3-12-1548/66 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-12-1548

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht

06. september 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-1548

Haldusasi OÜ Meris kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Tõstamaa Vallavalitsuse 09.05.2012 korraldus nr 616 koos lisaga „Projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks“;

- tühistada Tõstamaa Vallavalituse 21.06.2012 korraldus nr 667;

- tühistada Tõstamaa Vallavalitsuse 30.05.2012 korraldus nr 634;

- tühistada Tõstamaa Vallavalitsuse 21.06.2012 korraldus nr 668;

- jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Asja läbivaatamise kuupäev

06. september 2013

Menetlusosalised Kaebaja OÜ Meris esindajad kaebaja töötaja Sirje Merilo ja vandeadvokaat Ljudmila Tamar Vastustaja Tõstamaa valla esindajad A. B ja A. T

RESOLUTSIOON Rahuldada OÜ Meris kaebus haldusasjas nr 3-12-1548.

Tühistada Tõstamaa Vallavalitsuse 09.05.2012 korraldus nr 616 koos lisaga „Projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks“.

Tühistada Tõstamaa Vallavalitsuse 21.06.2012 korraldus nr 667.

Tühistada Tõstamaa Vallavalitsuse 30.05.2012 korraldus nr 634.

Tühistada Tõstamaa Vallavalitsuse 21.06.2012 korraldus nr 668.

Rahuldada kaebaja 13.06.2013 taotlus menetlustähtaegade pikendamiseks kuni 13.06.2013.

Välja mõista Tõstamaa vallalt (Tõstamaa Vallavalitsuse kaudu)

3-12-1548

778 (seitsesada seitsekümmend kaheksa) eurot (koos käibemaksuga) OÜ Meris (reg kood 10105941 asuk Rüütli 28 Pärnu ) kasuks asjas kantud õigusabikulude katteks ja 60 (kuuskümmend) eurot riigilõivu tasumisega seotud kulude katteks.

Tagastada haldusasjas nr 3-12-1549 enam tasutud riigilõiv 60 (kuuskümmend) eurot OÜ Advokaadibüroo Tamar arveldusarvele nr 221028887259 Swedbank. Saata kohtuotsus riiglõivu tagastamise osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 06. septembril 2013.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

09.05.2012 Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 616 väljastati OÜ-le Meris projekteerimistingimused Värati külas Kuru-Uuetoa kinnistul olemasoleva taluelamu rekonstrueerimiseks (tl 14,15). 30.05.2012 Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 634 tegi Tõstamaa Vallavalitsus OÜ-le Meris ettekirjutuse lammutada Värati külas Kuru-Uuetoa kinnistul õigusliku aluseta ehitatav katusekonstruktsioon ja taastada endine olukord hiljemalt 10.06.2012 (haldusasja nr 3-12-1549 tl 11). 21.06.2012 Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 668 vaadati läbi kaebaja vaie korraldusele nr 634 (haldusasja nr 3-12-1549 tl 18). 21.06.2012 Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 667 vaadati läbi OÜ Meris vaie vallavalitsuse korraldusele nr 616 (tl 24-25). 23.07.2012 esitas OÜ Meris kohtule kaebuse vallavalitsuse korraldustele nr 616, 667, 634, 668 (tl 6-8; haldusasja nr 3-12-1549 tl 6-8). 24.07.2012 kohtumäärusega peatati Tõstamaa Vallavalitsuse 30.05.2012 korraldus nr 634 täitmine 30 päevaks (haldusasja nr 3-12-1549 tl 23). 19.09.2012 esitas vastustaja vastuväited kaebuses korraldustele nr 634, 668 (haldusasja nr 3-12-1549 tl 31). 24.09.2012 esitas vastustaja vastuväited kaebuses korraldustele nr 616; 667 (tl 31-32). 15.10.2012 esitas kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks haldusasjas nr 3-12-1549, mis lahendati kohtu 16.10.2012 määrusega (haldusasja nr 3-12-1549 tl 43-44, 58-60). 26.11.2012 määrusega liideti haldusasjad ühte menetlusse numbriga nr 3-12-1548 ja määrati asjas kohtuistung (tl 44-46). 21.12.2012 esitas kaebaja arvamuse seoses vastustaja 19.09.2012 ja 24.09.2012 vastustega (tl 55-56). 21.01.2013 toimus kohtuistung (tl 61-63). 01.03.2013 teatas vastustaja, et kokkuleppe saavutamine asjas ei osutunud võimalikuks (tl 69). 02.03.2013 teatas kaebaja, et kokkulepet ei õnnestunud asjas saavutada (tl 73). 11.03.2013 esitas vastustaja haldusasjas täpsustused (tl 82-84). 15.03.2013 esitas kaebaja arvamuse vastustaja täpsustustele (tl 113-115). 20.05.2013 määrusega otsustati kaebust menetleda kirjalikus menetluses (tl 117-118). 13.06.2013 esitas OÜ Meris taotluse menetlustähtaegade muutmiseks, enamtasutud riigilõivu tagastamiseks, menetluskulude väljamõistmiseks (tl 125, 129-139). 17.06.2013 täiendas kaebaja esitatud taotlust (tl 144-145). 15.07.2013 määrusega muudeti kohtuotsuse teatavaks tegemise aega (tl 149-150).

3-12-1548

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja esitas vallale taotluse projekteerimistingimuste saamiseks talle kuuluva taluelamu katuse taastamiseks esialgsel kujul. 09.05.2012 korraldusega nr 616 väljastati projekteerimistingimused. Kaebaja soovis taotluse tagasi võtta ja esitas selleks 09.05.2012 vastava taotluse, mida vald kaebuse esitamise ajaks ei olnud läbivaadanud. 04.06.2012 esitas kaebaja vaide korraldusele nr 616, taotledes projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamist. Korraldusega nr 667 jäeti vaie rahuldamata. Kaebaja hinnangul ei ole projekteerimistingimused seaduslikud, kuna need kitsendavad õigusvastaselt kaebaja kinnisomandi vaba valdamist, kasutamist.

Tingimustega sisuliselt keelati hoone taastamine algsel kujul ning pandi kaebajale täiendavad rahalised ja ehituslikud kohustused. Projekteerimistingimused väljastatakse vaid ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti puhul, muudel juhtudel neid ei väljastata. Seetõttu sooviski kaebaja nende kehtetuks tunnistamist. Kaevatavad projekteerimistingimused ei ole ka sisuliselt õiguspärased. Nõuetes ehitusprojektile ei saa esitada lisaks nõudeid kinnistule õueala määramiseks ja kinnistut läbivate teede ümber ehitamiseks või uue tee rajamiseks.

Samuti ei saa projekteerimistöödega reguleerida ehitustööde alustamist ja teostamist, selleks on ehitusluba või vastav teatis. Projekteerimistingimuste punktis 5 on pandud kaebajale olulised rahalised kohustused, mis ei ole seotud ehitisega. Tee rajamise nõue on vastuolus p 7, mille kohaselt tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus. Tee rajamise nõue on seatud sõltuvusse ehitusloa väljastamisega. Vastustaja asus läbi projekteerimistingimuste reguleerima naaberkinnistute vahelisi asjaõiguslikke suhteid. Ei ole asjakohane viidata üldplaneeringuga kavandatavale rannikuteele, sest tegemist on erateega, mille avalikuks kasutamiseks ei ole vajalikku lepingut sõlmitud.

Vaideotsusega on rikutud menetlusnorme. Kaebaja kutsuti vaides ärakuulamisele ajal, mil kaebaja esindaja oli puhkusel ja Eestist eemal ning juhatuse liige Tallinnas. Antud olukorrast teatati vastustajale ja taotleti antud tähtaja pikendamist, kuid vastustaja taotlust ei rahuldanud ning vaatas vaide sisuliselt läbi, millega rikkus kaebaja ärakuulamisõigust. Vaideotsus on motiveerimata ning selles ei ole viidatud ühelegi asjakohasele seaduse sättele. Vastustaja rikkus põhjendamiskohustust. Lammutamiseks ettekirjutuse tegemise menetluses ei ole esitatud tõendeid järelevalvetoimingute teostamise kohta, kaebaja esindajat ei ole menetlusse kaasatud.

Kaebaja hinnangul on rikutud head haldustava. Nõustuda ei saa vastustaja väidetega selle kohta, et varet ei saa käsitleda hoonena. Antud juhul on vare hoone osa ning kaebajal on õigus oma omand taastada kogu ulatuses. Kuna taastamisele kuuluv osa moodustab väheolulise osa katusest, ei ole selleks vaja ehitusprojekti. Katust hakati remontima, kuna see oli katki ja vesi voolas põhikonstruktsioonidesse. Ka vastustaja väidab, et tegemist on ehitise rekonstrueerimisega ning selliste tööde korral ei ole projekteerimistingimused vajalikud. Olemasoleva konstruktsiooni endise olukorra taastamine ei too kaasa hoone terviklahenduse muutmist.

Ettekirjutusest ei ole näha milliste kaalutluste tulemusel jõuti järeldusele, et vaidlusaluse ehitise osa tuleb lammutada. Viidatud on projekteerimistingimustele, mille kohaselt oli lubatud kuni ehitusloa saamiseni varisemisohtliku katuse osa toestamine. Vastustaja on jätnud tähelepanuta, et kaebaja esitas 25.05.2012 taotluse projekteerimistingimuste tühistamiseks. Vastustaja väidab, et kaaluti ehitise osa ohtlikkust, kuid ettekirjutusest seda ei nähtu. Kaalutud ei ole ehitusnormide rikkumise tõsidust ega arvestatud, et tegemist on hoone esialgse katuse taastamisega kogu ulatuses, millest vaidlusalune osa moodustab mitteolulise osa.

Ei ole arvestatud, et ehitise rekonstrueerimisel ei ole vaja projekteerimistingimusi ega ehitusluba. Ettekirjutuses ei ole kaalutud lammutamise vajadust ega seda, kas ehitist on võimalik kooskõlla viia kehtivate nõuetega. Vastustaja oleks pidanud andma kaebajale võimaluse oma ehitustööd seadustada ning alles selle tegemata jätmisel nõudma lammutamist või teostama asendustäitmist. Vastustaja ei andnud kaebajale võimalust olla ärakuulatud ettekirjutuse tegemisel. Vaide arutelule kaebajat ei kutsutud ega lahendatud eelnevalt kaebaja taotlust, milles kaebaja taotles projekteerimistingimuste tühistamist.

Kaebaja väidetel ei ole vastustaja esitanud tõendeid, mis kinnitaksid vastustaja väiteid kinnistu külastamise, ebaseadusliku ehitustegevuse tuvastamise ning sellest kinnistu omaniku teavitamist. Kaebaja soovis taastada hoone endisel kujul, midagi muutmata. Ehitusnõunik küsis asendiplaani, liiklusskeemi ning projekteerimistingimuste taotlust. Vastustaja ei ole selgitanud, millistel põhjustel ei ole vastustaja vastanud kaebaja 25.05.2012 taotluse tagasivõtmisele. Vastustaja vaidemenetluses esitatud nõue selgituste esitamiseks oli formaalne, sest neid oli võimalik esitada vaid arutelu

3-12-1548

tulemusena. Vastustaja oleks pidanud võimaldama kaebajal ehitustööd seadustada. Ettekirjutuses puuduvad põhjendused, miks peab ehitise just lammutama. Mingit ohtu ei ole seoses ehitamisega tuvastatud. Vastustaja on korduvalt nõudnud läbisõidu tagamist üle kaebaja kinnistu ning seadnud selle sõltuvusse ehitustööde seadustamisest. Kaebaja hinnangul on teda koheldud ebavõrdselt võrreldes valla teiste kinnistu omanikega. Vastustaja väljastas M. Pile ehitusloa vaatamata sellele, et isik oli jätnud täitmata projekteerimisnõuded. Kaebaja hinnangul ei kohaldu hoone katuse remondi puhul nõuded ehitusprojektile. Tegemist ei ole ehitise laiendamisega, sest tegemist ei ole külge-, juurdeehitamisega. Ehitatavad ruumid olid hoones varasemalt olemas, kuigi mõõdistamata. Kaebuses lammutamisettekirjutusele märgib kaebaja, et on tõendamata vastustaja poolt ettekirjutuses kirjeldatud järelevalve toimingute läbiviimine. Kaebaja esindajat nendest ei teavitatud ja tema järelevalve korras läbiviidud toimingute juures ei viibinud. Ettekirjutusest ei nähtu, et tuvastati ehitise laiendamine. Arvestades ettekirjutuse sisu, kirjeldatud tööde mahtu, ei olnud tegemist ehitise laiendamisega. Tööde käigus taastati katus ja kivimüürid, mis käib tavalise korrashoiu alla ning selleks ei ole vaja ehitusluba. Kuna projekteerimisettekirjutused olid kaebaja poolt vaidlustatud, ei ole ka põhjust neile ettekirjutuses viidata. Antud juhul teostatud tööde tegemiseks ei olnud projekteerimistingimusi vaja. Ettekirjutusest ei nähtu, milles seisneb katusekonstruktsiooni ohtlikkus ja kellele, vaid selgub, et vastustaja eelistab naaberkinnistu omaniku huve, kellel on kohtumenetluses avaldus juurdepääsutee määramiseks läbi kaebaja kinnistu. Vallavalitsusel tuli kaaluda erinevaid huve, kuid vallavalitsus ei kuulanud ära asjast huvitatud pooli. Ettekirjutusest ei selgu, miks valiti sunnivahendiks just lammutamine. Vaideotsuse tegemisel rikuti menetlusnorme. Kaebajale pakuti ärakuulamist just sellisel ajal, mil tal ei olnud võimalik selgitusi esitada. Kirjalike selgituste esitamise nõue oli formaalne.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja poolt kinnistu ostmisel oli ehitisel katus juba lammutatud, säilinud olid vaid maakivist müürid ning selle osa puhul oli tegemist varega. Katuse taastamiseks varel on vajalik katuse ehitamine, mis on ehitise laiendamine. Katkise katuse taastamiseks on vaja asendada amortiseerunud kandekonstruktsioonid, mis on rekonstrueerimine. Varet ei saa käsitleda hoonena, sest sellel puudub katus ja siseruum. Kaebaja taotles projekteerimistingimusi elamu katuse taastamiseks endisel kujul. Kaebaja alustas katuse ehitamisega varele.

