3-11-2241/288 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Määruse tegemise aeg ja koht

6.septembril 2013.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-11-2241

Haldusasi

AS „Ragn-Sells“ kaebus SA „Keskkonnainvesteeringute

Keskus“ 9.06.2011.a. otsuse nr 1-25/158 ja 18.07.2011.a.

otsuse nr 1-25/204 tühistamiseks ning ettekirjutuse tege-

miseks

RESOLUTSIOON

1. Menetlus haldusasjas lõpetada.

2. Välja mõista SA-lt „Keskkonnainvesteeringute Keskus“

menetluskuludena AS „Ragn-Sells“ kasuks 4000(neli tu-

hat) eurot.

3. Välja mõista AS-lt „Ragn-Sells“ menetluskuludena OÜ

„Polli Prügila“ kasuks 4000(neli tuhat) eurot.

4. Jätta SA „Keskkonnainvesteeringute Keskus“ menetlus-

kulud tema enda kanda.

5. Tagastada advokaadibüroo SORAINEN AS arveldus-

arvele nr 221019758083 AS-s Swedbank 15(viisteist) eurot

97 senti riigilõivu.

6. Määrus saata täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ring-

konnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jook-

sul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

21.06.2010.a. kehtestas keskkonnaminister perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse seaduse

(STS) ja Vabariigi Valitsuse 19.04.2007.a. määruse nr 111 „Perioodi 2007-2013 struktuuritoetuse

andmist korraldavate asutuste määramine“ alusel määruse nr 22 „Meetme „Ladestusalaga jäät-

mekäitluskeskuse rajamine Kagu-Eestisse““(edaspidi „määrus nr 22“), millega sätestatakse vasta-

valt STS §-le 3 lg 3 kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Vee-

majanduse ja jäätmekäitluse infrastruktuuri arendamine“ meetme „Ladestusalaga jäätmekäitluskes-

kuse rajamine Kagu-Eestisse“ rakendamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja

kord(§ 1); toetuse andmise eesmärk on arendada Eestis välja optimaalne tavajäätmete regionaalsete

prügilate võrgustik(§ 3); meetme raames toetatav tegevus on ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse

rajamine Kagu-Eestisse(§ 4 lg 1). Määruse § 12 alusel kuulutas meetme rakendusüksus sihtasutus

„Keskkonnainvesteeringute Keskus“(KIK- § 5 lg 2) välja taotlusvooru, kus taotlused toetuse saami-

seks esitasid AS „Ragn-Sells“ projekti „Kagu-Eesti jäätmekäitluskeskuse rajamine Tartus Klaasi tn

3“ rahastamiseks Ühtekuuluvusfondi toetuse vahenditest summas 11 187 352,34 kr (715 002,13

eurot) ning OÜ „Polli Prügila“ projekti „Polli ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine“ rahas-

tamiseks.

9.06.2011.a. otsusega nr 1-25/158 tunnistas KIK AS „Ragn-Sells“ taotluse nõuetele mitte-

vastavaks ja jättis rahuldamata. Otsuse kohaselt on määruse nr 22 järgi toetatavaks tegevuseks la-

destusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine(§ 4) ning jäätmekäitluskeskus on jäätmekäitluskoht, kus

vastavalt piirkonna eripärale ja vajadusele toimub taaskasutusse mitteminevate jäätmete ladestami-

ne(§ 2 lg 2 p 3). Taotluses soovitakse toetust jäätmekäitluskeskuse rajamiseks Tartus Klaasi tn 3

ilma ladestusala ehitamata. KIK ei nõustunud taotleja seisukohaga, et projekti raames ei pea lades-

tusala rajama ning ladestusala ei pea olema rajatava käitluskeskuse juures, kuna taotleja saab kasu-

tada Tormas asuvat prügilat, mis oleks toetusega rajatava jäätmekäitluskeskuse ladestusala määruse

nr 22 tähenduses. Vastavalt määruse koostaja Keskkonnaministeeriumi tõlgendusele defineerib

määruse § 2 lg 2 p 3 jäätmekäitluskeskuse, sisaldades ka tegevust – taaskasutusse mitteminevate

jäätmete ladestamine - ning seega on keskuse juurde ladestusala rajamine üks toetuse andmise eel-

dustest, milleta pole võimalik projekti määruse nr 22 nõuetele vastavaks tunnistada. Eeltoodust

tulenevalt peab meetme raames ja toetusega rajatav jäätmekäitluskeskus hõlmama samal objektil ka

ladestusala ning mujal asuva olemasoleva prügila kasutamisvõimalus pole kooskõlas määruse nr 22

§-dega 2 lg 2 p 3 ja 4 lg 1. Järelikult ei vasta taotlus STS § 15 lg 1 p 2 nõudele, sest toetust ei

taotleta meetme tingimustes sätestatud toetatavatele tegevustele.

18.07.2011.a. otsusega nr 1-25/204 rahuldas KIK OÜ „Polli Prügila“ taotluse, tunnistas

taotleja ja taotluse projekti „Polli ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine” määruse nr 22

nõuetele vastavaks ja otsustas rahastada osaühingu poolt Kagu-Eestisse ladestusalaga jäätmekäitlus-

keskuse rajamist maksimaalselt 84 % ulatuses projekti abikõlblike kulude maksumusest maksi-

maalselt summas 3 195 582,43 eurot, toetuse saaja minimaalse omafinantseeringu summa on vasta-

valt taotlusele 608 795,84 eurot ja selle minimaalne osakaal on 16% projekti abikõlblike kulude

maksumusest. Otsuse punktis 10 on kirjas, et otsuse tegemise ajal on KIK õiguskindluse saamiseks

alustanud koostöös toetuse saajaga Euroopa Komisjonile teatise esitamist, millega taotletakse

Euroopa Komisjoni kinnitust, et projekti toetamine pole riigiabi; toetuse saajal pole õigust alustada

projekti tegevustega enne, kui KIK on saanud Euroopa Komisjonilt õiguskindluse kinnituse riigiabi

puudumise kohta või riigiabi andmise loa; projekti abikõlblikkuse periood algab pärast Euroopa

Komisjoni kinnituse või loa saamist ning lõpeb 31.12.2012.a.; toetuse kasutamise tähtaeg pikeneb

riigiabiga seotud taotluse menetlemiseks kuluva aja võrra, kuid ei või olla hilisem kui 31.08.2015.a.

AS „Ragn-Sells“ esitas mõlema otsuse kehtetuks tunnistamiseks vaided. KIK jättis 12.08.

2011.a. vaideotsusega nr 1-11/362-4 otsuse nr 1-25/158 peale esitatud vaide rahuldamata ja 16.09.

2011.a. vaideotsusega nr 1-11/422-2 tagastas otsuse nr 1-25/204 peale esitatud vaide läbivaatama-

tult põhjendusega, et aktsiaseltsil puudub vaideõigus.

AS „Ragn-Sells“ vaidlustas KIK-i 9.06.2011.a. otsuse nr 1-25/158(haldusasi nr 3-11-2241)

ja 18.07.2011.a. otsuse nr 1-25/204(haldusasi nr 3-11-2470) halduskohtus, taotledes nende tühista-

mist. 20.10.2011.a. määrusega liitis Tallinna Halduskohus kaebused ühte menetlusse, peaasjaks hal-

dusasi nr 3-11-22417.

18.07.2013.a. otsusega nr 1-25/180 tunnistas KIK 18.07.2011.a. otsuse nr 1-25/204 kehte-

tuks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja leiab, et on KIK-i poolt otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamisega saavutanud

oma eesmärgi ega pea haldusasjas menetluse jätkamist vajalikuks, kuid palub vastustajalt välja

mõista 17 361,81 eurot menetluskulusid advokaadibüroo SORAINEN AS arvete alusel. Arvestades

haldusasja keerukust, on kulud vajalikud ja põhjendatud. Haldusasjas oli vaidlustatud 2 KIK-i ot-

sust. Kaebuste koostamiseks ja kohtuistungiteks ettevalmistamisel on olnud vaja läbi töötada suures

mahus dokumente, erialakirjandust ja kohtupraktikat, mis on seotud nii riigiabi temaatika kui ka

toetuse abikõlbmatuse kriteeriumidega. Kuna vastustaja ja kolmas isik on menetluse jooksul muut-

nud seiskohti, on kaebajal tulnud esitada täiendavaid seisukohti, samuti on töömahtu suurendanud

menetlusosaliste poolt korduvalt esitatud määruskaebused. Kaebaja poolt kahe esindaja kasutamine

oli põhjendatud, kuna ka vastustaja ja kolmas isik olid menetluses pidevalt esindatud mitme esinda-

jaga.

Kaebaja huviks halduskohtumenetluses oli tõrjuda ebaseadusliku riigiabi andmine konku-

rendile OÜ-le „Polli Prügila“ ja taastada olukord, kus kaebajal oleks võimalik avatud ja läbipaistvas

menetluses toetust taotleda. Otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamine oli otseselt tingitud kaebuse

esitamisest. Kaebaja on menetlust läbivalt rõhutanud, et kolmandale isikule antava toetuse näol on

tegemist riigiabiga ning samamoodi on kaebust mõistnud ka kohtud. Tallinna Ringkonnakohus on

30.11.2011.a. määruse punktis 18 pidanud esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendatuks, kuna

