3-12-1553/16 · Tartu Ringkonnakohus

MÄÄRUS

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Maili Lokk ja Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

9. september 2013, Tartu Haldusasja number 3-12-1553 Haldusasi Sevsteel OÜ kaebus Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskuse 28.06.2012. a vastuskirja nr 12.2-3/3591-21-1 õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 19.10.2012. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Sevsteel OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Sevsteel OÜ, esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Vastustaja Maksuja Tolliamet (MTA) RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 19.10.2012. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Lõuna maksuja tollikeskus (LMTK) kontrollis Sevsteel OÜ (registrikood 11725114) 2011. a juuli, augusti ja septembri käibemaksu enammakse põhjendatust. Nimetatud perioodidel on Sevsteel OÜ deklareerinud käibemaksu enammakset kokku summas 164 934 eurot ning on selle osas esitanud sisendkäibemaksu tagastusnõude.

2. 18.11.2011 saabus Tartu Halduskohtusse LMTK taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa andmiseks - arestida Sevsteel OÜ käibemaksusumma tagastusnõue 164 934 euro ulatuses. Tartu Halduskohtu 18.11.2011. a määrusega (tl 12-14) haldusasjas nr 3-11-2687 taotlus rahuldati. Tartu Ringkonnakohtu 29.03.2012. a määrusega (tl 22-23) jäeti halduskohtu määruse peale esitatud määruskaebus rahuldamata. Tartu Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebus jäeti Riigikohtu 27.02.2013. a määrusega menetlusse võtmata.

3. Perioodi 2011. a juuli, augusti ja septembri kontrolli tulemusena koostas LMTK 07.02.2012. a maksuotsuse nr 12.2-3/3591-14 (tl 24-31), millega tühistas kogu Sevsteel OÜ kontrollitud perioodi deklareeritud käibe ja sisendkäibemaksu ning jättis käibemaksu tagastusnõude summas 164 934 eurot rahuldamata. Sevsteel OÜ esitas vaide maksuotsuse kehtetuks tunnistamiseks. 09.04.2012. a vaideotsusega nr 6-1/742-2 (tl 32-35) rahuldas MTA Sevsteel OÜ vaide, tunnistas 07.02.2012. a maksuotsuse kehtetuks ning saatis asja tagasi uueks otsustamiseks ja vajadusel uue maksuotsuse koostamiseks.

4. LMTK 13.04.2012. a teatega (tl 36) ning 28.05.2012. a teatisega (tl 42) teavitati Sevsteel OÜ-d kontrollimenetluse jätkamisest ning selle käigust. Muuhulgas selgitati teatises, et maksuhaldur on seoses tehinguga, mis toimus Sevsteel OÜ ja ühe Läti äriühingu vahel, saatnud päringu Läti maksuhaldurile ning vastuse saabudes saab maksuhaldur otsustada, kas Sevsteel OÜ-le tehakse uus maksuotsus või saadetakse teade kontrolli lõpetamise kohta.

5. Sevsteel OÜ esitas 31.05.2012 LMTK-le taotluse (tl 44-46) tema suhtes läbiviidava käibemaksuarvestuse kontrollimenetluse viivitamatuks lõpetamiseks. 06.06.2012 esitas Sevsteel OÜ täiendava taotluse, milles palus lõpetada tema suhtes läbiviidav maksumenetlus muus osas peale nende tehingute, mille kohta maksuhaldur on esitanud järelepärimise Läti maksuhaldurile, ning vastavate tehingute osas kaebaja käibemaksu tagastusnõude vabastamist aresti alt ja tagastusnõude täitmist.

6. LMTK 28.06.2012. a vastuskirjas nr 12.2-3/3591-21-1 (tl 48) selgitati Sevsteel OÜ-le, et kuna vaideotsusega tühistati LMTK 07.02.2012. a maksuotsus täies ulatuses ning asi saadeti tagasi uueks otsustamiseks, siis ei ole põhjendatud menetluse jagamine ja kontrolli osaline lõpetamine. Maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui Sevsteel OÜ on esitanud tagatise suuruses 164 934 eurot, kuid Sevsteel OÜ tagatist esitanud ei ole.

7. Sevsteel OÜ esitas 24.07.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 2-6) LMTK 28.06.2012. a vastuskirja tühistamiseks. Kaebuse kohaselt on 28.06.2012. a kiri põhjendamata ning rikub kaebaja õigusi. Vastustajal oleks võimalus kaebaja õiguste rikkumine vaidlustatava otsusega kõrvaldada, kuid ei ole seda teinud. Kuna maksuhaldur on kontrollimenetluse jätnud alusetult lõpetamata, ei ole kaebajal võimalik nõuda ka käibemaksu tagastusnõude täitmist, mis omakorda rikub kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. LMTK 28.06.2012. a kirjast ei nähtu põhjendusi ja kaalutlusi menetluse lõpetamata jätmise kohta. Kuna maksuhaldur uuris edasi vaid neid tehinguid, mille osas tehti päring Läti maksuhaldurile, siis tulnuks menetlus lõpetada nende tehingute osas, mida haldur enam ei uurinud. Täies ulatuses menetluse jätkamine on eesmärgipäratu, ebaefektiivne ja kaebajat koormav. Maksumenetlus on muutunud ebamõistlikult pikaks.

8. Tartu Halduskohus võttis 16.08.2012. a määrusega (tl 55) kaebuse menetlusse. Tartu Halduskohtu 19.09.2012. a määrusega (tl 67) jäeti kaebus käiguta ning anti tähtaeg nõude täpsustamiseks, kuna vaidlusalune vastuskiri ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, ning seda ei saa tühistada.

9. Sevsteel OÜ muutis 04.10.2012 (tl 71-73) kaebuse nõuet, taotledes LMTK 28.06.2012. a vastuskirja kui menetlustoimingu õigusvastasuse tuvastamist. Kuigi menetlustoimingule ei laiene otseselt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56, oleks pidanud seda ikkagi põhjendama. Halduskohtumenetluses on võimalik haldusaktist eraldi vaidlustada ka õigusvastast toimingut. Vastustaja on maksumenetlust läbi viinud ebaefektiivselt ja põhjendamatu ajakuluga. Kuivõrd kaebaja suhtes läbiviidava maksumenetluse raames arestiti kaebaja käibemaksu tagastusnõue, on sellega rikutud kaebaja varalisi õigusi ning põhjustatud talle varaline kahju. Õigusvastasuse tuvastamise eesmärk on hilisema kahjunõude esitamine.

10. Tartu Halduskohtu 19.10.2012. a määrusega jäeti Sevsteel OÜ kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Määruses viitab kohus HKMS § 151 lg 2 p-le 1, § 121 lg 2 p-le 1 ning § 45 lg-le 2 ning leiab sisuliselt, et hilisem hüvitamiskaebus seoses vaidlusaluse vastuskirja õigusvastasusega oleks perspektiivitu. Kaebusest ja selle täiendusest nähtub, et kaebaja ei ole rahul Tartu Halduskohtu 18.11.2011. a määrusega haldusasjas nr 3-11-2687 antud loaga LMTK-le arestida kaebaja käibemaksusumma tagastusnõue 164 934 euro ulatuses kuni kaebaja suhtes läbiviidava maksumenetluse lõppemiseni. Kaebaja on taotlenud maksumenetluse lõpetamist eelkõige selleks, et lõppeks ka tema käibemaksusumma tagastusnõude arest. Vaidlusaluse vastuskirja õigusvastasuse tuvastamine ei oma aga tähendust selle kahju hüvitamise osas, mis võib kaebajale olla tekkinud seoses tagastusnõude arestimisega. Kaebajal on võimalik enda õigusi seoses tagastusnõude arestimisega kaitsta, vaidlustades Tartu Halduskohtu 18.11.2011. a määrust. Seda võimalust on kaebaja ka kasutanud. Kaebaja õigusi ei kaitse sellise vastuskirja õigusvastasuse tuvastamine, millega maksuhaldur on kontrollimenetluse käigus talle selgitusi andnud. Samuti ei selgu kaebusest ega selle täiendusest, millise kahju oleks saanud ära hoida MTA võimalik seisukoht maksumenetlus lõpetada. Kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kontrollimenetluse lõpetamist, ei saa vaidlusaluse vastuskirja oletatav õigusvastasus omada tähendust kaebaja hilisema kahjunõude juures seoses ebaefektiivselt või ebamõistliku aja jooksul läbiviidava maksumenetlusega. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas muutuks 28.06.2012. a vastuskirja õigusvastasuse tuvastamata jätmisel perspektiivituks tulevikus esitatav hüvitamiskaebus. Kohus ei näe vaidlusaluse vastuskirja ja kaebajale tekkida võiva kahju vahel õiguslikku seost. Vastustajal puudub kohustus kaebaja taotluse alusel maksumenetlus lõpetada.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