Selleks vajas kaebaja ehitusluba, mille väljastamise eelduseks olid projekteerimistingimused. Ka rekonstrueerimine on ehitamine, milleks kaebaja vajas samuti projekteerimistingimusi ja ehitusluba. Kaebaja asus katusekonstruktsioone toestama, kuid esitas samas taotluse projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamiseks. Sisuliselt kaebaja asus kogu hoone katust rekonstrueerima ilma ehitusloata. Vastustaja jääb korraldustes nr 616, 667 esitatud põhjenduste juurde. Ehitustegevuse korral tuleb järgida ehitusseadusest tulenevaid nõudeid. Varele katuse rajamisega oli tegemist uue katusekonstruktsiooni rajamisega, mille puhul ei ole tegemist tavapärase korrashoiuga.

Selle tulemusel muutuvad oluliselt hoone maht ja parameetrid. Selline tegevus vajab ehitusprojekti ja ehitusluba. Ehitamisel tuleb vältida kahjulikke mõjusid. Ehitusprojektita ehitis on ohtlik ja takistab liiklust Kuru- Uuetoa kinnistut läbival teel. Projekteerimistingimused, ehitusluba tagavad, et ehitis ei tekita ohtu. Projekteerimise käigus lahendatakse kinnistu kasutamistingimused ja mõju ümbritsevale keskkonnale. Tsiviilkohtumenetluses on lahendamisel M. P avaldus juurdepääsutee määramiseks üle kaebajale kuuluva kinnistu. Kaebajale on korduvalt selgitatud, et vaidlusalune ehitustegevus vajab projekteerimistingimusi ja ehitusluba.

Vaidemenetluses soovis vastustaja korduvalt kaebaja esindajat ära kuulata, kuid esindaja ei leidnud selleks aega. Kaebaja ebaseaduslik tegevus on ilmne ning vastustaja hinnangul ei saa täiendav ärakuulamine anda olulist teavet. Vaidemenetluse väidetavad rikkumised ei saanud endaga kaasa tuua sisuliselt ebaõiget otsust. Kaebaja ehitas vare nurka katusekonstruktsiooni, mis takistab juurdepääsu kõrvalkinnistule. 18.05.2012 sai vastustaja suulise kaebuse, mille kohaselt kaebaja on taas alustanud ebaseadusliku ehitustegevusega. Kohapeal käisid valla töötaja ja kohalik konstaabel, kes tuvastasid, et ehitustegevuseks puudub ehitusluba.

Võeti telefoni teel ühendust omanikuga, kes leidis, et võib omal maal teha, mida soovib. Selleks ajaks oli ebaseaduslik konstruktsioon vare müürinurgast eemaldatud ning alustatud müüri plombeerimisega. Taaskord tutvus valla ametnik ehitusega 25.05.2012 ning

3-12-1548

tuvastas, et kaebaja on ehitustegevust jätkanud. 25.05.2012 esitas M. Pi avalduse ebaseadusliku ehitustegevuse kohta kaebaja kinnistul, mille tulemusel oli piiratud tema juurdepääs oma kinnistule. 30.05.2012 toimus vallavalitsuse istung, kus otsustati teha kaebajale ettekirjutus ehitatava katuse lammutamiseks. Ka peale ettekirjutuse tegemist jätkas kaebaja ehitustegevust. Kaebaja oma 04.06.2012 vaides soovis projekteerimistingimuste tühistamist. Kaebaja taotlusele on vastatud 13.06.2012 kirjaga. Samas kirjas kutsus vastustaja kaebaja ärakuulamiseks vallavalitsuse istungile.

Kaebaja teatas, et talle ei sobi pakutud aeg. Kuna vallavalitsuses järgnes puhkuste aeg, ei olnud võimalik istungi aega muuta ning kaebajale anti teada, et tema mitteilmumisel arutatakse asja tema osavõtuta ning paluti esitada kirjalikud seisukohad. Kaebaja istungile ei ilmunud ja seisukohti ei esitanud. Kaebaja on kohtumenetluse ajal esitanud vallavalitsusele eskiisi millest selgub, et kaebaja ei soovi taastada ehitist endisel kujul, vaid soovib muuta selle kasutust, planeerides endisse lauta toa. Samas ei ole eskiisile lisatud situatsiooni skeemi, millest nähtuks hoone ja kinnistu kasutamise võimalused.

Tähelepanuta ei saa jätta vaidlusaluse tee küsimust, mille osas ei ole käesoleva ajani lahendust. Vastustaja väidetel on olemasolev ajalooline tee vajalik juurdepääsuks kolmele kinnistule. Tee praegune asukoht piirab rehielamu kasutamise tingimusi. Selle lahendamiseks on vaja kõiki osapooli rahuldavat ehitusprojekti. Vastustaja on toiminud seaduslikult väljastades projekteerimistingimused ja kohustades lammutama ebaseaduslikult ehitatud hoone osa. Kaebaja on hoidunud ebaseaduslikult ehitatud hoone seadustamisest. Kaebaja on ise põhjustanud olukorra, mis on tinginud vaidlustatud korralduste vastuvõtmise.

Kaebaja vajas hoone vare osale ehitamiseks ehitusluba. Kaebaja kinnitab, et asus katusekonstruktsioone toestama, kuid 25.05.2012 esitas avalduse projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamiseks. Ettekirjutusega tehti kaebajale ettepanek lammutada õigusliku aluseta püstitatud katusekonstruktsioon. Vastustaja jääb korraldustes nr 634, 668 esitatud põhjenduste juurde. Kaebaja rajas varele täiesti uue konstruktsiooni, mistõttu ei ole tegemist ehitise tavapärase hooldusega. Ehitamise tulemusel muutuvad nii hoone parameetrid kui ka maht. Tegemist on rekonstrueerimisega, mis on ehitamine ja selleks peab olema ehitusprojekt ja ehitusluba.

Kaebajal need puudusid, mistõttu rikkus kaebaja ehitusseadusest tulenevaid nõudeid ja teostas ehitustööd ebaseaduslikult. Vastustaja korraldused on seaduslikud ja põhjendatud. Ehitis peab vastama ehitusseaduse nõuetele. Omavoliliselt ehitatud ehitise ohutus ei ole kontrollitav, mistõttu kuulub see lammutamisele. Tsiviilasjas juurdepääsu tee üle on selgunud, et kaebaja on ehitustegevusega asunud tahtlikult takistama juurdepääsu määramist üle tema kinnistu. Vastustaja on kaebaja esindajale korduvalt selgitanud ehitamise õiguslikke aluseid ning soovis ka vaidemenetluses kaebajat ära kuulata, kuid kaebaja ei leidnud selleks sobivat aega.

Kui ka asuda seisukohale, et vastustaja on vaidemenetluse nõudeid rikkunud, ei saanud need kaasas tuua ebaõiget otsust olukorras, kus kaebaja ebaseaduslik ehitustegevus on ilmne.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

OÜ Meris esitas Tõstamaa Vallavalitsusele taotluse projekteerimistingimuste väljastamiseks. Kavandatavaks tegevuseks oli taotluse kohaselt Kuru-Uuetoa kinnistul asuva vana kivielamu rekonstrueerimine ja uue kõrvalhoone-saunamaja ehitamine. Taotluse kohaselt soovis kaebaja teostada ümbervõi juurdeehitust ilma kasutusotstarbe muutmiseta. Olemasoleva hoonena on märgitud „rehielamu-elamu“ (tl 12). Tõstamaa Vallavalitsuse 09.05.2012 korraldusega nr 616 otsustati OÜ Meris 13.04.2012 taotluse alusel väljastada projekteerimistingimused Värati külas, Kuru-Uuetoa kinnistul olemasoleva taluelamu rekonstrueerimiseks (tl 14). Kaebaja väidetel ei selgu projekteerimistingimuste p-dega 4, 5, 9 kaebajale kinnistul õueala määramise, kinnistut läbivate teede ümberehitamise või uue tee rajamiseks pandud kohustuste ja piirangute õiguslikud alused.

Tõstamaa Vallavalitsuse 09.05.2012 korraldus nr 616 anti välja lähtudes ehitusseaduse § 19 lg 1 p 1, lg 3, planeerimisseaduse § 9 lg 10 p 1.

3-12-1548

Ehitusseaduse § 19 lg 1 p 1 sätestab, et ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks on detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda. Valla kodulehel (http://service.eomap.ee/tostamaavald/) avaldatud andmete kohaselt ei ole vaidlusalusel alal detailplaneeringut kehtestatud, mistõttu ei saanud vaidlusaluste projekteerimistingimuste koostamise aluseks olla kehtestatud detailplaneering ning korralduse õiguslikuks aluseks ehitusseaduse § 19 lg 1 p 1. Lähtudes planeerimisseaduse § 9 lg 10 p 1 võib kohalik omavalitsus lubada ilma detailplaneeringut koostamata tootmisettevõtte krundil olemasoleva tootmishoone laiendamist või selle kõrvalhoone püstitamist ja selleks ehitusprojekti koostamist. Ühtegi väidet ega tõendit selle kohta, et vaidlusaluse ehitise puhul on tegemist tootmisettevõtte krundil asuva tootmishoonega asjas esitatud ei ole. Arhiiviteatise kohaselt on tegemist Kuru-Uuetoa elamurehealuse hoonega, mis koosneb esikust, kahest köögist ja toast ning rehealusest. Kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa (tl 10, 34, 35, 36). Arvestades eeltoodut ei saa korralduse õiguslikuks aluseks olla planeerimisseaduse § 9 lg 10 p 1. Vastuväidete kohaselt sätestab ehitusseaduse § 19 lg 2, et detailplaneeringu puudumisel koostatakse ehitusprojekt vastavalt projekteerimistingimustele (tl 31 pöördel). Ehitusseaduse (redaktsioon 01.01.2012- 03.06.2012) § 19 lg 2 kohaselt võivad ehitise asukoha maaüksuse omadustest tulenevalt lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule olla ehitise püstitamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks projekteeritava ehitise asukoha maaüksuse ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tulemused. Seega ei sisalda EhS § 19 lg 2 vastustaja poolt viidatud regulatsiooni. Asjas esitatud väidetest ja tõenditest tulenevalt oleks saanud korralduse aluseks olla ehitusseaduse § 19 lg 1 p 2, mille kohaselt saavad ehitise püstitamiseks ja laiendamiseks koostatava ehitusprojekti aluseks olla detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumise korral projekteerimistingimused. Arvestades eeltoodut ei ole vallavalitsus korralduses korrektselt viidanud korralduse vastuvõtmise õiguslikele alustele.

Tõstamaa Vallavalitsuse korraldusega nr 616 väljastati kaebajale projekteerimistingimused (tl 14). Kaebaja hinnangul kitsendavad projekteerimistingimused õigusvastaselt kaebaja õigusi ja ei ole sisuliselt õiguspärased ning tingimustega seatakse selliseid nõudeid, mis ei ole seotud ehitisega ja on kaebajale rahaliselt liigselt koormavad. Vastustaja väidetel tagavad projekteerimistingimused, et ehitis ei tekitaks ohtu inimestele ega keskkonnale. Ehitise projekteerimine on protsess, mille käigus lahendatakse kinnistu kasutustingimused ja mõju ümbritsevale keskkonnale, mistõttu saab projekteerimistingimustega esitada nõudeid kinnistu õuealale. Vaidluses projekteerimistingimuste sisu üle tugineb vastustaja Majandusja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67 ning põhistab oma väited viidetega määruse §-le 17, 18. Nimetatud määrus on kehtestatud ehitusseaduse § 18 lõike 5 ja § 23 lõike 10 alusel ning sätestab minimaalsed nõuded ehitusprojekti dokumentide staadiumitele ja ehitusprojektiga seonduvatele dokumentidele. Ehitusseaduse § 18 lg 5 kohaselt kehtestab nõuded ehitusprojektile majandusja kommunikatsiooniminister ning ehitusseaduse § 23 lg 10 kohaselt kehtestab nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile majandusja kommunikatsiooniminister. Vaidlustatud korralduses ega väljastatud projekteerimistingimustes ei ole viidatud Majandusja kommunikatsiooniministri 17.09.2010 määrusele nr 67 ega ehitusseaduse § 18 lõikele 5 ja § 23 lõikele

10. Arvestades eeltoodut ei saa kohus kontrollida, kas nimetatud õigusakt oli ka tegelikult kaevatava korralduse vastuvõtmise aluseks. Oluline on siinkohal ka märkida, et viidatud määrus kehtestab nõuded ehitusprojektile, mitte projekteerimistingimustele. Projekteerimistingimused on kooskõlas ehitusseaduse § 19 ehitusprojekti koostamise ühed lähteandmed. Korralduse nr 616 sissejuhatuse kohaselt oli korralduse andmise aluseks lisaks eelpool käsitlemist leidnud sätetele EhS § 19 lg 3. Korralduse nr 616 lisaks olevas tabelis on toodud korraldusega kinnitatud projekteerimistingimuste loetelu (tl 15). Lähtudes ehitusseaduse § 19 lg 3 on projekteerimistingimused kohaliku omavalitsuse kinnitatud konkreetsele ehitisele kohaldatavad arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Projekteerimistingimuste väljastamisel võtab kohalik omavalitsus aluseks planeeringutes või muul viisil maakasutust

3-12-1548

korraldavates dokumentides sisalduvaid ehituslikke tingimusi. Projekteerimistingimused koostatakse ja väljastatakse huvitatud isiku taotluse alusel hiljemalt 30 päeva jooksul sellekohase taotluse esitamise päevast arvates. EhS § 19 lg 4 p 1 sätestab, et ehitise arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused määratakse valla või linna ehitusmääruses. Samuti määratakse EhS § 19 lg 4 p 4 kohaselt ehitusmäärusega linna või valla osade, sealhulgas miljööväärtuslike hoonestusalade planeerimise ja ehitamise põhimõtted ja nõuded. Neist sätetest järeldub, et valdavas osas peab projekteerimistingimustega reguleeritavate küsimuste loetelu olema sätestatud valla või linna ehitusmääruses.

Tõstamaa valla ehitusmäärus on vastu võetud Tõstamaa Vallavolikogu 30.05.2003 määrusega nr 15. Ehitusmäärus on vastuvõetud lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktist 29, ehitusseaduse § 19 lõikest 4 ja planeerimisseaduse §-st 5 ning avaldatud elektroonilises Riigi Teatajas ja valla veebilehel. Valla ehitusmääruse § 9 lg 1, lg 2 kohaselt on projekteerimistingimused ehitise arhitektuursed ja ehituslikud tingimused, mis väljastatakse ehitiste püstitamiseks, mille korral on vajalik ehitusprojekti koostamine ja ehitise püstitamiseks ei ole nõutav detailplaneeringu olemasolu.

Ehitusmäärusega projekteerimistingimuste sisu täpsemalt ei käsitleta. Kaevatavas korralduses ega vastuväidetes ei ole korralduse andmise alusena viidatud üldplaneeringule. Viide üldplaneeringule sisaldub projekteerimistingimuste p 4 seoses juurdepääsuteega. Tõstamaa valla kodulehel olevate andmete kohaselt on Tõstamaa valla üldplaneering kehtestatud 07.03.2008 vallavolikogu otsusega nr 60. Maa-alade kasutusja ehitustingimused on reguleeritud Tõstamaa üldplaneeringu kolmandas peatükis. Nimetatud peatüki kohaselt kehtestatakse maa-alade üldised ehitustingimused Tõstamaa vallas käesoleva üldplaneeringu ja Tõstamaa valla ehitusmäärusega.

Kusjuures ehitusmäärusega ei saa vähendada ega kehtetuks tunnistada üldplaneeringuga kehtestatud ehituspiiranguid. Asjas esitatud tõendite kohaselt asub vaidlusalune ehitis hajaasustusega alal. Üldplaneeringu p 3.2 kohaselt tuleb ehitamisel hajaasustusega alal arvestada loodusliku ümbrusega. Maastiku struktuur peab olema hoonete ja rajatiste paigutuse aluseks. Ehitiste paigutamisel tuleb lisaks lähiümbrusele arvestada kogu vaateväljaga. Ehitise püstitamisel tuleb samuti silmas pidada, et selle juurde rajatavad kommunikatsioonid (teed, elektriliinid jt) oleksid võimalikult lühemad ja ei muudaks puhkemaastiku väärtust.

Hooned peavad arhitektuuriliselt sobima ümbruskonda: uue hoone kõrgus ja tüüp peavad olema sarnased tema kõrval asuvate elamutega (näiteks kui kõrval asuvad majad on viilkatusega, siis peab uus elamu olema samuti viilkatusega). Asjas ei ole vaidlus selle üle, et vaidlusaluse ehitise puhul on tegemist vana talumajaga. Üldplaneeringu p 3.2 kohaselt pooldab vald vanade talukohtade taaskasutusele võtmist. Olemasolevate puithoonete rekonstrueerimise puhul Tõstamaa vallas ei ole soovitatav kasutada plastikaknaid, plastikuksi ja plastikvoodreid.

Samuti pole soovitatav neid kasutada maakivist hoonete puhul. Hoonete puhul, mis on ehitatud enne 1945. a ei soovitata muuta aknaraamide laiust ja impostide jaotust. Lähtudes eeltoodust on valla üldplaneeringus ja ehitusmääruses sätestatud üldised tingimused ja soovitused ehitustegevuseks ning projekteerimistingimustega reguleeritavate küsimuste üksikasjalikku loetelu nendes toodud ei ole. Projekteerimistingimuste kindlaksmääramisel teostab kohalik omavalitsus ulatuslikku diskretsiooni, mistõttu tuleb üldplaneeringus ja valla ehitusmääruses sisalduvad üldiselt reguleeritud ehituslikud küsimused konkretiseerida projekteerimistingimustega kindla ehitise püstitamise tingimusteks.

Tõstamaa Vallavalitsuse 09.05.2012 korralduses nr 616, millega projekteerimistingimused väljastati, ei ole põhjendatud, miks nähti ette just sellised projekteerimistingimused. Korralduse nr 616 sissejuhatuses on üksnes märgitud, et korralduse andmisel on aluseks võetud EhS § 19 lg 1 p 1, lg 3, PlanS § 9 lg 10 p 1, kaebaja 13.04.2012 esitatud taotlus (tl 14). Korralduse lisaks olevas tabelina esitatud projekteerimistingimuste loetelus puudub kohtu hinnangul motivatsioon täielikult (tl 15). Vastustaja väidetel nõuavad kinnistu õueala määramine, kinnistut läbivate teede ümberehitamine või uue tee rajamisega tekkivad küsimused lahendamist projekteerimistingimustega.

Samas ei ole vastustaja kohtu hinnangul põhjendanud, miks need küsimused tuleb just niimoodi lahendada. Põhjendus on kohtu hinnangul eriti oluline seoses juurdepääsutee ja võimaliku tee rajamisega, kuna Kuru-Uuetoa kinnistul asuva juurdepääsuteele juurdepääsuõiguse üle on vaidlus pooleli Pärnu Maakohtus tsiviilasjas nr 2-11-26919. Kuna projekteerimistingimustega määratakse siduvalt kindlaks need alused, millest tuleb lähtuda ehitusprojekti koostamisel, on projekteerimistingimuste näol tegemist haldusaktiga. Kohtupraktikast

3-12-1548

tulenevalt peab haldusakti motivatsioon koosnema õiguslikust ja faktilisest motivatsioonist, mis oleksid omavahel loogiliselt seotud. Antud juhul on vaidlustatud haldusaktis viidatud üksnes mõnele sättele, mis reguleerivad kohaliku omavalitsuse pädevust projekteerimistingimuste väljastamisel ja annavad projekteerimistingimuste üldmõiste. Vallavalitsus ei ole projekteerimistingimustes erinevate nõuete kehtestamisel viidanud nende kehtestamise õiguslikele alustele. Samuti ei ole korralduses ega projekteerimistingimustes põhjendatud, miks on peetud õigeks kaebajale just niisuguste piirangute/kohustuste kehtestamist. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendatud Tõstamaa Vallavalitsuse 09.05.2012 korralduse nr 616 ja selle lisa tühistamise nõudes. Kuna korraldus kuulub tühistamisele kogu ulatuses, ei hakka kohus andma õiguslikku hinnangut kaebaja poolt vaidlustatud üksikute projekteerimistingimuste punktidele.

Kaebaja heidab vastustajale ette seda, et vastustaja ei ole selgitanud, millistel põhjustel ei ole vastatud kaebaja 25.05.2012 taotluse tagasivõtmise taotlusele. Kaebaja esitas 25.05.2012 Tõstamaa Vallavalitsusele taotluse 11.04.2012 taotluse tagasivõtmiseks ning 09.06.2012 korralduse nr 616 kehtetuks tunnistamiseks (tl 16). Samas ei ole kaebaja käesolevas asjas vaidlustanud vastustaja tegevust kaebaja 25.05.2012 taotluse läbivaatamisel, mistõttu ei anna kohus sellele väitele õiguslikku hinnangut.

Kaebaja on taotlenud 04.06.2012 vaides korralduse nr 616 ja selle lisa kehtetuks tunnistamist (tl 17- 20). Vaide on vastustaja lahendanud 21.06.2012 korraldusega nr 667 (tl 24-25). Kaebaja väidetel ei tagatud talle vaidemenetluses ärakuulamisõigust ning menetluses rikuti vaide põhjendamise kohustust. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et vaide läbivaatamise tähtaega pikendati ja kaebajale pakuti võimalust anda selgitusi 19.06.2012 vallavalitsuse istungil, kuid antud aeg ei sobinud kaebajale. Vald kaebaja taotlust ärakuulamistähtaja pikendamiseks ei rahuldanud, vaid pakkus võimalust esitada kirjalikud seisukohad (tl 7, 7 pöördel).

Haldusorgan peab HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õiguse tagamiseks andma isikule võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Seega oli kaebajale vaidemenetluses tagatud ärakuulamise õigus. Vaides vaidlustab kaebaja projekteerimistingimuste p 4, 5, 9 sisuliselt (tl 17-20). Vaideotsuses on leitud, et on põhjendatud sätestada projekteerimistingimustes nõuded õuealale, arvestades mõjusid ümbrusele ja teistele isikutele. Vallavalitsus asus vaideotsuses seisukohale, et korraldusega nr 616 väljastatud projekteerimistingimused on kooskõlas ehitusseaduse sätetega.

Vaideotsuses viitab vastustaja EhS § 3 lg 1, § 12 lg 1. EhS § 3 lg 1 sätestab, et ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale. Ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tuleb tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele. Kultuurimälestisel teostatavate ehitustööde osas ei ole nõutav käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud nõuete järgimine.

EhS § 12 lg 1 alusel tuleb ehitada vastavalt ehitusprojektile, välja arvatud käesolevas seaduses ettenähtud juhtudel väikeehitise ehitamise korral. Ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. Hinnates vaideotsuse sisu ei ole vastustaja selgitanud projekteerimistingimuste sisu ega nende kehtestamise õiguslikku alust, vaid viidanud ehitisele esitatavatele nõuetele. Seega ei ole vastustaja vaideotsuses põhjendanud millisest seadusest, määrusest või kohaliku omavalitsuse määrusest tuleneb vastustajal õiguslik alus reguleerida kaebaja poolt vaidlustatud projekteerimistingimusi nendes toodud viisil.

Arvestades eeltoodut ei vasta vaideotsus HMS § 86 lg 2 nõuetele ning on põhjendatud kaebaja taotlus Tõstamaa Vallavalitsuse 21.06.2012 korralduse nr 667 tühistamise nõudes.

Tõstamaa Vallavalitsuse 30.05.2012 korraldusega nr 634 tehti OÜ-le Meris ettekirjutus lammutada Kuru-Uuetoa kinnistul õigusliku aluseta ehitatav katusekonstruktsioon ning kohustati kaebajat taastama endine olukord (haldusasi nr 3-12-1549 tl 11). Kaebaja väidetel ei nähtu vastustaja 30.05.2012 korraldusest nr 634, et ehitustööde teostamise seadustamine on võimatu. Vastustaja ei ole teinud kaebajale ettepanekut ehitise nõuetele vastavaks viimiseks, vaid tehti kohe korraldus lammutamiseks. Kaebaja hinnangul ei ole tema poolt teostatavad

3-12-1548

ehitustööd ebaseaduslikud, kuna teostatud tööde tulemusel (hoonel katuse taastamine) ei olnud tegemist ehitise laiendamisega ning tööde teostamiseks ei olnud ehitusprojekt ja ehitusluba nõutav. Kaebaja arvates on tegemist endise seisukorra taastamisega, mis ei vaja hoone terviklahenduse muutmist. Tegemist on ehitise või selle osade korrastamise ja uuendamisega. Kaebaja on seisukohal, et ehitustööde tulemusel hoone maht ja parameetrid oluliselt ei muutu ning säilib hoone kasutusotstarve. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et vaidlusaluse ehitise elamuosa katusekonstruktsioon oli varisemisohtlik ega selle üle, et osal hoonest puudus katus enne ehitustööde teostamist. Menetlusosalised ei vaidle ka selle üle, et kaebaja on teostanud vaidlusalusel ehitisel ehitustöid nii olemasoleva katusekonstruktsiooni toestamiseks/remontimiseks kui ka vare osas katuse taastamiseks. Kohtutoimikus olevatest arhiivimaterjalidest selgub, et vaidlusaluse hoone ühe osa moodustas vare. Elamu-rehealuse osas 11.06.1997 koostatud jooniste ja ruumide eksplikatsiooni võrdlemisel selgub, et vare osa ei ole ruumide eksplikatsiooni koostamisel arvesse võetud. Ehitisest on nummerdatud ja nimetatud 6 ruumi. Varena nimetatud osa on kantud küll ehitise põhiplaanile, kuid ei ole arvestatud ruumide hulka (haldusasi nr 3-12-1549 tl 35, 36). Ruumide puhul on eksplikatsioonis arvestatud suletud netopind, sellest eraldi on välja toodud eluruumide pind ja lahuspind. Oluline on märkida, et ka hoonealuse pinna hulka ei ole vare alust pinda arvestatud. Hoonealune pind on arvestuste kohaselt

185 m2 /(5,24+14,46)*9,4/ ning hoone mahuks on arvestatud 536 m3 (tl 35, 37). Juhul, kui vare oleks arvestatud hoonealuse pinna hulka oleks hoonealuse pinna suurus olnud 241 m2 (25,65*9,4). Erinevus on seega 56 m2 ehk üle 23%. Eelnevast saab järeldada, et hoone eksplikatsooni koostamisel ei võetud arvesse vare osa hoone mahu ja pinna arvestamisel. Kaebaja on kohtumenetluses esitanud elamu katuse remondi eskiislahenduse, mis näeb ette vare osas katuse (toa) taastamist (tl 75-80). Seega ehitades vare osale katuse, muutusid ehitustööde tulemusel hoone maht ja parameetrid, mistõttu ei olnud hoone vare osale katuse ehitamisel tegemist hoonel katuse taastamisega, vaid ehitise laiendamisega Eh § 2 lg 6 p 2 mõttes.

Lähtudes EhS § 2 lg 6 p 2, lg 7, § 12 lg 2, § 18 lg 3 p 1 peab ehitamiseks olema ehitusluba ning ehitusprojekt. Projekteerimistingimuste p 9 kohaselt oli küll lubatud olemasoleva elamu osa katuse konstruktsiooni toestamine enne ehitusprojekti alusel ehitusloa väljastamist, kuid eraldi märkusena oli tingimustes keelatud olemasoleva katuse osa uuendamine (tl 15). Kaebaja väidetel ei ole vastustaja seaduse rikkumist tuvastanud, kuna asjas puuduvad ülevaatuse akt paikvaatluse teostamise kohta ning ettekirjutusest ei nähtu, kas tuvastati ehitise laiendamine ning kuidas see fikseeriti, mistõttu ei ole rikkumine kontrollitav.

Õige on kaebaja väide selle kohta, et vastustaja ei ole koostanud akti paikvaatluse teostamise kohta kaebaja kinnistul. Samas ei ole asjas vaidlust selle üle, et kaebaja on teostanud vaidlusalusel ehitisel vastustaja poolt kirjeldatud ehitustöid omamata selleks ehitusprojekti ja ehitusluba. Kohtu arvates on kaebaja oma selgitustega ehitustööde teostamise kohta ja katuse ehitamisega kinnitanud ettekirjutuses kirjeldatud ehitusseaduse rikkumise toime panemist. Tulenevalt eeltoodust on kaebaja Kuru-Uuetoa kinnistul Värati külas rikkunud ehitusseadust, alustades ehitustööde tegemist ilma ehitusprojekti ja ehitusloata.

Korraldus nr 634 on vastuvõetud ehitusseaduse § 40 lg 2 alusel mis sätestab, et õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama linnavõi vallavalitsuse korraldusega tehtud ettekirjutusega määratud tähtpäevaks, viisil ja tingimustel. Vastustaja märgib ettekirjutuses, et ehitusprojektita ehitatud katusekonstruktsioon on ohtlik ja takistab liiklust Kuur-Uuetoa kinnistut läbival teel ning tuleb lammutada. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et rehielamu katus oli amortiseerunud ja varisemisohtlik ega selle üle, et projekteerimistingimustega lubati varisemisohtliku osa toestamine.

Kohtu hinnangul ei ole üheselt arusaadav ettekirjutuse sisu „ lammutada õigusliku aluseta ehitatav katusekonstruktsioon taastades endise olukorra hiljemalt 10.06.2012“. Jääb arusaamatuks millises osas tuleb katusekonstruktsioon lammutada ja milline on see endine olukord, mis tuleb kaebajal taastada: kas lammutada tuleb ehitatud katus kogu ulatuses või lammutada tuleb ainult varele ehitatud katuseosa ning kas lammutada tuleb kogu ehitatu või võib alles jätta katust toestav osa (varisemisohtu ärahoidev osa). Ehitusseaduse § 40 lg 4 sätestab, kui käesolevas paragrahvis nimetatud ehitis määratud tähtpäevaks ei vasta ehitisele esitatavatele nõuetele või seda ei lammutata, korraldab ehitise nõuetele vastavusse viimise või lammutamise kohalik omavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

3-12-1548

Ehitusseaduse § 40 lg 1 ei kohusta kohalikku omavalitsust igal juhul ettekirjutust lammutamiseks tegema. Iga ehitise (sh ka omavolilise ehitise) kohustuslik likvideerimine piirab oluliselt omandiõigust ja tekitab alati omanikule kahju. Lammutamine tuleb otsustada kaalutlusõiguse kohaselt. Omavalitsus peab omavolilise ehitise avastamisel kaaluma ehitusnormide rikkumise tõsidust ja iseloomu ning ehitise lammutamise vajalikkust. Vallavalitsus ei saa teha lammutamisettekirjutust ainuüksi karistusena omavolilise ehitamise eest. Antud juhul on oluline arvestada, et vastustaja kinnitusel on katuse ehitamine ja taastamine võimalik korrektse ehitise dokumentatsiooni alusel (tl 63). Vaidluses juurdepääsutee kasutamise üle on jõutud järeldusele, et katuse ehituskonstruktsioonist takistab liiklust Kuru-Uuetoa kinnistut läbival juurdepääsu teel üksnes katusenurk, mitte katusekonstruktsioon tervikuna (tl 108). Juurdepääsu tee kasutamist takistav katusenurk on kõrvaldatav kogu katust lammutatama. Seega ei saa antud juhul välistada võimalust, et ehitis on sisuliselt kehtivate planeeringutega, ehitusnormide ja muude ehitise suhtes kohaldatavate normidega kooskõlas või kooskõlla viidav. Vastustaja ei ole teinud kaebajale ettepanekut viia ehtis vastavusse ehitisele vastavatele nõuetele. Hinnates asjas esitatud väiteid ja kogutud tõendeid kogumis, ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis alusel saaks järelda, et vaidlusaluse katusekonstruktsiooni lammutamine on vältimatu.

