3-13-1858/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK.K. esitas Tallinna Halduskohtule 04.09.2013 kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale, millega jäeti kaebaja ühel korral ilma pesemisvõimalusest. Kaebaja palub kohtul tuvastada Tallinna Vangla ebainimlik käitumine kaebaja suhtes. Kaebuse kohaselt paigutati kaebaja 21.08.2013 lahtisest tsoonist kinnisesse kambrisse. Sealjuures toimus kaebaja viimane ettenähtud pesemine enne kinnisesse kambrisse paigutamist 17.08.2013. Uuesti sai kaebaja pesema alles 27.08.2013. Seega oli kaebaja 10 päeva pesemata. Kaebaja leiab, et vangla kohtles teda ebainimlikult, mida on ka kaamerast näha.
Legislator headnote
AI generated3-13-1858/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punktile 8 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et käesolev kaebus tuleb tagastada. Kaebuses ei ole kaebaja küll ühtegi konkreetset nõuet formuleerinud, kuid kaebusest võib järeldada, et kaebaja eesmärgiks on vangla toimingu, millega vangla jättis kaebaja ühel nädalal ilma pesemisvõimalusest, õigusvastasuse tuvastamine.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Aili Maasik Määruse tegemise aeg ja koht 06.09.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1858 Haldusasi K.K.u kaebus Tallinna Vangla tegevusele. Menetlusosalised Kaebaja — K.K. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine Resolutsioon
1. Tagastada K.K.u kaebus.
2. Määruse ärakiri saata kaebajale K.K.ule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
1. K.K. esitas Tallinna Halduskohtule 04.09.2013 kaebuse Tallinna Vangla tegevuse peale, millega jäeti kaebaja ühel korral ilma pesemisvõimalusest. Kaebaja palub kohtul tuvastada Tallinna Vangla ebainimlik käitumine kaebaja suhtes. Kaebuse kohaselt paigutati kaebaja 21.08.2013 lahtisest tsoonist kinnisesse kambrisse. Sealjuures toimus kaebaja viimane ettenähtud pesemine enne kinnisesse kambrisse paigutamist 17.08.2013. Uuesti sai kaebaja pesema alles 27.08.2013. Seega oli kaebaja 10 päeva pesemata. Kaebaja leiab, et vangla kohtles teda ebainimlikult, mida on ka kaamerast näha.
2. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 punktile 8 kontrollib kaebuse saanud halduskohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et käesolev kaebus tuleb tagastada. Kaebuses ei ole kaebaja küll ühtegi konkreetset nõuet formuleerinud, kuid kaebusest võib järeldada, et kaebaja eesmärgiks on vangla toimingu, millega vangla jättis kaebaja ühel nädalal ilma pesemisvõimalusest, õigusvastasuse tuvastamine.
3. HKMS § 38 lõike 4 kohaselt tuleb tuvastamiskaebuses märkida, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 45 lõike 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada kohtule üksnes juhul, kui õiguste kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Nimetatud sättest tuleneb, et tuvastamiskaebuse esitamise võimalus on halduskohtumenetluses piiratud. Kehtiv HKMS on oluliselt kitsendanud tuvastamiskaebuse esitamise võimalust võrreldes kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS-ga, kuivõrd tuvastamiskaebused ei ole enam lubatavad, kui isikul on võimalik oma õigusi kaitsta tõhusama vahendiga, s.o asjakohase tühistamis-, keelamisvõi kohustamiskaebusega. Antud juhul, kui kaebajale valmistab muret, et tal ei lasta õigeaegselt kasutada dušši, on kaebajal võimalik pöörduda kohtu poole kohustamiskaebusega, kohustamaks vanglat kaebajale pesemisvõimaluste nõuetekohast kasutamist võimaldama, mis oleks kaebaja õiguste kaitseks kahtlemata tõhusamaks vahendiks kui tuvastamisnõue. Seetõttu pole esitatud tuvastamiskaebus lubatav. HKMS § 45 lõikega 2 sätestatakse veel, et võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja ei taotle praegusel juhul õigusvastasuse tuvastamist põhjusel, et soovib hiljem esitada hüvitamiskaebust. Sellele tuginemine poleks ka põhjendatud, kuna ühel korral pesemisvõimalusest ilmajäämine pole õiguste väheintensiivse riive tõttu juhtum, mis annaks aluse nõuda riigilt mittevaralise kahju hüvitamist mõnel riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lõikes 1 sätestatud alustel.
4. Kohus ei tee kaebajale ettepanekut kaebuse nõude muutmiseks, kuivõrd see ei oleks käesoleval juhul põhjendatud. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks kohustamistaotlusega vaidega vangla poole pöördunud või oleks vangla vastavat vaiet lahendanud. Halduskohtul on küll pädevus hinnata vangla toimingute õiguspärasust, kuid seda üksnes kindlat menetluskorda järgides. See menetluskord on sätestatud eeskätt HKMS-s ning kinni peetavate isikute puhul ka vangistusseaduses (VangS). Kui kinni peetav isik soovib vangla kohustamist teatud toimingut sooritama, tuleb kinni peetaval isikul esitada kõigepealt vastava nõudega taotlus vanglale, selle rahuldamata jätmise korral aga vaie vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile (VangS § 11 lg 5), pidades silmas VangS § 11 lõiget 41, mille kohaselt vaatab Justiitsministeerium läbi vangla direktori haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid; vanglateenistus vaatab läbi muu vanglas töötava isiku haldusakti või toimingu peale esitatud vaideid. Alles seejärel, kui vaiet ei rahuldata, rahuldatakse üksnes osaliselt, tagastatakse või jäetakse tähtaegselt lahendamata, on kinni peetaval isikul võimalik pöörduda HKMS-s sätestatud alustel ja korras halduskohtusse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes ulatuses, milles kaebaja nõuet ei ole vaidemenetluse korras tähtaegselt rahuldatud (HKMS § 47 lg 1 ls 2). HKMS § 121 lg 1 punkti 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Praegusel juhul vaidlustab kaebaja Tallinna Vangla toimingut, millega tal ei võimaldatud kord nädalas pesemas käia. Toimiku materjalidest võib järeldada, et kaebaja ei ole viidatud toimingu vaidlustamiseks vaidega vangla poole pöördunud. Seetõttu tuleb lugeda, et kaebaja ei ole vangla toimingu suhtes kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud ning seepärast ei ole võimalik kohustamiskaebus antud juhul lubatav.
5. Kohus märgib, et juhul kui kaebajal peaks tulevikus esinema olukord, kus vangla ei võimalda duši kasutamist terve nädala jooksul, saab kaebaja esitada vangla tegevusetuse peale vaide vangla kohustamiseks täitma VangS § 50 lõiget 2 ning taotleda samal ajal kohtult esialgse õiguskaitse korras vanglale kohustuse panemist tagada kohene pesemisvõimalus. Praegu oleks selline kaebus ennatlik ja õiguste rikkumine tulevikus hüpoteetiline. Halduskohtu poole saab kaebaja kohustamisnõudega pöörduda alles siis, kui vanglateenistus tagastab vaide, rahuldab vaide osaliselt, jätab vaide rahuldamata või jätab vaide tähtaegselt lahendamata.
6. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 punkti 1 ja lg 1 punkti 4 alusel kaebeõiguse puudumise ja nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast kinni pidamata jätmise tõttu.
/allkirjastatud digitaalselt/
Aili Maasik Kohtunik