2-13-10578/5 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-10578

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht

6. september 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-10578 Tsiviilasi Osaühingu XXXsundlõpetamine Menetlustoiming menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Puudutatud isik I: Osaühing XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); seadusjärgne esindaja: juhatuse liige XXX (e-post: XXX) Puudutatud isik II: AS Eesti Krediidipank (registrikood 10237832; asukoht Narva mnt 4, 15014 Tallinn); lepinguline esindaja: Madis X (e-post: XXX) Asja läbivaatamise kuupäev

30. august 2013, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus Osaühingu XXX(registrikood XXX) sundlõpetamise otsustamiseks.

2. Toimetada käesolev kohtumäärus kätte puudutatud isikutele ja saata teadmiseks Harju Maakohtu registriosakonnale.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud Osaühingu XXXkanda.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa edasi kaevata.

MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu registriosakond edastas 04.03.2013 kohtule puudutatud isiku I dokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 595 lg 2 p 5 alusel. Registriosakond palus algatada menetluse äriseadustiku (ÄS) §-de 60 ja 203 alusel puudutatud isiku I sundlõpetamise otsustamiseks, kuna ettevõtjal olid esitamata majandusaasta aruanded ning puudutatud isik II oli teatanud oma võlanõudest puudutatud isiku I vastu ja taotlenud likvideerimise läbiviimist Kohus teavitas puudutatud isiku I esindajat 14.03.2013 kirjaga menetluse algatamisest. Puudutatud isiku esindaja teatas 11.04.2013, et 2010 ja 2011 majandusaasta aruanded on registripidajale esitatud, mistõttu puudub alus äriühingu sundlõpetamiseks.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus leiab, et menetlus Osaühingu XXXsundlõpetamise otsustamiseks kuulub lõpetamisele. TsMS § 595 lg 1 kohaselt teeb kohtu peetavasse registrisse kandeid ja registri pidamise alaseid määruseid, sealhulgas trahvimääruseid, kohtunik või kohtunikuabi. TsMS § 629 lg-st

1 tulenevalt võib kohus algatada juriidilise isiku sundlõpetamise ka omal algatusel, sisuliselt sama tuleneb ÄS § 203 lg-st 2. Vastavalt TsMS § 595 lg 2 p-le 5 peab kohtunikuabi määruse või kande tegemise andma pädevale kohtunikule muu hulgas juhul, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine. Kui äriühing ei ole ÄS § 60 lg-s 1 nimetatud tähtaja jooksul esitanud majandusaasta aruannet ega esitanud ja põhistanud registripidajale mõjuvat põhjust, mis takistab tal aruannet esitamast, võib registripidaja ÄS § 60 lg 2 kohaselt avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teate majandusaasta aruande esitamata jätmise kohta ettenähtud aja jooksul ning kutsuda äriühingu võlausaldajaid üles teatama oma nõuetest äriühingu vastu ja taotlema likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul.

Vastavalt ÄS § 203 lg 1 p-le 3 lõpetatakse osaühing kohtumäärusega muudel seaduses sätestatud juhtudel. Äriregistri andmebaasi väljatrükist nähtub, et Osaühingul XXXon 2010 ja 2011 majandusaasta aruanded esitatud. Seega on registripidaja hoiatusmäärusest tulenev sundlõpetamise alus ära langenud ning Osaühing XXXkohtumääruse alusel sundlõpetamisele ei kuulu. Lähtudes ülaltoodust, lõpetab kohus algatatud menetluse. Kohus märgib, et äriregistri andemete põhjal lõppes puudutatud isiku I viimane majandusaasta 31.12.2012, kuid selle majandusaasta aruannet registripidajale seni esitatud ei ole.

Vastavalt ÄS § 179 lg-le 4 esitab osaühingu juhatus kinnitatud majandusaasta aruande koos seaduses sätestatud lisadega äriregistrile kuue kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest. Seega on kohtu tuvastatud asjaoludel puudutatud isikul I viimase majandusaasta aruanne tähtaegselt registripidajale esitamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg-st 6 tulenevalt kannab juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud see juriidiline isik.

Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et praeguses asjas tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 6 esimesest lausest lähtudes puudutatud isiku I kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa

2-13-10578

kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik