3-11-2805/195 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Otsuse tegemise aeg ja koht

6. september 2013.a Tallinn Haldusasja number 3-11-2805

Haldusasi Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ kaebus Tallinna Linnavalitsuse 02.11.2011 korralduse nr 1721-k „Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja Tallinna Linnavalitsuse 4.juuni 2003 korralduse nr 1434-k kehtetuks tunnistamine“ tühistamiseks. Menetlusosalised Kaebuse esitaja Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ, seaduslik esindaja Tiit Toomsalu. Vastustaja Tallinna linn (Tallinna Linnavalitsuse kaudu), volitatud esindaja Karin Laugas. Kolmandad isikud Sõle 50a Hooneühistu, V.G., Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi ja Harju Maavalitsuse kaudu), AS Phoenix Land. Asja läbivaatamise kuupäev 15.08.2013.a Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Saata kohtuotsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 06.09.2013, esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule. Kui apellant ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k „Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“ algatati Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja

10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamine ( p 1) ja kinnitati Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja

10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne nr 1474 (p 2). Korralduse kohaselt oli detailplaneeringu eesmärgiks Sõle tn 50a garaaži juurde kuuluva krundi jagamine ning tekkivatele kruntidele ehitusõiguse ulatuse määramine, sealhulgas sihtotstarbe osaline muutmine elamumaast elamuja ärimaaks, et rajada nimetatud alale autoteeninduskeskus; Pelgulinna möödasõidutee ja sellega paralleelselt kulgeva haljaskoridori trasseeringu täpsustamine ning Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntidele piiride ja ehitusõiguse ulatuse määramine olemasoleva tollilao rekonstrueerimiseks. Planeeritava maa-ala suurus 2,6 ha (I kd tl 19, 38-40).

2. Tallinna Linnavalitsuse 02.11.2011 korraldusega nr 1721-k „Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu menetluse lõpetamine ja Tallinna Linnavalitsuse 4.juuni 2003 korralduse nr 1434-k kehtetuks tunnistamine“ (edaspidi Korraldus nr 1721-k) lõpetati Sõle tn 50a, Paavli tn 6s, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu menetlus (p 1) ja tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldus nr 1434-k „Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“ (I kd tl 18, 86-88).

3. Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ esitas 01.12.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse Korralduse nr 1721-k tühistamiseks (I kd tl 1–16). Kohus võttis kaebuse 12.03.2012 määrusega menetlusse (I kd tl 186–188), tunnistas vastustajaks Tallinna linna (Tallinna Linnavalitsuse kaudu). 17.05.2012 määrusega kaasas kohus menetlusse kolmandate isikutena Sõle tn 50a kinnistu kaasomanikud Sõle 50a Hooneühistu ja V.G.i, Paavli 8 kinnistu omaniku Eesti Vabariigi (Harju Maavalitsuse kaudu), Paavli 10 kinnistu omaniku AS Phoenix Land ja reformimata riigimaa osas Harju Maavalitsuse (I kd tl 222–223). 26.06.2012 määruse (I kd tl 243– 244) punktiga 1 kõrvaldas kohus menetlusest kolmandate isikutena kaasatud Harju Maavalitsuse ja Eesti Vabariigi (Harju Maavalitsuse kaudu) ning punktiga 2 kaasas kolmanda isikuna menetlusse Eesti Vabariigi (Keskkonnaministeeriumi kaudu). 06.07.2012 esitas kaebaja Tallinna Halduskohtu 26.06.2012 määruse punktide 1 ja 2 tühistamiseks määruskaebuse (I kd tl 271–273). Ühtlasi taotles kaebaja määruskaebuses kaasata kolmanda isikuna menetlusse Eesti Vabariik Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi (Tehnilise Järelevalve Ameti kaudu) või Harju Maavalitsuse kaudu. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas kaebaja määruskaebuse osaliselt (I kd tl 290–292), tühistades halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 1 kolmanda isikuna menetlusse kaasatud Eesti Vabariigi (Harju Maavalitsuse kaudu) menetlusest kõrvaldamise osas ja jättis muus osas halduskohtu määruse muutmata. Kaebaja esitas 20.09.2012 määruskaebuse Riigikohtule, paludes ringkonnakohtu määruse tühistada osas, millega kaasati menetlusse kolmanda isikuna Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu), aga mitte Eesti Vabariik (Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu). 18.12.2012 määrusega tagastas Riigikohus kaebaja määruskaebuse (II kd tl.15–16).

KAEBAJA SEISUKOHAD

4. Kaebaja taotleb Korralduse nr 1721-k tühistamist.

5. Kaebuse kohaselt on käesoleva vaidluse planeeringulist ala puudutavas osas kehtiva Tallinna Linnavolikogu 26.06.1997 otsuse nr 96 punktiga 6 kehtestatud „Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu“ seletuskirja p 3.1.4 kohaselt ette nähtud laomajandust teenindava raudtee osaline säilitamine, detailplaneeringule lisatud krundijaotusplaanis on säilitamisele kuuluva ja planeeritava krundina ära näidatud Paavli 6c transpordimaa staatuses krunt raudteeharu kui rajatise teenindamiseks. Detailplaneeringule lisatud liikluskorralduse skeem ja hoonestusplaan sisaldavad samuti toimivana Paavli 6c haruraudteed. Hilisemalt on Tallinna Linnavalitsuse korraldustega 20.06.2007 nr 1168-k; 04.04.2007 nr 584-k ja 21.03.2007 nr 4712-k määratletud Paavli 8, Paavli 8a ja Paavli 6c kruntide teenindusmaa ja sihtotstarve hoonestusõiguse seadmiseks.

6. 31.08.1999 sõlmisid kaebaja ja Tallinna linn lepingu kaebaja omandisse kuuluva Sõle puiesteed ületava raudtee harutee ajutiseks demonteerimiseks Sõle tänava ülesõidu alas ning raudteeliikluse ajutiseks peatamiseks. Lepingu kohaselt kohustus Tallinna linn tagama vastava infrastruktuuri säilimise ka harutee ühendamiseks Kopli Kaubajaamaga kui avaliku raudteega raudteeseaduse mõistes ning võimaldama planeeringulisi lahendusi raudtee harutee rekonstrueerimiseks.

7. Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud „Tallinna üldplaneering“ (edaspidi Tallinna üldplaneering) fikseerib harutee olemasolu ja näeb ette selle funktsioneerimise perspektiivselt likvideeritavana, seega mitte lähiajal, vaid määratlemata kaugemas perspektiivis.

8. Tallinna Linnavalitsus algatas Sõle tn 50a Garaažiühistu 09.08.2002 esitatud ja kaebaja 23.12.2002 esitatud taotluste alusel 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, Paavli tn 8, Paavli tn 10 ja lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärgiks oli Sõle tn 50a garaaži juurde kuuluva krundi jagamine ning tekkivatele kruntidele ehitusõiguse määramine.

9. 26.03.2003 sõlmis Tallinna linna Säästva Arengu ja Planeerimise Amet (edaspidi TSAPA) liidetud detailplaneeringust huvitatud isikuga, Stawerem OÜ-ga, detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise lepingu DP-123-03, mis lõpetati 21.12.2010. Eelnevalt oli detailplaneeringust huvitatud isik Stawerem OÜ sõlminud 26.03.2003 planeerija funktsioone täitva Tondi Üks AS-ga tööettevõtulepingu detailplaneeringu koostamiseks. 12.11.2003 tegi Tondi Üks AS kaebajale ettepaneku detailplaneeringu koostamiseks tööettevõtulepingu sõlmimiseks. Leping sõlmiti 29.03.2004. Seejärel 26.04.2004 esmakordselt ja kordusteadetega 21.04.2004 ning 26.04,2005 teatas Stawerem OÜ projekteerimise lepingu lõpetamisest Tondi Üks AS-ga ja hilisemalt nõudis tsiviilkohtumenetluslikus korras temalt tagasi saadud ettemaksu. Ei kaebajale ega ka planeerijale ole teada, et planeeringu finantseerimise eest linna ees vastutav isik oleks sõlminud uut projekteerimislepingut uue planeerijaga, mida saab hinnata vaid kui taganemist detailplaneeringu finantseerimisest.

