2-11-29070/78 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. september 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-29070

Tsiviilasi

Nikolai

Räbini

ja

Galina

Räbini

hagi

Romela

Melkumyani vastu tekitatud kahjus summas 748,88 eurot

väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

748 eurot 88 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. detsember 2012 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nikolai Räbini ja Galina Räbina apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. august 2013

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellandid (hagejad): Nikolai Räbin (isikukood: XXX)

Galina Räbina (isikukood: XXX)

Vastustaja (kostja): Romela Melkumyan (isikukood: XXX),

esindaja Paul Paas

Kolmas isik: KÜ Outukumpu (registrikood: 80189394),

esindaja Maksim Fedotov

RESOLUTSIOON

1. Apellatsioonkaebus rahuldada.

2. Tühistada Viru Maakohtu 27. detsembri 2012 otsus ja

teha asjas uus otsus, millega hagi rahuldada.

3. Välja mõista Romela Melkumyanilt Nikolai Räbini ja

Galina

Räbina

kasuks

748,88

eurot

(seitsesada

nelikümmend kaheksa eurot 88 senti).

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

Romela Melkumyani kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Nikolai Räbin ja Galina Räbina (hagejad) esitasid 21. juuni 2011 Viru Maakohtule hagi

Romela Melkumyani (kostja) vastu 748,88 euro väljamõistmiseks.

Hagiavalduses märgitu kohaselt elavad hagejad aadressil XXX linnas. Kostja elab korrus

kõrgemal hagejate korteri kohal, aadressil XXX. 30.-31. mail 2011 hagejad kodus ei

viibinud. 01. juunil avastasid hagejad oma korteri köögis kahjustused, mis olid tekkinud vee

läbijooksust ülemiselt korruselt. Hagejad kutsusid kohale V. P. korterist nr XXX, korteriühistu

juhatuse liikme V. Š. ja juhatuse esimehe I. A., fikseerisid korteri seisukorra ja koostasid akti,

milles märgiti vee läbijooksust tekkinud kahjustused. Kostja keeldus aktile alla kirjutamast.

Vee läbijooks hagejate korterisse toimus kostjate poolt sanitaartehnika ebaõige kasutamise tõttu.

Kuna vihmavesi on kostja korterisse tunginud vähemalt 5 korral, siis oleks kostja pidanud

viivitamatult pöörduma probleemiga korteriühistu juhatuse poole. Kostja seda ei teinud, mistõttu

on tegemist kostja õigusvastase tegevusetusega/teoga. Hagejatele tekitatud kahju kokku

moodustab 748,88 eurot.

2. Kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata.

3. Vastuväidete kohaselt pärineb hagejate korterisse tunginud vesi elumaja katuselt. Kui kostja

oli kodus, siis koristas ta läbi elamu konstruktsioonide valguva vihmavee ära, kuid vihmavee

tungimise ajal hagejate korterisse polnud kostja korteris kedagi. Kostja avastas vihmavee

tungimise alles koju jõudes, mõni päev hiljem. Kostja korteris olevad sanitaartehnilised seadmed

on korras ning ei saa olla üleujutuse põhjuseks. Kostja korterisse tungis vihmavesi läbi

korteriühistu hallata oleva vihmaveetorustiku ühenduste ning sealt edasi allkorrusele.

Vihmaveetoru mittekorrasoleku suhtes on kostja korduvalt pöördunud korteriühistu juhatuse

poole. 05. augustil 2011 teostati korteris XXX tööd äravoolu süsteemis liitekoha

hermetiseerimiseks. Romela Melkumyan ei ole vastav kostja. Õigeks kostjaks on elamut haldav

korteriühistu.

4. Viru Maakohtu 13. detsember 2011 määrusega kaasati tsiviilasja menetlusse kolmanda isikuna

kostja poolel KÜ Outokumpu 15.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus jättis 27. detsembri 2012 otsusega hagi rahuldamata ja jättis menetluskulud

hagejate kanda.

Otsuses esitatud põhjenduste kohaselt ei sisalda tunnistaja Violeta Pärssi ütlused tõendeid selle

kohta, et R. Melkumyan oleks G. Räbina ja N. Räbini suhtes toime pannud õigusvastase teo ja

sellega tekitanud viimastele kahju. Kohus tuvastas korteriühistu juhatuse liikme avaldusega nii

hagejate kui kostja korterite seisukorrad pärast üleujutust. R. Melkumyan ei pannud hagejate

suhtes toime õigusvastast tegu, kuna oli oma korteri veevarustussüsteemi hoidnud korras.

Üleujutuse põhjuseks ei olnud kostja poolt oma korteriomaniku ülesannete täitmata jätmine.

Hagejad ei ole põhjendanud, millisel viisil ja kuidas rikkus kostja nende omandiõigust

korteriomandile või nende valdust korteriomandile VÕS §1045 lg 1 p 5 tähenduses. Kostja ei

olnud hagejatel kahju tekitamises süüdi vastavalt VÕS § 1050 lg-le 1 ja 2, sest eelkõige sai

kannatada ka kostja enda korter. Kostja pöördus korduvalt korteriühistu juhatuse poole seoses

lekkiva vihmatoruga, kuid alles pärast 28. juuli 2011 kirjalikku pöördumist võttis kolmas isik

kasutusele meetmed kostja korterit läbiva vihmaveetoru liitekoha hermetiseerimiseks. Arvestades

kostjate perekonna olukorda, poleks perekond olnud võimeline katkise vihmaveetoru

hermetiseerimiseks nõutaval ehitustehnilisel tasemel.

Asjas ei oma tähtsust asjaolu, et elumaja katus korterite kohal oli terve. Üleujutuse tekitas

katkine vihmaveetoru, mis kuulus elumaja ühisesse tehnosüsteemide võrku. Kostja tegutses

pigem hädaseisundis VÕS § 1045 lg 2 p 3 tähenduses, sest ka tema enda korter oli üle ujutatud.

KÜ-l Outokumpu 15 lasus seadusest tulenev lepinguline kohustus kõigi korteriomanike ees

remontida uputuse põhjustanud vihmavee äravoolutoru.

Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud N. Räbin ja G. Räbina kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. N. Räbin ja G. Räbina esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu

27. detsembri 2012 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega välja mõista kostjalt

hagejatele varalise kahju hüvitamiseks 748,88 eurot ja menetluskulud summas 306,23 eurot.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt:

1) ei kantud tunnistaja V. P. tunnistusi täielikult kohtuistungi protokolli ning kohtunik ei andnud

hagejatele 3 päeva jooksul võimalust tutvuda kohtuistungi protokolliga. N. Räbin osutas

ebatäpsustele teisel istungil 20. juunil 2012, kuid täpsustusi kohtuistungi protokolli sisse ei

viidud.

Kõik 3 kohtuistungi protokolli saadeti hageja esindajale allakirjutamiseks, kes N. Räbini

esindajana osales vaid viimasel kohtuistungil. Viru Maakohus pidas õigustatuks vaid ühe hageja

N. Räbini allkirja, mis oli antud läbi esindaja viimasele protokollile. Kohus kasutas otsuse

vastuvõtmiseks ebapiisavaid andmeid, mis on seaduslikkuse ja kohtuistungite menetluskorra

rikkumine;

2) taotleb hageja TsMS § 31 lg 4 ja lg 6 alusel maakohtu otsuse tühistamist seoses

menetlusõiguse jämeda rikkumisega. Menetluses pakkus tõlgi teenuseid kostja esindaja Paul

Paas, kelle ettepaneku kohus vastu võttis. Paul Paas tõlkis ka kostjapoolse tunnistaja A. M.

ütlusi, kes kordas, mida Paul Paas talle ette ütles. Paul Paas tõlkis koheselt need sõnad

kohtunikule ja kohtu sekretärile eesti keelde protokolli kandmiseks. Hageja sai menetluskorra

rikkumisest ja tõlgi tagandamise seaduslikust alusest teada alles pärast asja lahendamist

maakohtus. Seetõttu tugineb hageja otsuse tühistamise taotlemisel TsMS § 31 lg-le 6;

3) nähtub maja plaanist, et toru oma projektis oleva asukoha poolest ei saa tekitada kahju köögile

lausvihmaga. Koht, kust voolas vesi kostja korterisse, asus lae all, mis jääb korteri välisseina.

Hagejate kööki, mis asub ruumi sees, on voolanud puhas vesi köögikraanist, mida hooletult

kasutati. Kostja võis „unustada“ köögis kraani kinni keerata ning jätta taldriku kraanikaussi

avatud veekraaniga, mis sai üleujutuse põhjuseks. Kostja tunnistas, et teda vaidlusalustel

päevadel kodus polnud. Isegi tugeva lausvihma korral ei oleks vesi hagejate korterisse sattunud

selles kohas, kus oli tekitatud kahju;

4) vaidlustavad hagejad kostja esitatud foto nr 9 õigsuse ning paluvad kohut seda tõendina

asjasse mitte võtta. Vastupidiselt kostja väitele toimus pildil kajastatud üritus 28. mail 2011;

5) on arusaamatu, miks kohus võttis vastu kostja poolt esitatud internetist saadud andmed

ilmateenistusest ja sademetest. Väljavõtted on asjakohatud ja moonutatud. 2011 kevadel kaldus

ilm olema kuivapoolne, sademeid oli vähe. 29. mail 2011 oli Eesti sademetest vaba kell 17.00;

6) moonutas maakohus põhjendustes tunnistaja ütlusi. Kohus ei pannud kirja, et hagejate korterit

uputanud vesi oli puhas joogivesi. Toimiku kohaselt lisas tunnistaja, et toru oli kogu

kohtuprotsessi vältel peamiseks kahju tekitajaks. Esitades hagejate korteri üleujutamise

süüdlasena toru, on ilmselge tahtlik menetluskäigu eemaleviimine kahju tõelisest tekitajast ning

suunata süü kolmandale isikule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Viru Maakohtu 27. detsembri

2012 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab N. Räbini ja

G. Räbina hagi R. Melkumyani vastu 748,88 euro väljamõistmiseks.

8. Maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks ei ole hagejate väited, mis on esitatud

seoses sellega, et maakohus ei saatnud neile allkirjastamiseks 19.03.2011, 20.06.2012 ja

26.11.2012 kohtuistungite protokolle, vaid piirdus kõigi kohtuistungite protokollide saatmisega

N. Räbini esindajale, kuigi esindaja osales vaid viimasel kohtuistungil.

TsMS § 53 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus

protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Kohus

teavitab menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastab protokolli neile elektrooniliselt

viivitamata pärast allkirjastamist, kui menetlusosalised on kohtule teatavaks teinud oma

elektronposti aadressi.

Nähtuvalt kohtuistungi protokollidest (I kd tl 60-62; 107-108; 159-160) on kohus selgitanud

menetlusosalistele, et neil õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks

kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Samuti on kohus teavitanud

menetlusosalisi protokolli allkirjastamise ajast ja edastanud protokolli elektrooniliselt neile

menetlusosalistele, kes on kohtule teatavaks teinud oma elektronposti aadressi (kostja esindajale

I kd tl 65, tl 109, tl 162; hageja N. Räbini esindajale tl 162). Hagejad ise ei ole kohtule teatavaks

teinud oma elektronposti aadressi ning seetõttu ei olnud kohtul kohustust ega ka võimalust neile

edastada protokolli elektrooniliselt viivitamata pärast allkirjastamist.

Hagejatele oli selgitatud õigust tutvuda protokolliga ja esitada taotlusi protokolli parandamiseks,

samuti oli neile teatavaks tehtud protokolli allkirjastamise kuupäev. Seega oli tagatud neile

võimalus kohtuistungi protokolliga tutvuda ning parandamiseks taotlusi esitada, kuid hagejad ei

ole ise seda võimalust kasutanud.

9. Asjakohased ei ole hagejate väited ka selle kohta, et tunnistaja V. P. ütlused ei kajastu

kohtuistungi protokollis täielikult.

TsMS § 53 lg 1 kohaselt tunnistaja ütluste kohta protokollitu tehakse kohe istungil teatavaks,

välja arvatud juhul, kui see isik ja istungil osalenud menetlusosalised on nõus, et protokollitut

istungil teatavaks ei tehta, ning see ei ole ka kohtu arvates vajalik. Protokolli tehakse parandused

asjaomase isiku vastuväite alusel, kui kohus sellega nõustub. Vastuväide, millega kohus ei

nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile.

Asja materjalidest nähtuvalt osalesid hagejad 19.03.2012 toimunud kohtuistungil ning

protokollist ei nähtu, et hagejad oleksid tunnistaja V. P. ütluste kohta protokollitule vastuväite

esitanud. TsMS § 55 kohaselt saab kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu

menetlusreeglite rikkumist tõendada üksnes protokollile tuginedes ning antud juhul ei nähtu

protokollist, et tunnistaja V. P. ütlused ei kajastuks kohtuistungi protokollis täielikult.

10. Hagejate väite kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusnormi sellega, et kostja esindaja

Paul Paas tõlkis kostjapoolse tunnistaja A. M. ütlusi.

