Legislator Case Law & Legislation
3-13-1029/19 AI generated

3-13-1029/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-13-1029/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

24.11.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale venekeelse vaide nr 6-12/803 (tl 32, 32p). Samal kuupäeval esitas kaebaja taotluse võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlki-

Legislator headnote

AI generated

3-13-1029/19 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Samal kuupäeval esitas kaebaja taotluse võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlki-

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-1029

Otsuse kuupäev

9. september 2013

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

’i kaebus Viru Vangla 30.04.2013 haldusakti nr 6-

16/78-1 „Kahju hüvitamiseks taotluse rahuldamata

jätmine“ tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks (seoses tõlki-

mise eest võetud tasuga).

Menetlusvorm

Menetlusosalised

Kirjalik menetlus

Kaebaja

Vastustaja Viru Vangla

Resolutsioon

1. Jätta ’i kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon

vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt 9. oktoobril

2013. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil,

võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus

menetluses.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. 24.11.2010 esitas kaebaja Viru Vanglale venekeelse vaide nr 6-12/803 (tl 32,

32p). Samal kuupäeval esitas kaebaja taotluse võõrkeelse vaide või kahjunõude tõlki-

miseks saatmiseks. Taotluses kaebaja kinnitas, et on nõus tõlketeenuse eest tasumisega

vanglasiseselt isikuarvelt. 1.12.2010 edastati kaebaja vaie tõlkebüroole tõlkimiseks ning

2.12.2010 tagastas tõlkebüroo vaide materjalid ja nende tõlked ning arve nr 1015877

summas 23,37 € (tl 7 ja 38). 13.06.2011 võeti kaebaja isikukontolt maha tõlkekulud sum-

mas 23,37 €. Selle peale esitas kaebaja 10.07.2011 Viru Vanglale selgitustaotluse, milles

palus tagastada 13.06.2011 kaebaja kontolt maha arvatud summa 23,37 €.

2. 1.03.2013 esitas kaebaja Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse. Viru Vangla

30.04.2013 otsusega nr 6.-16/78-1 jäeti kaebaja taotlus rahuldamata (tl 5-6 ja 43-44).

3. 12.05.2013 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla

30.04.2013 haldusakti nr 6-16/78-1 „Kahju hüvitamiseks taotluse rahuldamata jätmine“

tühistamiseks ja kahju hüvitamiseks (seoses tõlkimise eest võetud tasuga) (tl 1-4 p). Kae-

baja taotleb kaebuses Viru Vangla haldusakti nr 6-16/78-1 „Kahju hüvitamiseks taotluse

rahuldamata jätmine“ tühistamist ja kaebajale tekitatud kahju hüvitamist, seoses kaebaja

arvelt õigusvastaselt mahavõetud rahasumma kümnekordses ulatuses. Kaebaja väidab

kaebuses, et Viru Vangla võttis 2011. aastal, ilma kaebaja nõusolekuta õigusvastaselt kae-

baja isikuarvelt maha 23,37 € 2010. aastal tehtud teksti tõlkimise eest. Kaebaja märgib, et

2010. aastal kaebajal puudus võimalus tasuda kaebaja vaide eesti keelde tõlkimise tee-

nuse eest. Kaebaja leiab, et kui kaebaja vaide teksti tõlkimise momendil kaebaja isiku-

arvel raha ei olnud, puudus Viru Vanglal igasugune alus teha järeldus, et kaebajal olid va-

hendid, mis võimaldasid kanda tõlkimisega seotud kulutusi. Kaebaja on seisukohal, et

Viru Vangla pidi sõltumata kaebaja nõusolekust, kohaldama vangla sisekorraeeskirja §

49 ja ise tõlke teenuse eest tasuma. Samuti leiab kaebaja, et 2011. aasta mais – juunis jät-

tis vastustaja kaebajat õigusvastaselt ilma töötasust, õigusest kasutada kaebaja isikuarvet,

osta vangla kauplusest kaebajale vajalikku kaupa ning sundis tasuta töötama.

4. Vastustaja Viru Vangla ei nõustu esitatud kaebusega, vaidleb sellele vastu ja komp-

romissi sõlmimist võimalikuks ei pea. Vastustaja märgib, et kinnipeetav ise esitas vang-

lale 24.11.2010 taotluse, milles avaldas soovi, et tema pöördumine tõlgitaks ning kinni-

peetav on nõus tõlketeenuse eest maksma vanglasiseselt isikuarvelt. Viru Vangla on sei-

sukohal, et ta ei pidanudki ise tõlkebüroole maksma, sest kinnipeetav ise oli andnud oma

nõusoleku tõlke eest tasuda. Vastustaja leiab, et vangla on 23,37 € kinnipeetava isiku-

arvelt õiguspäraselt maha arvanud ja kinnipeetavale ei ole tekkinud kahju, mis saaks kuu-

luda hüvitamisele. Vangla on jätnud õiguspäraselt kinnipeetava 1.03.2013 kahju hüvi-

tamise taotluse rahuldamata ning 30.04.2013 haldusakti nr 6-16/78-1 „Kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata jätmine“ tühistamiseks alus puudub. Vastustaja leiab, et Viru Vangla

käitumine oli õiguspärane (tl 30-31p).

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

5. Kaebaja arvates on kaevatav õigusakt õigusvastane, sest vastustaja oleks pidanud tema

kahjutasunõude rahuldama.

6. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise üldised alused

sisalduvad riigivastutuse seaduse § 7 lg 1, milles on kehtestatud, et isik saab talle

tekitatud kahju hüvitamist nõuda, kui avaliku võimu kandja on õigusvastase tegevusega

rikkunud tema õigusi ja kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti

kehtetuks tunnistamise või tühistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või

toimingu sooritamise nõude abil.

7. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja on avaliku võimu kandja ning

pooled olid avalik-õiguslikus suhtes.

8. Vaidlustatud haldusakti kohaselt jäeti kaebaja 1.03.2013 kahju hüvitamise taotlus

rahuldamata, kuna kinnipeetav ise esitas vanglale 24.11.2010 taotluse, milles avaldas

soovi, et tema pöördumine tõlgitaks ning kinnipeetav on nõus tõlketeenuse eest maksma

vanglasiseselt isikuarvelt.

9. Põhiseaduse § 52 lg 1 kohaselt riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel

eesti keel. Keeleseaduse § 8 lõige 1 annab riigiasutusele või kohalikule omavalitsusele

õiguse nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. HMS § 21 lg

1 kohaselt kui menetlusosaline või tema esindaja ei valda keelt, milles asja menetletakse,

kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk. HMS § 21 lg 2 kohaselt

tõlgi kaasamise kulud katab tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline, kui seaduse või

määrusega ei ole sätestatud teisiti või kui haldusorgan ei otsusta teisiti.

Haldusorgan võib kehtestada tingimuse, et haldusaktiga isikule antav õigus ei teki enne tõlgi

kaasamise kulude katmist.

VsKE § 491 lg 1 kohaselt vangla saadab justiitsministeeriumile vangla direktori haldusakti

või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided ja vangla direktorile muu vanglateenistuja

haldusakti või toimingu peale esitatud võõrkeelsed vaided koos lisadega ning võõrkeelsed

kahju hüvitamise taotlused justiitsministeeriumile või vanglale koos lisadega (edaspidi

dokument) enne menetlusse võtmist tõlkijale, kellega on sõlmitud leping. Sama paragrahvi

lõige 2 kohaselt enne võõrkeelse dokumendi vastuvõtmist võtab vangla kinnipeetavalt

allkirja nõusoleku kohta, et võõrkeelse dokumendi tõlkimisele kulunud summa arvestatakse

tema vanglasiseselt isikuarvelt maha. Tasu makstakse tõlkija esitatud arve alusel.

Tõlketeenuste hinnakiri ja tasu arvutamise kord tehakse kinnipeetavale teatavaks enne

allkirja võtmist. VsKE § 491 lg 4 kohaselt kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel

isikuarvel rahalised vahendid, edastab vangla kinnipeetava võõrkeelse dokumendi tõlkijale

ning tõlketeenuse eest tasub vangla. Käesoleval juhul poolte vahel puudub vaidlus selle üle,

et kaebaja vaide teksti tõlkimise momendil puudusid kaebaja isikuarvel rahalised vahendid

tõlketeenuse eest tasumiseks.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja esitas 24.11.2010 Viru Vanglale venekeelse

vaide nr 6-12/803-2 (tl 32). Samuti esitas kaebaja 24.11.2010 taotluse võõrkeelse vaide või

kahjunõude tõlkimiseks saatmiseks (tl 33), millest nähtub, et kaebaja on oma

allkirjaga kinnitanud, et nõustub tõlketeenuse eest tasumisega vanglasiseselt isikuarvelt.

Seetõttu kohus loeb tõendatuks tõendiga (tl 33), et kaebaja nõustus tõlketeenuse

eest tasumisega vanglasiseselt isikuarvelt. Seega poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et

kaebaja on andnud nõusoleku tõlketeenuse eest tasumiseks. Kaebaja on seisukohal, et Viru

Vangla pidi sõltumata kaebaja nõusolekust, kohaldama vangla sisekorraeeskirja § 49 ja ise

tõlke teenuse eest tasuma.