11. Sevsteel OÜ esitas 06.11.2012 määruskaebuse (tl 80-82), milles palus Tartu Halduskohtu 19.10.2012. a määrus tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus jälgitavalt ja põhjendatult selgitanud, miks kaebaja tuvastamisja hilisem hüvitamiskaebus on ilmselgelt perspektiivitud. Halduskohus on valesti kohaldanud HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1. Kaebaja ei nõustu, et tal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus ei ole kaebusest tulenevaid elulisi asjaolusid õiguslike asjaoludega sidunud ning vaidlustatud määruses esitatud seisukohad HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 rakendamiseks ei ole jälgitavad ega loogilised. Kaebaja selgitas, et kuni maksumenetluse lõpetamiseni on arestitud kaebaja tagastusnõue summas 164 934 eurot. Nimetatu kahjustab ilmselgelt kaebaja majanduslikke huve, mistõttu esitas kaebaja 31.05.2012 vastustajale taotluse tema suhtes toimuva maksumenetluse lõpetamiseks. Vastustaja otsustas seejärel vastavalt oma 28.06.2012. a vastuskirjale nr 12.2-3/3591-21-1 maksumenetlust jätkata. Nimetatuga jätkas vastustaja oma õigusvastast tegevust kaebaja suhtes, kuivõrd maksumenetluse ebaefektiivne läbiviimine jätkus. Kohtu seisukoht, et vastustajal puudus kohustus ebaefektiivne ja ülemäärane maksumenetlus lõpetada, on ebaõige. Rikutud on HMS § 5 lg 2 ja 4, samuti maksukorralduse seaduse (MKS) § 10 lg-t 3, mistõttu on vastustaja tegevus olnud õigusvastane ja kaebajale kahju tekitav. Seetõttu on ebaõige halduskohtu seisukoht, nagu kaebaja hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Vaidlusaluse vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamine omab kahju hüvitamise nõude küsimuses tähendust. Kui vastustaja oleks kaebaja 31.05.2012. a taotluse maksumenetluse lõpetamiseks rahuldanud, siis oleks lõpetatud kaebaja käibemaksu tagastusnõude arestimine mahus 164 934 eurot. Taotluse esitamine maksumenetluse lõpetamiseks oli kaebaja meede vähendada temale tekkivat kahju ning välistada hilisemat vastuväidet, et kaebaja on endale kahju tekkimises süüdi tegevusetuse tõttu. Kaebaja taotluse rahuldamata jätmine vastustaja poolt kinnitab vastustaja tegevuse jätkuvat õigusvastasust, mida saab tuvastada tuvastuskaebuse abil. Kontrollimenetluse osalise lõppemise korral oleks maksuhaldur pidanud tulenevalt MKS § 1361 lg 3 vabastama tagastusnõude aresti alt. Kuna maksuhaldur on kontrollimenetluse jätnud alusetult lõpetamata ning teostas seda ilma selge põhjuseta edasi, ei olnud kaebajal võimalik nõuda ka käibemaksu tagastusnõude täitmist. See rikkus kaebaja omandiõigust. Kaebaja on maksuhaldurile eelnevalt teatanud, et arestitud tagastusnõue kujutab endast olulist vahendit kaebaja ettevõtluse jaoks. Kaebuse saab HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätta vaid juhul, kui kaevatav haldusakt või toiming ei saa ilmselgelt rikkuda kaebaja õigusi ega piirata tema vabadusi. Sevsteel OÜ kaebus ei ole ilmselgelt põhjendamatu ega sisutu. Kaebaja hilisem hüvitamiskaebus ei oleks ilmselgelt perspektiivitu, kuivõrd õigusvastaselt arestitud ja põhjendamatult kaua kinni peetud käibemaksu tagastusnõue mahus 164 934 eurot on tekitanud kaebajale kahju. Nimetatud summat ei olnud kaebajal võimalik kasutada ning see tõi kaasa täiendavat kapitalikulu. Kaebajal on võimalik kahju tõendada, kuid enne vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ei ole kahju tõendamine mõistlik ega nõutav. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-35-12 p 18 leidnud, et hüvitamiskaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks, näiteks võib kaebajal olla võimalik läbiviidud menetluse õigusvastasuse tuvastamise korral taotleda menetluses osalemisega seotud kulutuste hüvitamist. Kaebaja palub jätta menetluskulud vastustaja kanda.

12. Vastustaja 21.11.2012. a vastuses (tl 95) määruskaebusele palutakse määruskaebus jätta rahuldamata. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega ning leiab, et määruskaebuse väited halduskohtu järeldusi ümber ei lükka. Lisaks märgib vastustaja, et maksuhaldur lõpetas Sevsteel OÜ kontrolli 06.09.2012. a teatega nr 12.2-3/3591-23. 07.09.2012 tagastas maksuhaldur kaebaja pangakontole 165 000 eurot, mis sisaldas käibemaksu tagastusnõude täitmise summat 164 934 eurot. Kaebaja kasuks arvestati ja kanti üle intress 32 504,63 eurot.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

14. Määruskaebemenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas kaebajal on LMTK 28.06.2012. a vastuskirja õigusvastasuse tuvastamise osas kaebeõigus või mitte. Kaebeõigust tuleb sisustada HKMS-i §-dest 44 ja 45 lähtuvalt. HKMS § 45 lg 2 sätestab muuhulgas, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. HKMS § 38 lg 4 sätestab, et tuvastamiskaebuses selgitatakse, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguse kaitseks. Seega sõltub kaebeõigus käesoleva tuvastamiskaebuse puhul sellest, kas hilisem hüvitamiskaebus, mille kaebaja kavatseb LMTK 28.06.2012. a vastuskirja võimaliku õigusvastasuse tuvastamisel esitada, oleks ilmselgelt perspektiivitu või mitte. Tuvastamiskaebus peab ka olema vajalik kaebaja õiguste kaitseks.

15. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaebusest nähtuvalt on kaebaja probleemiks Tartu Halduskohtu 18.11.2011. a määrusega antud luba kaebaja tagastusnõude arestimiseks. Kaebaja on nii kaebuses kui määruskaebuses jõudnud järeldusele, et kuna LMTK kontrollimenetlust ei lõpetanud, ei vabastatud aresti alt ka kaebaja tagastusnõuet ning ta ei saanud tagastusnõude täitmist nõuda. See rikub omakorda kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Seega peab kaebaja enda õigusi rikkuvaks tagastusnõude arestimiseks loa andmist. Seoses tagastusnõude arestimiseks loa andmisega sai kaebaja oma õigusi kaitsta, vaidlustades Tartu Halduskohtu 18.11.2011. a määrust. Kaebaja õigusi piirati otseselt tagastusnõude arestimisega, mitte maksuhalduri kirjaga, milles selgitati, et kontrollimenetluse (osaline) lõpetamine ei ole põhjendatud. LMTK vastuskiri ei saanud rikkuda kaebaja omandiõigust ega ettevõtlusvabadust, samuti puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda enda suhtes maksumenetluse lõpetamist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et vaidlustatud vastuskirja õigusvastasuse tuvastamine ei oma kahju hüvitamise nõude osas, mis kaebajal võib olla tekkinud seoses tagastusnõude arestimisega, mingit tähendust. Vastuskirjal puudub põhjuslik ja õiguslik seos sellise kahju tekkega. Ringkonnakohus ei näe ka mingit muud kahju, mis ei ole põhjustatud tagastusnõude arestimisest ning mis võiks tekkida puhtalt maksumenetluse jätkumisest. Seega, isegi kui tuvastada LMTK 28.06.2012. a vastuskirja õigusvastasus, oleks kaebaja hilisem hüvitamiskaebus selle vastuskirja õigusvastasuse pinnalt ilmselgelt perspektiivitu ning järelikult kaebajal puudub antud tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus.

16. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus veel järgmist. Kaebaja on vaidlustatud määruse osas ette heitnud, et halduskohus ei ole jälgitavalt ja põhjendatult selgitanud, miks ta peab kaebaja tuvastamiskaebust ja hilisemat hüvitamiskaebust ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus hilisema hüvitamiskaebuse perspektiivitust piisavalt põhjendanud. Halduskohus selgitas, et vastuskirja õigusvastasuse tuvastamine ei oma hilisema hüvitamiskaebuse esitamisel tähendust ning oma õigusi saab kaebaja seoses tagastusnõude arestimise lõpetamisega ja sealt tuleneva kahju tekkimisega kaitsta vaid tagastusnõude arestimiseks loa andmise kohtumääruse vaidlustamisel, mitte sellise vastuskirja õigusvastasuse tuvastamisel, millega maksuhaldur on kontrollimenetluse käigus andnud kaebajale selgitusi.

Lisaks selgitas halduskohus, et kaebusest ei selgu ka sellist kahju, mille oleks ära hoidnud LMTK seisukoht maksumenetlus lõpetada ning rõhutas, et kuna kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kontrollimenetluse lõpetamist, siis ei saa vastuskirja oletatav õigusvastasus omada tähendust kaebaja hilisema kahjunõude esitamisel seoses ebaefektiivselt või ebamõistliku aja jooksul läbiviidava maksumenetlusega. Antud halduskohtu põhjendused näitavadki seda, et vastuskirja õigusvastasuse tuvastamine ei annaks hilisema hüvitamiskaebuse esitamisel tulemust, st hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Kaebaja leiab, et halduskohus pole HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 rakendamist jälgitavalt ega loogiliselt põhjendatud. Kaebaja ei nõustu, et tal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ringkonnakohus möönab, et kuigi halduskohus esitas määruse põhjendustes HKMS § 151 lg 2 p 1, § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 2 sisu, ei ole halduskohus selgitanud § 121 lg 2 p 1 ja § 45 lg 2 omavahelist seost. Samas selgub määruse edasistest põhjendustest, et HKMS § 45 lg 2 tingimused on täidetud (vastuskirja õigusvastasuse tuvastamine ei oma hilisema hüvitamiskaebuse juures tähendust, st hüvitamiskaebus oleks sel alusel ilmselgelt perspektiivitu) ning seetõttu kuuluvad kohaldamisele § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1.

Seega nähtuvad vaidlustatud määrusest kaebaja kaebeõiguse puudumise alus ja põhjendused. Samuti selgub määrusest, et kaebajal on kaebeõigus Tartu Halduskohtu 18.11.2011. a määruse vaidlustamisel ning kahju võib talle olla tekkinud seoses tagastusnõude arestimisega. Halduskohtule ja ringkonnakohtule on kaebaja arutluskäik, et kontrollimenetluse lõpetamisest sõltub tema tagastusnõude aresti alt vabastamine, jälgitav, kuid see ei muuda kaebust õiguslikult lubatavaks. Ringkonnakohus rõhutab, et kaebajal on vaieldamatult kaebeõigus tagastusnõude arestimise loa andmise vaidlustamisel, sest tema omandiõigust ja ettevõtlusvabadust on piiratud, kuid lubatav ei ole LMTK 28.06.2012. a vastuskirja peale kaebamine, sest see ei aita kaebaja õiguste kaitsele kaasa.

Kaebaja leiab, et rikutud on HMS § 5 lg-d 2 ja 4 ning MKS § 10 lg-t 3 ning neil alustel poleks hilisem hüvitamiskaebus ilmselgelt perspektiivitu, sest ebaefektiivne ja ülemäärane maksumenetlus põhjustas kaebajale kahju. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ka see argument alust määruskaebuse rahuldamiseks, kuna vaidlusalune selgitav kiri ei ole maksumenetluse võimalikku ebaefektiivsust ega ülemäärasust põhjustanud. Kuna kaebaja jõudis määruskaebuses jätkuvalt järeldusele, et just „põhjendamatult kaua kinnipeetud käibemaksu tagastusnõue mahus 164 934 eurot on tekitanud Sevsteel OÜ-le kahju“, puudub seos vaidlusaluse vastuskirja ja kaebajale tema hinnangul tekkida võiva kahju vahel.

Õige on kaebaja seisukoht, et õigusvastasuse tuvastamiseks kaebuse esitamisel ei pea asuma põhjendama kavandatavat kahju hüvitamise nõuet. Ringkonnakohus nõustub, et kaebaja ei pidanud käesoleva kaebuse esitamisel tõendama kahju puudutavaid asjaolusid, sest kahju tuleb tõendada alles hüvitamiskaebuse esitamisel. Kaebusest ja määruskaebusest nähtub aga üldjoontes kaebaja enda arusaam talle tekkinud kahjust ning halduskohus ja ringkonnakohus peavad sellist LMTK vastuskirja õigusvastasuse alusel esitatavat kahjunõuet ilmselgelt perspektiivituks.

Olenemata kaebaja tõenditest, arvutustest jms, oleks väidetav kahju tekkinud ikkagi tagastusnõude aresti, mitte vaidlusaluse vastuskirja tõttu. Ringkonnakohus märgib, et nähtuvalt vastustaja vastusest määruskaebusele lõpetati Sevsteel OÜ kontroll 06.09.2012 ning maksuhaldur tagastas 07.09.2012 Sevsteel OÜ pangakontole 165 000 eurot, mis sisaldas käibemaksu tagastusnõude täitmise summat 164 934 eurot. Intressina kanti üle 32 504,63 eurot. MKS § 116 lg 2 näeb ette, et kui maksuhaldur ei ole tagastusnõuet tähtaegselt täitnud, tuleb tal tähtpäevaks tagastamata summalt intressi arvutada.

Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise päevani, viimane kaasa arvatud. Ringkonnakohtu hinnangul on antud sätte eesmärk korvata kahju, mis tekkis tagastusnõude täitmisega viivitamisest. Seega kahju, mille teket kaebaja silmas pidas, on talle vähemalt osaliselt hüvitatud. Ka juhul, kui kaebajale tekkis kahju suuremas ulatuses, siis ei sõltu oletatava intressisummat ületava kahju hüvitamine LMTK vastuskirja õigusvastasusest.

17. Eelnevast tulenevalt on halduskohus õigesti kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätnud, kuna kaebajal puudus tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.10.2012. a määruse muutmata.

Madis Ernits /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi /allkirjastatud digitaalselt/