Tunnistaja A. M. on ütlusi andnud 26.11.2012 toimunud kohtuistungil (tl 159-161). Protokollist

nähtuvalt ei ole tõlk kohtuistungil osalenud, seega on alusetu hagejate väide, et P. Paas kui

tõlk kuulus taandamisele ja otsus tuleb tühistada vastavalt TsMS § 31 lg-le 6. Juhul, kui P. Paas

käitus kohtuistungil tõlgina, siis oleks pidanud hagejad esitama koheselt istungil vastuväite kohtu

tegevuse peale, kuid antud juhul ei ole hagejad seda teinud. Nagu on juba otsuse punktis 8

nimetatud, TsMS § 55 kohaselt saab kohtuistungi või muu protokollitud menetlustoimingu

menetlusreeglite rikkumist tõendada üksnes protokollile tuginedes.

11. Maakohtu vaidlustatud otsus tuleb tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja

tõendite ebaõige hindamise tõttu.

Maakohus on jätnud tähelepanuta kostja kui korteriomaniku vastutuse korteriomandiseaduse

(edaspidi KOS) alusel. KOS § 11 lg 1 p 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud hoidma

korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille

toime

teistele

korteriomanikele

ületab

omandi

tavakasutusest

tekkivad

mõjud.

Sama lõike punkt 2 täpsustab, et korteriomanik on kohustatud taluma mõjusid, mis jäävad

käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse. Seega on kostja vastutuse tuvastamiseks KOS

§ 11 alusel vaja hinnata kohustuste rikkumist kostja poolt (KOS § 11 lg 1, 2), vabandatavust

KOS § 11 lg 3 järgi ja põhjuslikku seost.

Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et vesi, mis põhjustas hagejate korteriomandile kahju,

valgus hagejate korterisse kostja korterist. 01.06.2011 koostatud aktis (I kd tl 6), millele on lisaks

hagejale G. Räbinale alla kirjutanud korteriühistu esimees ja juhatuse liige, on tuvastatud, et

hagejate korteris oli vee läbijooksu tulemusel rikutud köögimööbel ja laminaatparkett. V. Š. on

18. juuni 2012 avalduses (I kd tl 96) märkinud, et köögimööbel ja tapeet olid läbimärjad ning

põrandal oli suur veeloik.

Eelnevast tuleneb, et kostja korterist valgunud vee puhul polnud tegemist tavakasutuse

mõjudega, mida hagejad oleks pidanud taluma vastavalt KOS § 11 lg 1 p-le 2.

12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kahju tekitanud vesi pärineb vihmaveetorust või veevõrgu

hooletust kasutamisest kostja poolt. Hagejate väitel on kostja korterist läbivalgunud vesi, mis on

neile kahju tekitanud, tingitud kostja hooletust käitumisest. Kostja vastuväite järgi on

läbivalgunud vesi pärit lekkivast vihmaveetorust.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on asjas nr 3-2-1-38-05 p-s 13 korteriomaniku vastutust

küttesüsteemide püsikutest tuleneva avarii puhul analüüsides asunud seisukohale, et

korteriomanik ei vastuta ainuisikuliselt KOS § 11 lg 1 p-st 1 tulenevalt korteriomandi reaalosa

hulka mittekuuluvate keskküttesüsteemi püstikute korrasoleku eest. KOS § 2 lg 2 kohaselt ei ole

korteriomandi eseme reaalosa ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks

või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad

korteriomandi eseme reaalosa piires. Seega on vihmaveetorud ja nende ühendused

korteriomanike kaasomandis ning juhul, kui hagejatele tekkis kahju vihmaveetorude ühendustest

lekkinud veest, pole tegemist kostja rikkumisega KOS § 11 lg 1 p 1 alusel.

Poolte esitatud materjalidest nähtub, et vihmaveetoru asukoht ja kahjustusi kannatanud köögi

asukoht ei kattunud, s.o tekkinud kahjustused ei asunud lekkiva vihmaveetoru all. Samas aga

arvestades ehituse konstruktsioone, võib olla võimalik olukord, et kahjustused tekivadki eemal

kohast, kus läbijooks on toimunud (paneelide vahe on mujal jms). Asjaolu, et kostjale kuuluvas

korteris puudusid vaidlusalusel perioodil veekahjustused, ei anna alust asuda seisukohale, et

hagejatel ei tekkinud veekahju kostja poolt veevärgi lohaka kasutamise tõttu.