10.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on pooltel vaidlus selle üle, et kaebaja leiab, et

VsKE § 491 lg 4 alusel tõlketeenuse eest tasub vangla, kui kinnipeetava arvel ei ole raha.

Vastustaja seevastu leiab, et kuna kaebaja ise esitas vanglale 24.11.2010 taotluse kaebaja

vaide tõlkimiseks ning nõustus tõlketeenuse eest maksma vanglasiseselt isikuarvelt, tuleb

tõlketeenuse eest tasuda kaebajal. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb VsKE § 491

lõiget 2 ja lõiget 4 vaadelda koostoimes. VsKE § 491 lg 2 sätestab üheselt, et

tõlketeenuse kulud katab kinnipeetav. Seega on tegemist üldpõhimõttega, millest erandiks

on olukord, kus kinnipeetava arvel puuduvad rahalised vahendid või need ei ole piisavad

tõlketeenuse eest tasumiseks. Sellisel juhul kannab tõlkekulud vangla, mis aga ei

tähenda, et vanglal oleks seadusest tulenevalt keelatud kokkuleppel kinnipeetavaga maha

kanda tõlketeenuse summa, kui kinnipeetava arvele peaks raha laekuma. VsKE § 491 lg 2

sätestatu annab vanglale õiguse küsida kinnipeetavalt nõusolekut tõlkekulude

kandmiseks. Käesoleval juhul kohus on tuvastanud, et kaebaja on nõustunud tõlketeenuse

eest tasumisega vanglasiseselt isikuarvelt ning seega tõlkekulude kandmise kohustus

tuleneb kaebajale sõlmitud kokkulepetest. VsKE § 491 lg 6 kohaselt tõlkija edastab

dokumendid koos eestikeelse tõlkega määratud menetlejale. Menetleja arvestab

menetluse tähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Tõlkimiseks kulunud aega

arvestatakse üldjuhul tähtaja ennistamise alusena. Viru Vangla kaaskirjast 01.12.2010 nr

6-12/803-1 (tl 34) nähtub, et vastustaja on edastanud kaebaja ’i 24.11.2010

vaide nr 6-12/803 ja selle juurde kuuluvad lisad. 01.12.2010 OÜ Ad Rem Tõlkebüroo

kaaskirjast 01.12.2010 nr 081/just2010 (tl 35) nähtub, et tõlkebüroo tagastas kaebaja

’i vaide materjalide tõlke eest arve nr 1015877 (tl 38) summas 23,37 €.

Eelnimetatud arvele on märgitud, et arvet on kaebajale tutvustatud, kuid kaebaja keeldus

seda kinnitamast oma allkirjaga. Kaebaja ’i isikukonto väljavõttest (tl 39 p)

nähtub, et 13.06.2011 on kaebaja kontolt maha arvatud 23,37 € tõlke teenuse eest

vastavalt 02.12.2010 arve nr-le 1015877. Seepeale esitas kaebaja 01.03.2013 Viru

vanglale kahju hüvitamise taotluse (tl 42), mille kohaselt kaebaja palub Viru vanglal

hüvitada kaebajale tekitatud kahju. Kaebaja leidis, et vastustaja on õigusvastaselt kaebaja

isikuarvelt maha arvanud tõlkekulud summas 23,37 €. Kohus on seisukohal, et

kokkulepete tõttu on vanglal õigus nõuda nende kokkulepete alusel kaebajalt OÜ Ad

Rem Tõlkebüroo 02.12.2010 arve nr 1015877 alusel tasutud 23,37 € hüvitamist. Seega

vastustaja poolt 13.06.2011 kaebaja kontolt maha arvatud 23,37 € 02.12.2010 arve nr

1015877 alusel osutatud tõlketeenuse eest, on olnud õiguspärane.

11. Kaebaja väidab kaebuses, et 2011 aasta mais/juunis jättis vastustaja kaebaja

õigusvastaselt ilma töötasust, õigusest kasutada kaebaja isikuarvet, osta vangla kauplusest

kaebajale vajalikku kaupa ning sundis tasuta töötama. Kohus märgib, et tulenevalt

kaebaja isikukonto väljavõttest (tl 13 ja 13p) nähtub, et vastustaja on kandnud kaebaja

isikuarvele 10. mail 2011 töö- ja/või õppetasuna 29,40 eurot ning 10. juunil 2013 töö-

ja/või õppetasuna 107,47 eurot, millest on peetud kinni nõuete fondi 53,73 € ja

vabanemisfondi 21,50 € ning pärast mahaarvamisi on kaebajale jäänud rahalisi vahendeid

22,22 €. Seega on kaebaja ülalmärgitud väited tõendamata. Lähtudes eeltoodust kohus

leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

12.Menetluskulud

Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega

menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest

vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi

kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks

kohtunik