10. 18.05.2005 esitas Sõle 50a Garaažiühistu oma juhatuse liikme V.G.i isikus taotluse paralleelse konkureeriva detailplaneeringu algatamiseks Sõle 50a krundi jagamise eesmärgil, esitamata seejuures taotlust varasemalt algatatud detailplaneeringu lõpetamiseks. Konkureeriv Sõle 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering algatati 24.03.2010 korraldusega nr 421-k. Kaebaja on selle Tallinna Halduskohtus vaidlustanud.

11. Kaebaja on 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k algatatud detailplaneeringut perioodil 2004- 2011 aktiivselt ja heauskselt menetlenud ja rahastanud. Kuna detailplaneeringu algatamise korraldusele lisatud planeeringu lähteülesanne kaotas kahe aasta möödumisel õigusjõu ja seoses Tallinna ehitusmääruse uue redaktsiooni jõustumisega 01.07.2003 ka oma õigusliku tähenduse, esitas kaebaja planeerija vahendusel 05.06.2008 uue korra kohase detailplaneeringu eskiisi, mis võeti Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (edaspidi TLPA) menetlusse. Eskiis tugines raudteeseaduse (RdtS) § 72 alusel Majandusministeeriumi Tehnilise Järelevalve Ametiga kooskõlastatud raudtee harutee rekonstrueerimise neljale alternatiivsele eskiisprojektile. TLPA on hoidunud linnaehituslikult kõige vastuvõetavama väljaselgitamisest, luues sellega kunstlikult taksituse planeeringu efektiivseks menetlemiseks ja rikkudes 31.08.1999 sõlmitud lepinguga võetud Tallinna linna kohustusi kaebaja ees.

12. Käesoleva vaidluse objektiks oleva detailplaneeringu raames raudteeühenduse säilitamine oleks planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 7 alusel eelduseks üldplaneeringus raudtee infrastruktuuri säilitamisele.

13. TLPA informeeris kaebajat 05.04.2011 kirjaga kavatsusest tunnistada 04.06.2003 korraldus nr 1434-k kehtetuks ja lõpetada selle korraldusega algatatud detailplaneeringu menetlus, esitades vastava otsuse kavandatavad motiivid ja paludes kaebaja seisukohta kavandatava haldusaktiga nõustumise või mittenõustumise kohta. Kaebaja esitas 21.04.2011 kirjas vastuväited korralduse tühistamisele ja rõhutas valmisolekut kompromissiks, mis seisneks kahe konkureeriva planeeringulise ala piiritlemises ja kokkulangeva ala välistamises. Üheaegselt avaldas kaebaja valmisolekut 31.08.1999 lepingu kahepoolseks lõpetamiseks läbirääkimiste pidamiseks. TLPA kompromissidele ei reageerinud ning Korraldusega nr 1721-k lõpetas linnavalitsus algatatud detailplaneeringu koostamise menetluse ja tunnistas 04.06.2003 korralduse nr 1434-k kehtetuks. Peamiste põhjendustena tõi linnavalitsus korralduses välja, et detailplaneeringu algatamist taotlenud isikud ei ole nõuetekohaselt vormistatud detailplaneeringut TLPA-le menetlemiseks esitanud enam kui seitsme aasta jooksul, mil on muutunud nii linnakeskkond kui linnaehituslikud seisukohad; samuti on 21.12.2010 lõpetatud poolte kokkuleppel TLPA ja detailplaneeringu algatamist taotlenud isiku Sõle 50a Hooneühistu vaheline detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise leping.

14. Kaebaja leiab, et puudub alus korralduses toodud motiividel detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks. 21.12.2010 lõpetatud TLPA ja Sõle 50a Hooneühistu vaheline detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise lepingu lõpetamine ei saa olla detailplaneeringu menetluse lõpetamise aluseks, kuna seda lepingut ei sõlminud Sõle 50a Garaažiühistu vaid lepingu pooleks oli Stawerem OÜ, kes taganes lepingust juba 2004.aastal. Sõle 50a Garaažiühistu on seitsme aasta vältel hoidunud planeeringu menetlusest ja selle finantseerimisest, mistõttu puudub alus tugineda tema loobumisele menetlusest. Kaebaja on ainsana planeeringut aktiivselt menetlenud ja finantseerinud, mistõttu on alusetu tema seisukohtadest mööda minna. Möödunud seitsme aasta jooksul ei ole linnaehituslik keskkond selles piirkonnas põhimõtteliselt muutunud. Paavli tänava piirkond on endiselt tööstuspiirkond, mis Tallinna üldplaneeringu kohaselt eeldab vajaliku infrastruktuuri olemasolu. Põhja-Tallinna üldplaneeringu veel jõustumata kava kinnistab piirkonna sellist staatust. Väide, et detailplaneeringu algatamist taotlenud isikud ei ole ligi seitsme aasta vältel esitanud TLPA-le nõuetekohaselt vormistatud detailplaneeringut ei ole siduv kaebajale, kes on aktiivselt osalenud planeerimisprotsessis suhetes TLPA-ga ja teinud olulisi finantseeringuid raudteede paiknemise skeemi väljatöötamise rahastamisel. Väide on asjakohane Sõle 50a Garaažiühistu osas, kes on algusest peale loovutanud kõik oma huvid Stawerem OÜ-le ja ei ole osalenud planeerimisprotsessis, samuti Stawerem OÜ osas, kes juba 2004.aastast distantseerus detailplaneeringu menetlusest ja finantseerimisest vaatamata teda Tallinna linnaga siduvale lepingule. Kaebaja poolt 2008.aastal esitatud detailplaneeringu eskiisi lõppvormistust on takistanud vaid TLPA tegevusetus koostöö asemel raudteede paiknemise linnaehituslikult kõige ratsionaalsema valiku määratlemiseks.

15. Korralduse seletuskirjas on samuti rõhutatud detailplaneeringu eskiislahenduse projekti esitamist kaebaja poolt alles 05.06.2008, kuigi detailplaneering algatati juunis 2003 ning asjaolu, et nimetatud eskiisprojekt tagastati jätkuvaks menetluseks ning see ei leidnud mitme aasta jooksul lõppviimistlust. Kaebaja leiab, et selline käsitlus on tendentslik. Perioodil 2005-2008 tegeles kaebaja TLPA nõudel tehniliste ja õiguslike eelduste loomisega detailplaneeringu eskiisi loomiseks. Selle käigus telliti piirimõõdistused kehtivas 1997.aasta detailplaneeringus lahtiseks jäetud kruntide Paavli 8, Paavli 8a ja Paavli 6c piiride ja Paavli 6a ning 10 piiride kokkupuutealas, kanti riiklikku raudteede registrisse Paavli 6c krundil asuv raudtee ja ehitusregistrisse Paavli 8, Paavli 8a hooned ja Paavli 6c rajatised (raudteeharu). Kõige selle tulemusel andis Tallinna linn korraldused 20.06.2007 nr. 1168-k; 04.04.2007 nr.584-k ja 21.03.2007 nr.471-k teenindusmaa määramiseks ja hoonestusõiguse seadmiseks nimetatud kruntidele. Eeltoodul tuginev eskiisikavand esitati detsembris 2007, seoses nõudmisega selle ümbervormistuseks esitati vajalik dokumentatsioon lõplikult juunis 2008. Edasine menetlus on olnud takistatud seoses TLPA hoidumisega dialoogist teha valik nelja alternatiivse raudtee harutee paiknemise skeemi vahel.

16. Desinformatsioon sisaldub ka seletuskirja kirjavahetust käsitlevas lõigus (seletuskirja lk.2).Vaid detailplaneering saab olla uue raudtee harutee ehitusprojekti aluseks ja sellise planeeringulise aluse tekitamisele andis linn 1999.aasta lepinguga garantii. Kuna Tallinna linn ei taganud oma lepingulist kohustust säilitada peremehetu varana raudtee kõnealust infrastruktuuri - seadis kaebuse esitaja oma eskiislahendusega eesmärgiks luua planeeringuline alus raudteeharu taastamiseks, milline õigus tuleneb sõlmitud lepingust.

17. Tendentslik on väide, et kuna Tallinna linna üldplaneeringuga on Sõle tänavast Merimetsa poole jäävale alale kavandatud mitte raudtee vaid korruselamud - siis puudus alus raudtee taastamiseks. TLPA-le esitatud ja Tehnilise Järelevalve Ametiga eelkooskõlastatud raudteede paiknemise neli alternatiivset eskiisi näevad ette ka variandi, kus see ei ulatu Merimetsa poolsele Sõle puiestee alale.

18. Tendentslik on viide endise Raudteeinspektsiooni 14.06.2006 kirjale raudtee mitteühendatusest alates 1999.a. avaliku raudteega (Kopli kaubajaam). Selline ühendus katkestati Tallinna linna ja kaebaja lepingu alusel 1999. aastal taastamise õigusega. Vaatamata ühenduse puudumisele registreeris Inspektsioon 2004.a. harutee raudteede riiklikus registris. Tallinna linna taotlusele registreering kustutada Inspektsioon keeldus - kuid 2006.a. kandis harutee tegevraudteede registrist arhiveeritud raudteede registrisse, mis annab õiguse harutee taastamiseks 12 aasta jooksul. Taastamiseks vajaliku planeeringulise aluse loomisele ongi suunatud käesolev detailplaneering.

19. Tegelikkust moonutavalt on esitatud väide, et 1997.a. detailplaneeringuga olevat otsustatud raudtee Paavli 6c objektil kaotada ja et harutee taastamiseks on vajalik riigi Maa-ameti nõusolek. Kehtiv 1997.a. detailplaneering säilitab raudteeharu. Raudteede infrastruktuuri küsimusi otsustab mitte Maaamet vaid Tehnilise Järelevalve Amet. Seejuures on kaebuse esitaja saanud Tehnilise Järelevalve Ametilt põhimõttelise kinnituse harutee projektile. PlanS § 17 kooskõlastuse kohustust riigi Maa-ameti kui reformimata riigimaa omanikuga aga ette ei näe.

20. Haldusmenetluse põhimõtteid moonutavana hindab kaebuse esitaja nn. kompromissmenetluse käsitlust (seletuskirja lk.2 ja3), sealhulgas kahe konkureeriva detailplaneeringu vastuolude ületamiseks 09.09.2010 korraldatud nõupidamise tulemusi. Kaebuse esitaja tegi konstruktiivseid kompromissettepanekuid, mis seisnesid kahe detailplaneeringu planeeringulise ala teineteisest piiritlemisest - kummagi ala piiride muutmises. Vaatamata seletuskirjas sisalduvale deklaratiivsele väitele kaalutlusõiguse kohaldamisest (seletuskirja lk.4 ja 5) on kaalutlusõigust ja selle võimalusi eiratud ja tehtud katse ühe detailplaneeringu tühistamise arvel tugevdada teise detailplaneeringu õiguspärasust

21. TLPA planeeringute läbivaatamise komisjoni otsus 12.10.2010 nr.333 detailplaneeringut lõpetada ei sisalda mitte ühtegi põhjendust. Kuna koosolek konkureerivate detailplaneeringute vastuolude ületamiseks (09.09.2010) sisaldas erinevaid seisukohti, mille põhjal kompromissi kujundamine oleks olnud võimalik, ei võimalda komisjoni põhjendusteta otsus linnavalitsusel kohaldada kaalutlusõigust.

22. Kuna 2003.a.sõlmitud detailplaneeringu finantseerimise üleandmise leping sai olla sõlmitud vaid detailplaneeringu rahastamiseks aga mitte menetlemiseks, siis ei oma selle lepingu lõpetamine õiguslikku tähendust. Detailplaneeringu koostamise funktsioonide üle andmine selle lepingu alusel oli välistatud kui seadusvastane, sest detailplaneeringu ala haaras Balti Manufaktuuri kui kultuurimälestise kaitsetsooni ühte osa. PlanS § 10 lg 61 punkti 3 kohaselt on keelatud koostamise üleandmine juhul kui planeerimine leiab aset riikliku kaitse alla võetud mälestiste kaitsevööndis.

23. Alusetult seondatakse detailplaneeringu kehtivust 2003 korralduse lisaks kinnitatud lähteülesande kehtivustähtaja möödumisega. Lähteülesanne kui detailplaneeringu kohustuslik lisa oli kaotanud oma sisulise tähenduse viis päeva enne detailplaneeringut kinnitava korralduse andmist ja juriidiliselt 26 päeva pärast selle andmist 29.05.2003 kehtestati uus Tallinna ehitusmäärus, mis kaotas lähteülesande kui detailplaneeringu kohustusliku osa nõude. See ehitusmäärus jõustus alates 01.07.2003. Detailplaneeringut kehtestav korraldus anti 04.06.2003, see jõustus 04.07.2003. Tallinna ehitusmääruse uue redaktsiooni kohaselt asendas seda detailplaneeringu eskiis, mis esitati 2008.a. ja võeti menetlusse uue detailplaneeringu lähtealusena.

24. Väidetakse, et Tallinna üldplaneering ei näe ette Sõle puiesteest Merimetsa poole raudteed ja kavandab sinna elamud ning et kavandatav Põhja Tallinna üldplaneering nägevat ette Kopli kaubajaama ja sellest lähtuvate raudteeharude likvideerimise. Neljast raudtee paiknemise alternatiivsest eskiisist kaks ei näe ette selle kulgemist Sõle puiesteest Merimetsa poole jääval alal. Põhja Tallinna üldplaneering ei ole kehtestatud ja üldplaneeringust erineva detailplaneeringu vastuvõtul eksisteerib õiguslik võimalus algatada üldplaneeringu muutmist. Asjakohane ei ole esitatud kaalutlustes viide Tallinna üldplaneeringus sisalduvale rohekoridorile, kuna üldplaneeringu kohaselt ei jää ta alasse, kuhu kaebuse esitaja soovib rajada raudteeinfrastruktuuriga seonduvaid rajatisi.

25. Ei planeerimisseadus ega ka Tallinna linna ehitusmäärus ei näe ette õiguslikke aluseid algatatud detailplaneeringu sundlõpetamiseks.

26. Kaebaja leiab, et detailplaneeringumenetluse lõpetamine puudutab otseselt kaebaja traditsioonilisi ja perspektiivseid maakasutuslikke huve. Kaebuse esitaja soovib endiselt realiseerida oma 31.08.1999 sõlmitud lepingust tulenevaid õigusi. Tallinna linna ja kaebaja vahel 31.08.1999 sõlmitud lepingu punktid 1 ja 3 annavad õiguse luua planeeringulist alust raudtee infrastruktuuri taastamiseks. Kaebuse täpsustuses (I kd tl 101-105) leiab kaebaja, et detailplaneeringu tühistamine seab ohtu kaebaja põhiseaduslikult tagatud õiguse omandile. Paavli 6c vallasvara staatuses harutee saaks kinnisvara staatuse läbi hoonestusõiguse seadmise eeldusel, et detailplaneering võimaldab 31.08.1999 lepingu realiseerimist, s.h raudtee harutee taastamist endises ulatuses. Kinnisvara staatust saamata puudub võimalus harutee rajatisena säilitamiseks, järgneb käesoleval ajal käibevara staatuses omandi lõpetamine. Kaebaja leiab, et on rikutud põhiseaduse §-s 31 sisalduv ja raudteeseade §-ga 2 täpsustatud õigus tegeleda ettevõtlusega raudteeettevõtja staatuses. Samuti on ohustatud põhiseaduse §-s 32 sisalduv õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Kaevatav haldusakt toob kaasa Tallinna Linnavalitsuse 21.03.2007 korralduse nr 471-k tühistamise, mis käsitleb teenindusmaa määramist hoonestusõiguse seadmiseks Paavli 6c krundil asuvale ja kaebaja omandisse kuuluvale raudtee harutee osale. Vallasvara staatuses omand ei võimaldaks kinnisvaraks ümberkujundamata selle vara sihtotstarbelist kasutamist ja valdust ning eeldatavalt ka käsutamist, sest see jääb sõltuvusse maaomaniku suvast. Samuti rikub vaidlustatud korraldus kaebaja planeeringu algatamise faktist tulenevat õigustatud ootuse põhimõtet.

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

27. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

28. HKMS § 44 lg 1 annab õiguse pöörduda kaebusega halduskohtusse isikule, kes leiab, et haldusaktiga on rikutud tema õigusi. Kaebaja ei ole oma kaebuses välja toonud ühtegi õigust, mis temal on ja mida väidetavalt rikutakse. Traditsioonilised ja perspektiivsed maakasutuslikud huvid ei ole see õigus, mis kuuluks käesoleval juhul kaitsmisele. Kaebaja omand oli üksnes raudteeharu kui vallasasi.

29. Planeerimisseadusest ei tulene kohaliku omavalitsuse kohustus algatatud ja koostatud planeering igal juhul ka vastu võtta ja kehtestada. Seega ei saa kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et detailplaneering igal juhul kehtestatakse ning seega ei ole kahjustatud või riivatud tema õigused. Kohalik omavalitsus kui pädev planeerimise asutus on kohustatud kaaluma erinevaid huve kogumis ja tegema vajadusel otsustusi, millised on kõige mõistlikumad ja otstarbekamad arvestades kujunenud olukorda. PlanS § 4 lg 2 p 2 sätestab, et planeeringu koostamise käigus peab kohalik omavalitsus tagama huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ja tasakaalustamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Eeldus ei ole täidetud ja seega on detailplaneeringu kehtestamine võimatu.

30. Planeeringuotsuste sisulise õigsuse hindamiseks on väga vähe õiguslikke või normatiivseid kriteeriume. Kaalutlusõigusele tuginevate kohtuvaidluste puhul on eriti oluline see, kui põhjalikult ja argumenteeritult on sisulised planeeringuotsused motiveeritud ja kas otsuse tegemise motiivid on planeeringu koostamise käigus dokumenteeritud ning asjaosalistele ja avalikkusele teatavaks tehtud. Käsitletava detailplaneeringu lõpetamise Korraldus nr 1721-k on piisavalt ja hästi motiveeritud ning kogutud dokumentidest nähtub, et avalikkust ja asjaomaseid isikuid on kaasatud ja nõuetekohaselt informeeritud. Kõik detailplaneeringu dokumendid on korralduse seletuskirjas ka viidatud.

31. Korraldus nr 1721-k vastab haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 nõuetele, akti on andnud pädev organ kehtiva õiguse alusel ning ühtlasi vastab akt vorminõuetele. Haldusorgan on korralduses viidanud õigusnormidele, mille alusel on haldusakt antud. Haldusorgan ei ole diskretsiooni rakendamisel teinud vigu. Vastustaja on kasutanud ebaefektiivse ja liiga pikale veninud detailplaneeringu menetluse lõpetamiseks otsustusdiskretsiooni anda välja haldusakt ja valikudiskretsiooni detailplaneeringu menetlus lõpetada. Kaalumisel on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega, õiguse üldpõhimõtetega ja puudutatud isikute huvidega. Väga põhjalikult on korralduses käsitletud, miks ei ole otstarbekas detailplaneeringu menetlust jätkata. Kaebaja peab mõistma, et planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetluses ning sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid. Detailplaneeringut, mida ei ole võimalik ellu viia – ei kehtestata ja kaebajal on võimalus ning õigus taotleda uue detailplaneeringu algatamist tingimustel, mis on sobivad antud piirkonda, olemasolevasse olukorda ning arvestavad kolmandate isikute ja avalike huvidega ning käesolevaks ajaks väljakujunenud linnaehituslike elementidega. Korralduse nr 1721-k andmisel on kaasatud vastavalt haldusmenetluse seadusele kaebaja ning kolmandad isikud, kes on saanud enne korralduse andmist oma arvamust avaldada. Seega on Korralduse nr 1721-k andmisel järgitud kõiki menetlusreegleid.

32. Kaebaja omandas 23.02.1995 sõlmitud ostu-müügilepinguga raudteeharu, mis asub Paavli tn 6c krundil. 31.08.1999 sõlmisid kaebaja ja Tallinna linn lepingu, eesmärgiga korrastada Sõle tänava raudtee ülesõit võimalusega raudteid tulevikus kasutusele võtta. Kaebaja on korduvalt tuginenud antud lepingule ning leidnud, et lepingu kohaselt on Tallinna linnal kohustus tagada raudtee harutee rekonstrueerimise õiguse realiseerimine. Tallinna Linnavalitsus on 12.11.2007 kirjas märkinud, et lepingu objekt jääb Tallinna Linnavolikogu 26.06.1997 otsuse nr 96 punktiga 6 kehtestatud „Kopli tn, Sõle tn, Sitsi tn ja Paavli tn vahelise kvartali detailplaneeringu“ alasse, mille kohaselt on raudtee kavandatud likvideerida ning lisanud, et kuna antud raudteeharu faktiliselt ei eksisteeri, siis ei saa seda vara mingil viisil kasutada ega käsutada, sh ei saa sellist vara peremehetu varana arvele võtta ning olematut ehitist ei ole võimalik rekonstrueerida. Tallinna Linnavalitsus on kirjas ka märkinud, et juhul kui rajada kõnesolevale alale uusehitisi (uus raudtee) on selleks vajalik maaomaniku nõusolek, detailplaneering ja ehitusluba. Paavli tn 6c krunt on seni reformimata riigimaa, mis tähendab, et sellise nõusoleku saab anda Maa-amet. TLPA on korduvalt oma kirjades kaebajale rõhutanud, et detailplaneeringu edasisel menetlemisel on vajalik maaomaniku nõusolek ning et detailplaneering valmib koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega ja olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanike või valdajatega.

33. Kuna vaidlusalune raudtee on faktiliselt hävinenud, st rööpad puuduvad ja liiprid on pinnasega kattunud, puudub sellele juba aastaid ühendus avaliku raudteega ning seeläbi ka Kopli kaubajaamaga. Tallinna üldplaneeringu kohaselt on ette nähtud Sõle tänavast Kopli tänava poole tööstusettevõtete ala ning teisel pool Sõle tänavat korruselamute ala ning perspektiivne magistraaltänav, raudteed ei ole sinna ette nähtud. Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering“ näeb samuti ette Kopli kaubajaama raudteeharude likvideerimise ning kaubajaama perspektiivseks maakasutuseks ettevõtlusja segahoonestusala, mistõttu ei ole raudtee taastamine võimalik. Raudteeinspektsioon on 14.06. 2006 kirjas nr 8-7/826 märkinud, et Paavli tn 6c asuv raudtee ei ole sihtotstarbeliselt kasutatav ning kõnealune harutee ei ole otse ega teiste raudteede kaudu ühenduses avalike raudteede võrgustikuga. Raudteeinspektsioon lisas, et Paavli tn 6c asuv raudtee ei ole avaliku raudteega ühendatud juba 1999. aastast.

34. 09.09.2010 toimus TLPA-s nõupidamine, kus kuulati ära kaebaja, AS-i Phoenix Land ning Maa-ameti esindajate seisukohad Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneeringu ja Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu menetluse jätkamise kohta. AS-i Phoenix Land esindaja kinnitas, et ei soovi Paavli tn 10 kinnistu planeerimist Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneeringu koosseisus ega soovi raudtee taastamist;

T. Toomsalu Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ esindajana oli nõus planeeritava ala muutmisega selliselt, et Sõle 50 detailplaneeringu ala vähendatakse reformimata maa osas ning Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneeringu ala suurendatakse selliselt, et tagada raudteeühendus Paavli tn 6a kinnistuni. Maa-ameti esindaja soovis planeeringute vastuolud reformimata riigimaa osas lahendada detailplaneeringute edasise menetluse käigus. Sõle 50a hooneühistu esindaja ei nõustunud Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga kavandatava panduse likvideerimisega. Kuna osapooled üksmeelele ei jõudnud ning Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ning Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ning lähiala detailplaneeringu eesmärgid on vastandlikud, otsustas TLPA, et otsuse, millise detailplaneeringu menetlust jätkatakse, teeb ameti ettepanekul Tallinna Linnavalitsus. Ameti planeeringute läbivaatamise komisjon otsustas 12.10.2010 protokolli nr 333 kohaselt, et otstarbekas on Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise menetlus lõpetada ja Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldus nr 1434-k kehtetuks tunnistada.

35. Tallinna Linnavalitsuse 25.01.2012 korraldusega nr 101-k on lõpetatud riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetlus Paavli tn 6c ja on tunnistatud kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 21.03.2007 korraldus nr 471-k, millega oli määratud Tallinnas Paavli tn 6c ehitise teenindamiseks vajalik maa ja sihtotstarve hoonestusõiguse seadmiseks riigi maale ning anti arvamus maa riigi omandisse jätmise kohta. Tallinna Linnavalitsuse korralduse järgselt Paavli tn 6c raudtee hävines suures ulatuses. Käesoleval hetkel ehitist (raudteed) ei eksiteeri. Uue raudtee rajamine vajaks maaomaniku ehk riigi nõusolekut.

36. Harju Maavanema 17.12.2007 korraldusega nr 2566-k keelduti Paavli tn 6c maaüksusele hoonestusõiguse seadmisest, kuna 19.06.2007 toimunud paikvaatluse käigus tuvastati, et Paavli tn 6c maaüksusel asuv raudteerajatis on kasutusest väljalangenud (tegemist on raudteeharuga, mis ei ole ühendatud ühegi teise raudtee haruga) ja lagunenud ning rajatis ei vasta maareformi seaduses sätestatud ehitise nõuetele. Maareformi seaduse (MaaRS) § 6 lõike 3 kohaselt on hoone või rajatis maareformi seaduse tähenduses maapinnaga püsivalt ühendatud ehitis ehitisseaduse tähenduses, samuti lõpetamata ehitis ja ehitise püstitamiseks seaduslikus korras väljaantud ehitusluba. § 6 lõike 3¹ kohaselt ei käsitleta ehitisena ajutisi hooneid või rajatisi ning lagunenud ja kasutusest väljalangenud ümbrust või maastikupilti tunduvalt kahjustavaid ehitisi. Ehitusseaduse (EhS) § 2 lõike 1 kohaselt on ehitis aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. MaaRS § 6 lg 3¹ rakendamise komisjon otsustas 28.11.2008 toimunud koosolekul teha Tallinna Linnavalitsusele ettepaneku muutunud asjaolude valguses üle vaadata korraldus, millega määrati Paavli tn 6c ehitistele teenindamiseks vajalik maa riigimaale hoonestusõiguse seadmiseks. Muuhulgas pidi raudtee vajalikkus selguma detailplaneeringu menetluse käigus. Avalikes huvides on viia lõpule maareform ning korrastada maakasutus aadressil Paavli tn 6c. Senise ehitise teenindamiseks määratud maa kasutamise vajadus on ära langenud, seetõttu tuleb riigil uuesti otsustada talle kuuluva maa kasutus. Õigusselguse huvides on, et seni maatüki suurust ja kasutust reguleeriv haldusakt tühistatakse.

37. Eespooltoodut kokku võttes asub vastustaja seisukohale, et detailplaneeringu menetlemine ja Korralduse nr 1721-k andmine on toimunud planeerimise eesmärke ja põhiprintsiipe silmas pidades ja vastavalt kehtivale õigusele. Kaebajal ei esine selliseid huvisid, mis annaksid alust Korralduse nr 1721-k tühistamiseks.

KOLMANDATE ISIKUTE SEISUKOHAD

38. Kolmas isik Eesti Vabariik (Keskkonnaministeeriumi kaudu) (II kd tl 59-60).

Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k algatatud Sõle tn 50a, Paavli 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu menetluses ei ole sisulist planeerimismenetlust läbi viidud (ei ole esitatud nõuetekohast detailplaneeringut kooskõlastamiseks). Keskkonnaministeerium ei ole vaidlustatud korralduse alusel algatatud detailplaneeringust huvitatud isikuks, vaid üksnes maaomanikuks PlanS § 16 lõike 9 tähenduses. Viidatud säte kohustab, juhul, kui planeeringuala hõlmab ka reformimata maad, küsima muuhulgas ka reformimata maa omaniku seisukohta konkreetse planeeringulahenduse osas. Kuivõrd Sõle tn 50a, Paavli 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu menetluses konkreetset planeeringulahendust esitatud ei ole, ei ole Keskkonnaministeerium ega tema volitatud isik võtnud seisukohta planeeringu vajalikkuse või võimalikkuse osas. Keskkonnaministeerium reformimata maa omanikuna saab kujundada oma seisukoha planeeringulahenduse osas alles pärast seda, kui konkreetne lahendus esitatakse Keskkonnaministeeriumile kooskõlastamiseks. Konkreetne planeerimismenetlus ei ole jõudnud etappi, kus Keskkonnaministeeriumil oleks olnud võimalik kujundada riigi seisukohta. Kuna Keskkonnaministeerium reformimata maa omanikuna PlanS tähenduses saab oma seisukohti planeeringulahenduse osas esitada planeerimismenetluses, siis hoolimata sellest, kas antud kaebus rahuldatakse või mitte, ei kahjusta see Keskkonnaministeeriumi õigust osaleda planeerimismenetluses reformimata riigimaa osas. Keskkonnaministeeriumil puudub ka sisuline puutumus vaidlustatud Korraldusse nr 1721-k. Eeltoodust tulenevalt ei pea Keskkonnaministeerium vajalikuks võtta antud asjas seisukohta.