13. Hagejate väitel lahkusid nad korterist 30. mai 2011 hommikul ja naasesid 01. juunil 2011

ning avastasid, et vesi on ülemise korruse korterist nende korterisse voolanud ja tekitanud köögis

kahjustusi. Kostja ei ole vastu vaielnud hagejate väitele, et vee läbijooks toimus 30. mail 2011

või 31. mail 2011. Kuna kostja väitel oli vee läbijooks tingitud lekkivast vihmaveetorust, siis on

asja lahendamise seisukohalt vajalik tuvastada, kas 30.-31. mail 2011 üldse vihma sadas.

Ringkonnakohus leiab, et asjas olevate tõenditega ei ole tõendatud asjaolu, et 30.-31. mail 2011

oleks XXX korterelamu asukohas sadanud vihma. Kostja väitel sadas 30.-31. mail 2011

hoovihma, hagejad on sellele väitele vastu vaielnud. Kostja poolt kirjalikus vastuses esitatud

fotod tema korteri esikust ja köögist ning 29.05.2011 päeva üritusest ei tõenda vihma sadamist

30.-31. mai 2011 (I kd tl 80-88). Samuti ei tõenda seda, et 30.-31. mail 2011 sadas vihma, kostja

poolt maakohtule esitatud ilmajaama teated 29.05.2011 ja 30.05.2011 (I kd tl 92-93).

Hagejate poolt on esitatud maakohtule Jõhvi meteoroloogiajaama sademete ja atmosfäärinähtuste

andmed (I kd tl 155-158). Andmetest nähtuvalt on 30. mail 2011 vihma sadanud kell 00.30

0,2 mm ja 00.40 0,1 mm ning 31. mail 2011 sademeid ei olnud. Ringkonnakohus leiab, et

arvestades sademete hulka ei ole võimalik, et isegi vihmaveetoru lekke korral oleksid tekkinud

hagejate korteris kahjustused nende poolt märgitud ulatuses.

Seega on kostja rikkunud oma KOS § 11 lg 1 p-st 1tulenevat kohustust ning vastutab oma

seadusest tuleneva kohustuse rikkumise eest.

14. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 06. september 2006 otsuses asjas nr 3-2-1-69-06 p-s 15

juhtinud tähelepanu sellele, et vaidlust KOS § 11 alusel lahendades ei ole oluline kahju tekitaja

süü ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule oma korteriomandi kasutamisega

kahju tekitamisel hüvitusnõude alusena ei kohaldata KOS § 11 kõrval teisi sätteid,

sh deliktiõiguse sätteid. Lähtudes Riigikohtu seisukohast on maakohus ebaõigesti kohaldanud

VÕS § 1043, § 1045 ja § 1050.

15. KOS § 11 lg 3 esimene lause sätestab, et korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise

eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse

põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast

asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata.

Käesoleval juhul ei ole kostja tõendanud seda, et vee läbijooks hagejate korterisse toimus

asjaolude tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle

asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest

ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Seetõttu ei vabane kostja vastutusest hagejatel

tekkinud kahju eest.

16. VÕS § 132 lg 3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kostja ei ole esitanud

vastuväited hageja esitatud kahjuhüvitise nõude ulatusele. Seetõttu tuleb kostjalt välja mõista

hagejatele tekkinud kahjuna 748,88 eurot.

17. Ringkonnakohus võttis asja materjalide juurde TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel Vladimir

Štšerbakovi 04.02.2013 avalduse ja 06.02.2013 vastuväite. Tegemist on TsMS § 272 mõttes

dokumentaalsete tõenditega. Nimetatud tõendid käsitlevad seda, kas kostja oli enne kirjalikku

pöördumist korteriühistu juhatuse poole pöördunud suuliselt ning seda, millises seisus oli kostja

korteri esikut läbiv vihmaveetoru. Kuna ringkonnakohus leidis otsuse punktis 13, et arvestades

sademete hulka 30.-31. mail 2011 ei ole võimalik, et isegi vihmaveetoru lekke korral oleksid

tekkinud hagejate korteris kahjustused märgitud ulatuses, siis puudub vajadus hinnata seda, kas

kostja oli pöördunud enne kirjaliku avalduse esitamist suuliselt juhatuse poole lekke

kõrvaldamiseks ning, mis seisus oli kostja korterit läbiv vihmaveetoru.

18. Kuna hagi ja apellatsioonkaebus rahuldatakse täies ulatuses, siis jäävad menetluskulud

maakohtus ja ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Viivi Tomson