3-11-1293/71 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene

Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2013, Tartu

Haldusasja number

3-11-1293

Haldusasi

Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 250 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 8. juuli 2013. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Lilitškini määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Nikolai Lilitškin

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 8. juuli 2013. a määrus

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Nikolai Lilitškin esitas Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla tekitatud kahju

hüvitamiseks summas 250 eurot seoses vanglaametniku tegevusega.

2. Tartu Halduskohus tagastas 13. septembril 2011 N. Lilitškini kaebuse

halduskohtumenetluse seadustiku kuni 31. detsembrini 2011 kehtinud redaktsiooni (HKMS

v.r) § 11 lg 3 alusel, kuna N. Lilitškin ei kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi kohtu antud

tähtajaks.

3. Tartu Halduskohtusse laekus 20. oktoobril 2011 hilinenult N. Lilitškini määruskaebus Tartu

Halduskohtu 13. septembri 2011. a määrusele. Tartu Halduskohus jättis 9. novembri 2011. a

määrusega rahuldamata N. Lilitškini taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks

ja tagastas määruskaebuse.

4. Tartu Halduskohtus tagastas 6. detsembri 2011. a määrusega 9. novembri 2011. a määrusele

esitatud määruskaebuse, kuna määruskaebus oli esitatud tähtaega rikkudes.

5. Tartu Halduskohtusse saabus 10. jaanuaril 2012 hilinenult N. Lilitškini määruskaebus Tartu

Halduskohtu 6. detsembri 2011. a määrusele.

6. Tartu Halduskohus keeldus 23. jaanuari 2012. a kirjaga menetlemast N. Lilitskini

määruskaebust Tartu Halduskohtu 6. detsembri 2011. a määrusele. Halduskohus leidis, et

6. detsembri 2011. a kohtumäärus jõustus 20. detsembril 2011, mistõttu on menetlus asjas

lõppenud.

7. Tartu Ringkonnakohtu 2. aprilli 2013. a määrusega tühistati Tartu Halduskohtu 23. jaanuari

2012. a määrus ja saadeti määruskaebus menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi Tartu

Halduskohtusse.

8. Tartu Halduskohtu 5. juuni 2013. a määrusega jäeti N. Lilitškini taotlus määruskaebuse

esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning tagastati N. Lilitškini määruskaebus Tartu

Halduskohtu 6. detsembri 2011. a määrusele.

9. N. Lilitškin esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu 5. juuni 2013. a määruse

tühistamiseks. Koos määruskaebusega esitas N. Lilitškin taotluse riigilõivu tasumisest

vabastamiseks.

10. Tartu Halduskohtu 8. juuli 2013. a määrusega jäeti N. Lilitškini menetlusabi taotlus

rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlusabi andmisel lähtuda

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st 1.

N. Lilitškini isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne

menetlusabi taotluse esitamist on olnud 240 eurot. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud

väljaminekuid, mida võiks sissetulekust maha arvata, on kokku 168 eurot. Kaebaja

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 36 eurot, mistõttu tuleb kaebaja

menetlusabi taotlus jätta rahuldamata, kuna eeldatavad menetluskulud ei ületa kaebaja

kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 8. juuli 2013. a

määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub kaebajal sissetulek. Kaebaja

ei tea, kes talle raha on saatnud. Tegemist on ühekordsete annetustega. Kohtud on käesoleva

haldusasja menetlust pahatahtlikult venitanud. Halduskohus on jätnud täitmata Riigikohtu

halduskolleegiumi lahenditest nr 3-3-1-89-09 ja 3-3-1-12-10 tulenevad nõuded, mis

puudutavad riigilõivust vabastamist juhtudel, mil halduskohtule on esitatud kahju hüvitamise

nõue, kus kahju on tekitatud kehavigastuse või muu tervisekahjustusega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

13. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et

menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1

kohaselt on menetlusabi andmise eelduseks kaebaja maksejõuetus ja menetluses osalemise

edukus. Füüsilisele isikule menetlusabi andmisel tuleb arvestada HKMS § 112 lg 1 p-st 1

tuleneva piiranguga, mille kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud

ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud

taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha

arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste

täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

Riigilõivust vabastamise taotluse esitas kaebaja 23. juunil 2013, mistõttu tuleb kohtul

arvestada kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 23. veebruar 2013 kuni 22. juuni

2013 (tl 164–164p). Nimetatud ajavahemikul on kaebajal sissetulekuid olnud 240 euro

ulatuses. Sellest summast saab maha arvata kinnipidamised summas 168 eurot. N. Lilitškini

kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 36 eurot [(240-168):4x2]. Seega ületab

N. Lilitškini kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek tasumisele kuuluvaid menetluskulusid,

mistõttu ei ole menetlusabi taotluse rahuldamine põhjendatud.

14. Kaebaja märkis määruskaebuses, et tal puudub sissetulek ning summa, mille kohus on

võtnud arvesse sissetulekuna, on moodustunud ühe kaebaja jaoks tundmatu isiku

ühekordsetest annetustest. Riigikohtu halduskolleegium sedastas 12. märtsi 2013. a määruse

nr 3-7-1-3-61-12 p-s 9, et kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna

käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid kui ühekordseid laekumisi.

Kinnipeetava isikukonto väljavõttest (tl 164–164p) nähtub, et 13. märtsil, 9. aprillil ja 3. mail

2013 laekus kinnipeetava vanglasisesele arvele vastavalt 50, 70 ja 120 eurot. Võttes arvesse

Riigikohtu seisukohta sissetuleku mõiste käsituse osas, tuleb viidatud summat siiski arvestada

kaebaja maksevõimelisuse hindamisel.

15. Määruskaebuses esitatud viited Riigikohtu määrustele haldusasjades nr 3-3-1-89-09 ja

nr 3-3-1-12-10 ei ole antud juhul asjakohased, kuna viidatud lahendite asjaolud erinevad

käesolevast vaidlusest. Tegemist ei ole riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 11 alla kuuluva

juhtumiga.

16. Tulenevalt eelpool esitatust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

8. juuli 2013. a määrus muutmata.

Tiina Pappel

Agu Timmi

Einar Vene