Kaebaja väidetel on vaidemenetluses 21.06.2012 korralduse nr 668 vastuvõtmisel rikutud menetlusnõudeid. Kaebajale ei tagatud menetluses ärakuulamisõigust. Haldusorgan peab HMS §-s 40 sätestatud ärakuulamise õiguse tagamiseks andma isikule võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust selle üle, et vaide läbivaatamise tähtaega pikendati ja kaebajale pakuti võimalust anda selgitusi 19.06.2012 vallavalitsuse istungil, kuid antud aeg ei sobinud kaebajale. Vald kaebaja taotlust ärakuulamistähtaja pikendamiseks ei rahuldanud, vaid pakkus võimalust esitada kirjalikud seisukohad. Seega oli kaebajale vaidemenetluses tagatud ärakuulamise õigus. Kaebaja tugineb vaides kaevatava korralduse õigusvastasuse osas väidetele, mille kohaselt ei selgu ettekirjutusest vastustaja kaalutlused ehitise lammutamise kasuks otsustamisel. Kaebaja hinnangul ei selgu korraldusest millistel põhjustel leiti, et katusekonstruktsioon on ohtlik ning kuidas ehitusprojekt oleks kaasa aidanud juurdepääsutee kasutamise lahendamisele (haldusasi nr 3-12-1549 tl 14). Vaideotsuses on vastustaja seisukohal, et ehitamiseks on vajalikud ehitusprojekt ja ehitusluba, kaebaja rikkumised on ehitusjärelevalve korras tuvastatud ning leitud, et ettekirjutus on põhjendatud ja seaduslik (haldusasi nr 3-12-1549 tl 19). Hinnates vaide sisu ei ole vastustaja vaideotsuses põhjendanud millisest seadusest, millistele kaalutlustele tuginedes on leitud, et olukorda on võimalik lahendada üksnes katusekonstruktsiooni lammutamisega. Arvestades eeltoodut ei vasta vaideotsus HMS § 86 lg 2 nõuetele ning on põhjendatud kaebaja taotlus Tõstamaa Vallavalitsuse 21.06.2012 korralduse nr 668 tühistamise nõudes. Kohtu hinnangul vaideotsuse tühistamine põhjendatud ka õigusselguse huvides, kuna on oluline vältida vaidlustatud vaideotsusele tuginemist vaidlusaluses asjas tõstatud küsimuste võimalikul edasisel menetlemisel valla poolt.

Kaebaja hinnangul on teda koheldud ebavõrdselt võrreldes valla teise kinnistu omanikuga. Vastustaja väljastas M. Pile ehitusloa vaatamata sellele, et isik oli jätnud täitmata projekteerimisnõuded. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väidete ja asjas esitatud tõendite alusel kaebaja poolt kirjeldatud juhtumid võrreldavad. Kaebaja põhjenduste kohaselt oli nimetatud kinnistu omanikule väljastatud ehitamiseks nii projekteerimistingimused kui ka ehitusluba. Kaebajal nimetatud dokumendid vaidlusalusel kinnistul ehitamiseks puuduvad. Seega ei ole tegemist võrreldavate juhtumitega.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas esitatud väiteid ja tõendeid on kaebus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Käesolevas asjas 25.05.2013 kohtumäärusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses ning anti menetlusosalistele tähtajad täiendavate avalduste, dokumentide ja taotluste esitamiseks. Viimaseks dokumentide esitamiseks tähtajaks oli määratud 31.05.2013. Kohtuotsuse teatavaks tegemise tähtaeg oli määratud 14.06.2013 (tl 117-118).

3-12-1548

13.06.2013 esitas OÜ Meris taotluse menetlustähtaegade muutmiseks, enamtasutud riigilõivu tagastamiseks, menetluskulude väljamõistmiseks. Kaebaja taotleb asjas antud menetlustähtaegade pikendamist põhjusel, et arvuti ajutise kokkujooksmise tagajärjel ei saanud ta 25.05.2013 kohtumäärust kätte koheselt peale selle saatmist, vaid alles 13.06.2013. Kaebaja esitas 17.06.2013 põhjendused 20.05.2013 kohtumäärusega antud menetlustähtaegade muutmiseks (tl 121-122, 144-145). Määrus ja taotlus koos avaldusega on vastustajale edastatud (tl 142). Kohtu poolt 14.06.2013 määrusega antud tähtajaks vastustaja kohtule vastuväited taotlusele ei esitanud (tl 140-141). Hinnates kaebaja 13.06.2013 taotluses esile toodud põhjendusi ja esitatud tõendeid tähtaja ennistamiseks (tl 121, 144, 147) on taotlus põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Lähtudes eeltoodust tuleb lugeda kirjalikus menetluses avalduste ja taotluste esitamise tähtajaks 13.06.2013. Seega on kaebaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks esitatud tähtaegselt.

Kaebaja taotleb asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Lähtudes HKMS § 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel haldusasjas nr 3-12-1548 riigilõivu 30 eurot (tl 27) ning haldusasjas nr 3-12-1549 kaebuse ja õiguskaitse taotluse esitamisel 30 eurot (haldusasjas nr 3-12-1549 tl 21, 46). Kogusummas seega 60 eurot. Kaebaja taotleb asjas kantud õigusabi kulude hüvitamist kogusummas 778 eurot (tl 130). Kaebaja on taotlusele lisanud menetluskulude nimekirja ja menetlusekulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 130, 132-139). Hinnates vaidlusaluse asja keerukust ja mahtu, on kohtu hinnangul kaebaja poolt kantud õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud ning kaebaja taotlus menetluskulude välja mõistmiseks kuulub rahuldamisele.

Kaebaja on 15.10.2012 tasunud riigilõivu esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel 75 eurot (haldusasja nr 3-12-1549 tl 46). Riigilõiv on tasutud OÜ AB Tamar poolt Rahandusministeeriumi kontole 221023778606 viitenumbriga 2900072673. Riigilõivuseaduse § 571 lg 6 alusel tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja esitas 13.06.2013 taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks (tl 125- 126). HKMS § 104 lg 5 alusel tagastatakse tasutud riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Lähtudes eeltoodust on kaebaja tasunud riigilõivu 60 eurot enam, mis kuulub kaebajale tagastamisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik kohtunik