2-13-23378/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

(ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV KOHTULAHEND)

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2013, Tallinn

Tsiviilasja number 2-13-23378

Tsiviilasi

XXXvs XXXabielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlustoiming

Lõpplahend hagimenetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja

XXX

isikukood XXX, Vene Föderatsiooni kodanik; elukoht XXX, e-post: XXX

Kostja

XXX

isikukood XXX, määratlemata kodakondsusega; elukoht XXX, XXX

2-13-23378

R E S O L U T S I O O N

Rahuldada hagi ja lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXXi (isikukood XXX) abielu, milline on sõlmitud XXX Eesti NSV Tallinna Linna RSN TK Perekonnaseisuosakonnas ning mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX ja välja antud abielutunnistus nr XXX.

Menetluskulude jaotus

Jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

XXX esitas 15.05.2013 Harju Maakohtule hagi XXX vastu abielu lahutamiseks. Hageja ja kostja on abiellunud XXX Tallinna Perekonnaseisuosakonnas ning abiellumist tõendab samal päeval koostatud abieluakt nr XXX ja välja antud abielutunnistus nr XXX. Pooled elavad lahus alates 1994. aastast; kostja elukoht on alates 1999. aastast Hispaanias. Seega ei ole abielu võimalik lahutada Perekonnaseisuametis.

Kohus võttis hagi menetlusse 24.05.2012. Kohus määras kuulata pooled ära. Hageja kuulati ära kohtuistungil Harju Maakohtu Tartu maantee kohtumajas 10.09.2013. Hageja kinnitas, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Abielusidemed on katkenud 19 aastat tagasi. Hageja ei pea võimalikuks abielusuhte jätkamist.

Kostja kuulati ära kirja teel. Kostja teatas kohtule saadetud kirjas, milline saabus 09.09.2013, et ta on hagiavaldusega nõus ja palub hagi rahuldada ja abielu lahutada ning jätta kummagi poole menetluskulu poole kanda.

2-13-23378

Kohtu põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 sätestab, et abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 kohaselt võib Eesti kohus abieluasja lahendada, kui: 1) vähemalt üks abikaasa on Eesti Vabariigi kodanik või oli seda abielu sõlmimise ajal; 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis; 3) ühe abikaasa elukoht on Eestis, välja arvatud juhul, kui tehtavat otsust ei tunnustataks ilmselt üheski riigis, mille kodanikud abikaasad on. TsMS § 102 lg 3 kohaselt Eesti kohtus lahendatavas abieluasjas esitatakse hagi abikaasade ühise elukoha järgi, selle puudumisel kostja üldise kohtualluvuse järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi poolte ühise alaealise lapse elukoha järgi, ühise alaealise lapse puudumisel hageja elukoha järgi. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 414 lg 1 kohaselt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja.

Hageja registreeritud elukoht on Eesti Vabariigis. Kostja elab Hispaania Kuningriigis. Kohtualluvust ja kohtuotsuste tunnustamist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, reguleerib nõukogu määrus nr 2201/2003 (Brüssel II bis määrus) artikkel 3. Kuna hagiavaldusest nähtuvalt elab hageja Eestis, kostja aga Hispaanias, siis on poolte otsustada, millises kohtus oma õigusi kaitsta. Brüssel II bis määruse art 3 lg 1 punkt a sätestab, et abielulahutuse, lahuselu ja abielu kehtetuks tunnistamisega seotud asjad on selle liikmesriigi kohtu alluvuses, kelle territooriumil — oli abikaasade viimane alaline elukoht, kui üks neist veel elab seal, või — on kostja alaline elukoht või — on hageja alaline elukoht, kui ta on seal elanud vähemalt aasta vahetult enne taotluse esitamist. Kuna kummalgi poolel ei ole Eesti kodakondsust, kuid hageja alaline elukoht on Eesti Vabariigis ja kostja alaline elukoht on Hispaanias, siis saab hageja ja kostja abielu lahutada nii Eesti kui ka Hispaania kohus.

Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Eesti kohus võib käesolevat abieluasja lahendada. Kohus leiab, et on võimalik lahendada asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning pooltel ei

2-13-23378

ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas tsiviilasjast ei tulene § 168 lg 6 sätestatud asjaolusid, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 kohaselt poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula kohtunik