39. Kolmas isik V.G. kaebusega ei nõustu, palub jätta selle rahuldamata (I kd tl 239, II kd tl 143).

Kolmanda isiku arvates lõpetas vastustaja kaevatava haldusaktiga ebaefektiivse ja pikaleveninud detailplaneeringumenetluse. Nimetatud detailplaneering algatati 2003.aastal. Sellal sõlmis OÜ Stawerem (juhatuse liige-tellija V.G.) AS-ga Tondi Üks tööettevõttelepingu, mille kohaselt töövõtja AS Tondi Üks võttis kohustuse koostada Tallinnas Sõle 50a, Paavli 6a ja 8 ja 10 kruntide detailplaneeringu. Kuna AS Tondi Üks oma kohustusi ei täitnud, lõpetas OÜ Stawerem temaga sõlmitud tööettevõtulepingu. Seejärel esitas kolmas isik V.G. enda krundi ja lähiala planeerimiseks uue detailplaneeringu algatamise taotluse, mille alusel Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2010 korraldusega nr 421-k algatati Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering, mille ülesanne on Põhja-Tallinnas asuva Sõle 50a kinnistu jagamine üheks elamumaa (kuulub Sõle 50a Hooneühistule) ja üheks ärimaa (kuulub ühe füüsilise isiku kaasomandisse) sihtotstarbega krundiks. Kolmas isik leiab, et tuleb jätkata ja lõpule viia selle detailplaneeringu menetlus.

Kuigi vaidlusalune detailplaneering algatati juba 2003.aastal, esitati AS Tondi Üks koostatud Sõle tn 50, Paavli 6s, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu eskiislahendus TLPA-le menetlemiseks alles 10.06.2008. TLPA vaatas detailplaneeringu eskiislahenduse läbi ning planeeringu kaustad tagastati planeeringu koostajale 11.07.2008 eskiislahenduse korrigeerimiseks vastavalt esitatud märkustele ja nõudega võtta planeeringulahendusele planeeritaval maa-alal asuvate kinnistute omanike seisukoht.

40. Kolmas isik Sõle 50A Hooneühistu (II kd tl 62, 144) kaebusega ei nõustu.

Kolmanda isiku arvates on Korraldus nr 1721-k põhjalik haldusakt. Antud haldusaktiga lõpetati ebaefektiivse ja pikaajaliselt veninud detailplaneeringu menetlus. Kolmas isik V.G. on esitanud uue detailplaneeringu algatamise taotluse ja selle taotluse alusel algatati Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2010 korraldusega nr 421-k Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering, mille ülesanne on Põhja-Tallinnas asuva Sõle 50a kinnistu jagamine üheks elamumaa (kuulub Sõle 50a Hooneühistu) ja üheks ärimaa (kuulub ühe füüsilise isiku kaasomandisse) sihtotstarbega krundiks. Kolmas isik leiab, et selle detailplaneeringu menetlust tuleb jätkata ja lõpule viia. Kaebaja pikaajaline kirjavahetus ja esitatud erinevad taotlused takistavad detailplaneeringu menetluse lõpule viimist ja Sõle 50a kinnistu jagamist.

41. Kolmas isik Eesti Vabariik (Harju Maavalitsuse kaudu) oma seisukohta ei esitanud.

42. Kolmas isik Phoenix Land AS oma seisukohta ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

43. Kohus, hinnanud menetlusosaliste esitatud põhjendusi ja tõendeid leiab, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused on järgmised:

44. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle: kaebuses märgitud raudtee harutee, mida kaebaja taastada soovib, asus Paavli tn 6c krundil, mis on reformimata riigimaa. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et raudteerajatis on kasutusest väljalangenud ja lagunenud ning alates 1999.aastast puudub ühendus avaliku raudteega.

45. Haldusasja materjalidest nähtuvalt on Tallinna Linnavalitsuse 21.03.2007 korraldusega nr 471-k määratud Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ omandis olevate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suurus 763 m², asukoht Paavli 6c, millele seatakse hoonestusõigus, ja katastriüksuse sihtotstarbeks transpordimaa 100% (p 1) ning antud p-s 2 arvamus - nõustuda maa riigi omandisse jätmisega osaühingu kasuks hoonestusõiguse seadmise eesmärgil (I kd tl 148). Tallinna Linnavalitsus lõpetas 25.01.2012 korraldusega nr 101-k „Riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetluse lõpetamine aadressil Paavli 6c ja Tallinna Linnavalitsuse 21.märtsi 2007 korralduse nr 471-k kehtetuks tunnistamine“ (I kd tl 149-152) Paavli tn 6c asuvale riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetluse Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ-le ja tunnistas 21.03.2007 korralduse nr 471-k kehtetuks. Korraldusest nr 101-k nähtuvalt Harju maavanem keeldus 17.12.2007 korraldusega nr 2566-k Paavli tn 6c maaüksuse riigi omandisse jätmisest Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ kasuks hoonestusõiguse seadmise eesmärgil, sest 19.06.2007 toimunud paikvaatluse käigus tuvastati, et Paavli tn 6c maaüksusel asuv raudteerajatis on kasutusest väljalangenud ja lagunenud. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on kaebaja Tallinna Linnavalitsuse 25.01.2012 korralduse nr 101-k Tallinna Halduskohtus vaidlustanud (haldusasi nr 3-2-240). Tallinna Halduskohus jättis 30.04.2012 otsusega kaebuse rahuldamata. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohus jättis 11.03.2013 kohtuotsusega Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ apellatsioonkaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.04.2012 otsuse haldusasjas nr 3-12-240 muutmata. Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2013 määrusega nr 3-7-1-3-183-13 jäeti Kaubanduslik-Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ kassatsioonkaebus menetlusse võtmata.

46. Seega, kuna reformimata riigimaal asunud kaebaja raudteerajatis on kasutusest välja langenud ja lagunenud ning Tallinna Linnavalitsuse 25.01.2012 korraldusega nr 101-k on lõpetatud Paavli tn 6c asuvale riigimaale hoonestusõiguse seadmise menetlus, ei saa käesolevas haldusasjas vaidlustatud Korraldus nr 1721-k enam rikkuda kaebaja kaebuses märgitud omandiõigust Paavli tn 6c reformimata riigimaa maaüksusega seonduvalt, seega ka õigust Paavli 6c maaüksusel asunud raudtee harutee taastamiseks. Samuti ei saa Korraldus nr 1721-k rikkuda kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega raudtee-ettevõtja staatuses. RdtS §-i 2 kohaselt on raudtee-ettevõtja selle seaduse tähenduses äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle tegevuseks on raudteeveoteenuse osutamine või raudteeinfrastruktuuri majandamine. Äriregistri teabesüsteemist nähtuvalt on kaebaja tegevuseks enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus. Ka ei saanud kaebajale planeeringu algatamise korraldusest tekkida õiguspärast ootust, et algatatud planeering ka kehtestatakse. Riigikohus on leidnud, et planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja selles staadiumis ei ole veel võimalik otsustada, kas ja milline planeering kehtestatakse. Planeeringu algatamisega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid (lahend nr 3-3-1-8-02, p 8). Nimetatud seisukoht on toodud välja ka vaidlustatud Korralduses nr 1721-k.

47. PlanS § 4 lg 2 punktide 1 ja 2 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldamine valla või linna haldusterritooriumil kohaliku omavalitsuse pädevuses. Käesolevas haldusasjas vaidlustatud Korraldusega nr 1721-k lõpetati Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, Paavli tn 8, Paavli tn 10 ja lähiala detailplaneeringu menetlus ja tunnistati kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldus nr 1434-k, millega oli algatatud Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, Paavli tn 8, Paavli tn 10 kruntide ja lähiala detailplaneering. Korralduses on märgitud, et planeeringu algatamine on esimene etapp planeerimismenetlusest ja sellega ei tekitata, muudeta ega lõpetata õigussuhteid; Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu algatamist taotlenud isikud ei ole nõuetekohaselt vormistatud detailplaneeringut TLPA-le esitanud menetlemiseks enam kui seitsme aasta jooksul; detailplaneeringu algatamisest on möödunud pikk ajavahemik, mil on muutunud nii linnakeskkond kui ka linnaehituslikud seisukohad; samuti on 21.12.2010 lõpetatud poolte kokkuleppel TLPA ja detailplaneeringu algatamist taotlenud isiku Sõle 50a Hooneühistu vaheline detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise leping.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 2 sätestab, et haldusorgan otsustab haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistada. Vaidlustatud korralduse näol on tegemist kaalutlusotsusega, mille kohtulik kontroll on piiratud tulenevalt keelust hinnata kaalutlusotsuse otstarbekust (HKMS § 158 lg 3 teine lause) ning ka keelust teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). Seega saab kohtulik kontroll piirduda vaid haldusakti põhjendustest nähtuvate kaalutluste hindamises, mis peavad nähtuma haldusaktist endast või selles viidatud dokumentidest (HMS § 56 lg-d 1 ja 3).

48. Vaidlustatud korralduses ja korralduse seletuskirjas on kaalutlusena toodud asjaolu, et Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamist taotlesid 09.08.2002 ja 23.12.2002 avaldustega Sõle 50a Hooneühistu (endise nimega Sõle tn 50a Garaažiühistu) ja Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ. Leping detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise kohta sõlmiti 26.06.2003 Sõle 50a Hooneühistuga ning lõpetati poolte kokkuleppel 21.12.2010. Nimetatud asjaolud nähtuvad ka kohtule esitatud tõenditest (I kd tl 36-37, 211). Haldusasja materjalidest nähtuvalt on 26.06.2003 sõlmitud TSAPA ja Sõle 50A Garaažiühistu (praegune Sõle 50a Hooneühistu) vahel PlanS § 10 lg 6 alusel detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise leping nr DP-123-03, mille punkti

2.1.1 kohaselt kohustub Sõle 50a Garaažiühistu korraldama Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k algatatud detailplaneeringu koostamise vastavalt sama korraldusega kinnitatud detailplaneeringu lähteülesandele nr 1474 (I kd tl 38-40) ja punkti 2.1.3 kohaselt finantseerima oma vahenditest detailplaneeringu koostamise kulud (I kd tl 51-52). Lepingu pooleks on lepingust nähtuvalt Sõle 50a Garaažiühistu, mistõttu on kaebaja ekslikult leidnud, et lepingu pooleks OÜ Stawerem. Nimetatud leping on poolte (TLPA ja Sõle 50a Hooneühistu) kokkuleppel 21.12.2010 lõpetatud (I kd tl 59), mis omakorda kinnitab, et Sõle 50a Hooneühistut on pidanud lepingu pooleks nii TLPA kui Sõle 50a Hooneühistu.

Detailplaneeringu koostamise ja finantseerimise õiguse üleandmise lepingu sõlmimise ajal 26.06.2003 kaebuses viidatud PlanS § 10 lg 61 ei kehtinud, mistõttu on kaebaja viitamine nimetatud sättele asjakohatu.

PlanS § 10 lg 62 sätestab: „Kui esineb asjaolu, mis takistab planeeringu koostamisest huvitatud isikul lepingus ettenähtud ülesannet täita, on planeeringu koostamise korraldajal õigus haldusleping ühepoolselt lõpetada. Nimetatud juhul võib teha otsuse planeerimismenetluse lõpetamise kohta.“ Seega, kuna pooled olid detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise lepingu lõpetanud võis vastustaja teha otsuse Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k algatatud Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu planeerimismenetluse lõpetamise kohta.

49. Lisaks nähtub haldusasja materjalidest ja vaidlustatud korraldusest ning korralduse seletuskirjast asjaolu, et Sõle 50a Hooneühistu ei ole soovinud Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k algatatud Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu menetlust jätkata ja on esitanud 18.01.2005 taotluse Sõle tn 50a ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamiseks (I kd tl 60) ning Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2010 korraldusega nr 421-k algatati „Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneering“, mille ülesanne on Põhja-Tallinnas asuva Sõle tn 50a kinnistu jagamine üheks elamumaa ja üheks ärimaa sihtotstarbega krundiks ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine kokku ühe kuni 3-korrruselise ärihoone ehitamiseks ja ühe olemasoleva 2-korruselise garaaži ehitusõiguse täpsustamiseks ning reformimata riigimaast ja riigi reservmaast moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine ühe kuni 5-korruselise ärihoone ehitamiseks (I kd tl 64-65). Ka on vaidlustatud Korraldusest nr 1721-k ja haldusasja materjalidest nähtuvalt Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k algatatud Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu planeeringuala Paavli tn 10 kinnistu omanik avaldanud, et ta ei soovi Paavli tn

10 kinnistu planeerimist Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu koosseisus ning ei soovi raudtee taastamist (I kd tl 81).

50.Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k „Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“ algatati Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja

10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu koostamine ( p 1) ja kinnitati Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja

10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne nr 1474 (p 2) (I kd tl 19, 38-40), mis lähteülesande punkti 8 kohaselt kehtis kaks aastat, arvates Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korralduse nr 1434-k jõustumisest. HMS § 61 lg 2 kohaselt kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldus nr 1434-k kehtis kuni selle kehtetuks tunnistamiseni Korraldusega nr 1721-k. Eeltoodust tulenevalt ei kaotanud Tallinna Linnavalitsuse 04.06.2003 korraldusega nr 1434-k kinnitatud Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne nr 1474 iseenesest kehtivust seoses Tallinna ehitusmääruse uue redaktsiooni jõustumisega, nagu kaebaja ekslikult leiab.

51. Vastavalt PlanS § 9 lg-le 1 koostatakse detailplaneering valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks. Käesolevas haldusasjas ei ole vaidlust Korralduses nr 1721-k toodud asjaolu üle, et 2003.aastal algatatud Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu eskiislahendus esitati TLPA-le menetlemiseks alles juunis 2008. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et TLPA vaatas detailplaneeringu eskiislahenduse läbi ning planeeringu kaustad tagastati planeeringu koostajale 11.07.2008 eskiislahenduse korrigeerimiseks vastavalt esitatud märkustele ja nõudega teha koostööd planeeringualale jäävate kruntide omanikega (I kd tl 68-74). Vaidlust ei ole ka selle üle, et eeltoodud märkustele vastavat detailplaneeringulahendust ei ole TLPA-le esitatud. Kahtlust ei saa olla linnakeskkonna ja linnaehituslike seisukohtade muutumises alates 2003.aasta juunist, mil detailplaneering algatati kuni 2011.aasta novembrini, millal detailplaneeringu menetlus lõpetati. Eeltoodut arvestades on vaidlustatud korralduses õigesti viidatud ka korralduse andmise ajal kehtinud Tallinna ehitusmääruse § 14 lg-le 20, mille kohaselt kui kahe aasta jooksul detailplaneeringu algatamise korralduse vastuvõtmisest arvates ei ole detailplaneeringut Tallinna Linnaplaneerimise Ametile menetlemiseks esitatud, tuleb taotlejal soovi korral detailplaneeringu algatamist uuesti taotleda.

52. Kaebuses toodud asjaolu, et kaebaja tegeles perioodil 2005-2008 tehniliste ja õiguslike eelduste loomisega detailplaneeringu eskiisi loomiseks, ei muuda olematuks asjaolu, et vastustajale ei ole nõuetekohast, kehtivale Tallinna linna üldplaneeringule vastavat, detailplaneeringu eskiisi ehitatud. Kaebusest ja vaidlustatud korraldusest nähtuvalt on kaebaja esitanud 2008.aastal TLPA-le raudtee paiknemise neli alternatiivset eskiislahendust, millega aga ei ole vaidlustatud Korraldusest nr 1721-k ja haldusasja materjalidest nähtuvalt nõustunud planeeringuala Paavli tn 10 kinnistu omanik ja Sõle tn 50a kinnistu kaasomanik Sõle tn 50a Hooneühistu (I kd tl 81). Vaidlustatud korralduse seletuskirjas on nimetatud asjaolu toodud planeeringumenetluse lõpetamise ühe kaalutlusena viitega planeerimisseadusest tulenevale kohustusele koostada planeeringulahendus koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega.

53. PlanS § 16 lg 1 p 5 kohaselt koostatakse detailplaneering koostöös planeeritava maa-ala elanike ning kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikega. Paavli 6c maaüksuse näol on tegemist reformimata riigimaaga ning PlanS § 16 lg 9 kohaselt Maareformi seaduse (MaaRS) § 31 lg 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis oleva maa puhul on selle seaduse tähenduses kinnisasja omanikuks Keskkonnaministeerium või keskkonnaministri volitatud isik. RdtS § 31 lg 4 kohaselt raudtee-ehituse ehitusloa, kirjaliku nõusoleku ja kasutusloa taotlemisele ja väljastamisele, samuti muudele raudtee-ehituse ehitusjärelevalve toimingutele kohaldatakse ehitusseaduse sätteid, arvestades raudteeseadusest tulenevaid erisusi. EhS § 12 lg 2 viimase lause kohaselt ei anna ehitusluba, kirjalik nõusolek või kohaliku omavalitsuse teavitamine õigust ehitada ilma maaüksuse omaniku loata. Eeltoodut arvestades on Korralduses nr 1721-k õigesti leitud, et raudtee harutee taastamiseks Paavli 6c maaüksusel on vajalik maa omaniku nõusolek.

54. Korralduse nr 1721-k seletuskirjas on kaalutlusena toodud ka asjaolu, et Tallinna üldplaneeringu kohaselt ei ole vaidlusalusele alale raudteed ette nähtud. Tallinna üldplaneering näeb Sõle tänavast Kopli poole ette tööstusettevõtete ala ning teisel pool Sõle tänavat korruselamute ala, rohekoridori ja magistraaltänava. Seega ei saanud kaebajale nimetatud üldplaneeringust tulla õiguspärast ootust raudtee taastamiseks läbi detailplaneeringu. Kaebaja möönab, et kehtiva Tallinna üldplaneeringu kohaselt ei ole vaidlusalusele alale perspektiivis raudteed ette nähtud, kuid leiab, et õiguslikult on võimalik algatada üldplaneeringu muutmine. PlanS § 9 lg 7 kohaselt võib küll detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut, kuid Riigikohus on rõhutanud, et detailplaneeringuga üldplaneeringu muutmine on vaid erandlikult võimalik näiteks üldplaneeringu kehtestamise järel tekkinud ülekaaluka ja õiguspärase erahuvi korral (lahendid nr 3-3-1-12-07; 3-3- 1-79-09). Käesolevas haldusasjas sellist ülekaalukat ja põhjendatud kaebaja erahuvi, mis tingiks üldplaneeringu erandlikku muutmist, ei nähtu.

55. Korralduse nr 1721-k seletuskirjas on kaalutlusena esile toodud ka asjaolu, et „Tallinna Linnavolikogu 26.01.2006 otsusega nr 8 algatatud „Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneering“ näeb ette Kopli kaubajaama raudteeharude likvideerimise ning kaubajaama perspektiivseks maakasutuseks ettevõtlusja segahoonestusala. Seega ei toeta viidatud piirkonna arenduslikud eesmärgid Kaubanduslik Vahenduslik Eesti Toormetarne OÜ soovi raudtee rajamiseks/taastamiseks.“ Kuigi tegemist ei ole kehtiva Põhja Tallinna üldplaneeringuga, näitab see siiski millises suunas Põhja-Tallinna arengut kavandatakse, mistõttu ei ole kohtu hinnangul tegemist asjakohatu kaalutlusega. Lisaks on see lähenemine kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, mis vaidlusalusele alale raudteed ette ei näe.

56. Korralduse nr 1721-k seletuskirjas on märgitud, et erinevalt Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu eskiislahendusest on Tallinna Linnavalitsuse 24.03.2010 korraldusega nr 421-k algatatud „Sõle tn 50a kinnistu ja lähiala detailplaneeringu“ lahendus kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga ja planeeritav lahendus on piirkonda sobiv. Ning arvestades asjaoluga, et kaebajal puudub õigus Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, 8 ja 10 kruntide ja lähiala detailplaneeringu materjalide kasutamiseks on vastustaja pidanud otstarbekaks tunnistada Tallinna

Linnavalitsuse 04.06.2003 korralduse nr 1434-k kehtetuks. Tulenevalt HKMS § 158 lg 3 teisest lausest kohus kaalutlusotsuse otstarbekust ei hinda.

57. Kaebaja arvates tuleneb tema õiguspärane ootus raudtee taastamiseks läbi detailplaneeringu ka kaebaja ja Tallinna Linnavalitsuse vahel 31.08.1999 sõlmitud lepingust (I kd tl 30). Kaebaja leiab, et lepingust tuleneb vastustajale kohustus võimaldada planeeringulisi lahendusi raudtee harutee rekonstrueerimiseks. Lepingu preambuli kohaselt on lepingu eesmärgiks korrastada Sõle tänava raudteede ülesõit võimalusega raudteid tulevikus kasutusele võtta. Lepingust tuleb Tallinna linnale kohustus algatada Sõle tänava raudtee ülesõidukohast Kopli ja linna poole jäävate raudteeharude arvelevõtmine peremehetu varana, et tagada raudteeühendus Kopli kaubajaamaga (p 1). Kaebaja nõustub lepinguga temale kuuluva raudteeharu ülesvõtmisega Sõle tänava ülesõidu asfaltkatte remonttööde teostamiseks (p 2) ning Tallinna linn garanteerib kaebajale linnaga kooskõlastatud projekti alusel raudtee ülesõidu rekonstrueerimise võimaluse hetkel, mil ülesõidukoha taastamine on kaebaja seisukohalt vajalik (p 3). Kohtu arvates ei saa sellest lepingust tulla kaebajale õiguspärast ootust selleks, et Tallinna Linnavalitsus kehtestab Tallinna üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, millega näeb ette lepingu sõlmimise ajal Paavli tn 6c asunud, kuid tänaseks lagunenud ja kasutusest väljalangenud raudtee taastamise.

58. Korraldusest nr 1721-k ja selle seletuskirjast nähtuvalt ei ole asjaolu, et TLPA planeeringute läbivaatamise komisjoni 12.10.2010 otsus nr 333 ei sisalda põhjendusi, takistanud Tallinna Linnavalitsusel kaalutlusõiguse teostamist. Kaalutlused on toodud Korralduses nr 1721-k ja selle seletuskirjas. Kohus leiab, et vaidlustatud korralduse andmisel on vastustaja diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on olnud mõistlik. Korralduses on ära näidatud asjassepuutuvad faktilised ja õiguslikud asjaolud ning arusaadavalt põhjendatud, et need kogumis tingisid otsuse lõpetada Sõle tn 50a, Paavli tn 6a, Paavli tn 8, Paavli tn 10 ja lähiala detailplaneeringu menetlus.

59. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 8 kohaselt kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kuna otsus tehakse kaebaja kahjuks, on menetluskulude kandjaks kaebaja. Käesolevas haldusasjas ei ole vastustaja ega kolmandad isikud menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud, seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik Kohtunik