„kaebaja eesmärgiks ei ole kaebustest nähtuvalt üksnes oma projektile toetuse saamine, vaid ka

konkurendile väidetavalt ebaseadusliku riigiabi andmise tõrjumine. Otsuse nr 1-25/204 tühistami-

seks esitatud kaebus tugineb ka väitele, et kolmandale isikule on vaidlustatud otsusega antud luba-

matut riigiabi, mis kahjustab konkurentsi turul, kus kaebaja osaleb.“ KIK ja kolmas isik on

kohtumenetluse jooksul järjepidevalt väitnud, et tegemist pole riigiabiga. Vastustaja on otsuse nr 1-

25/204 kehtetuks tunnistamisel märkinud, et „KIK hinnangul on praeguseks saavutatud õiguskind-

lus selles, et õige ei ole Otsuse tegemise eeldus, et tegemist ei ole riigiabiga.“ Eelnevast järeldub, et

1)vaidlustatud otsuse tegemise ajal polnud vastustaja arvates Polli prügilale toetuse andmisel

tegemist riigiabiga; 2)kui kaebaja poleks kaebust ja esialgse õiguskaitse taotlust esitanud, siis

poleks kaebajal olnud kindlust, et kolmanda isiku vaie otsuse p 10 kehtetuks tunnistamiseks oleks

jäetud rahuldamata; 3)vastustaja pöördus Euroopa Komisjoni riigiabi teatisega alles pärast kaebuse

esitamist; 4)vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud pärast kaebuse esitamist; 5)kaebuse ja

otsuse 1-25/204 kehtetuks tunnistamise põhjendused riigiabi osas kattuvad. Eeltoodu kinnitab

üheselt, et otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamine on tingitud kaebusest ja esineb alus HKMS §

108 lg 6 alusel vastustajalt menetluskulude väljamõistmiseks. Menetluskulude väljamõistmise

seisukohalt pole oluline, et KIK tugines otsuse kehtetuks tunnistamisel mitte ainult riigiabi osas

muutunud seisukohale. Kaebuse ja otsuse kehtetuks tunnistamise motiivid ei pea täielikult kattuma.

KIK oleks saanud vältida kulukat ja aeganõudvat kohtumenetlust, kui ta oleks enne OÜ „Polli Prü-

gila“ taotluse rahuldamist pöördunud Euroopa Komisjoni poole riigiabi küsimuses. Ka Tallinna

Ringkonnakohus on 22.02.2013.a. määruses märkinud, et KIK oleks Euroopa Komisjoni pöörduma

enne otsuse nr 1-25/204 tegemist.

Ekslik ja vastuolus tõhusa õiguskaitse põhimõttega on vastustaja ja kolmanda isiku OÜ

„Polli Prügila“ seisukoht, et menetluskulud tuleks välja mõista kaebajalt halduskohtumenetluse

seadustiku(HKMS) § 108 lg 4 alusel, kuna vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine pole

tingitud kaebuse esitamisest. Kaebaja on otsuste nr 1-25/158 ja 1-25/204 peale esitatud kaebuste

menetlemise tulemusena saavutanud soovitud tulemuse.

Vastustajale välise õigusabiga seotud menetluskulude väljamõistmine pole põhjendatud.

Selleks, et õigustada kohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist,

peab kohtuasi väljuma haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest või peab esinema muid

kaalukaid ja erandlikke asjaolusid, näit. kaebaja pahatahtlikkust, vaidlusaluse õigusküsimuse erilist

tähendust õiguskorras vms, mida praegusel juhul ei esine. Käsitletav haldusasi ei väljunud KIK-i

igapäevase põhitegevuse raamidest ning kaebajal puudub põhjus kahelda vastustaja palgaliste

juristide asjatundlikkuses.

Kolmanda isiku menetluskulude väljamõistmine kaebajalt pole põhjendatud. Kaebuse esita-

mise ajal 19.10.2011.a. lahendas KIK kolmanda isiku poolt esitatud vaiet, mille eesmärgiks oli

otsuse 1-25/204 p 10 kehtetuks tunnistamine. Selle punkti kehtetuks tunnistamisel oleks KIK

pidanud toetuse kolmandale isikule välja maksma ilma Euroopa Komisjoni poole pöördumata.

Kaebuse esitamisega muutus vaide lahendamine võimatuks ning vastustajal oli võimalik pöörduda

riigiabi teatisega Euroopa Komisjoni. Juhul kui kohus peaks siiski pidama menetluskulude

väljamõistmist kaebajalt kolmanda isiku kasuks õigustatuks, palub kaebaja lugeda menetluskulude

suurus põhjendamatuks. Kolmas isik on endale ise põhjustanud liigseid menetluskulusid, asudes

algusest peale ebaõigetele seisukohtadele, et tegemist pole riigiabiga ning et kaebajal puudub

kaebeõigus, kulutades nende seisukohtade põhjendamisele märkimisväärselt palju raha.

Vastustaja palub jätta kaebaja menetluskulude taotlus rahuldamata. Asjas on vaidlustatud

kaks haldusakti, millest KIK on tunnistanud kehtetuks otsuse nr 1-25/204, kuid mitte otsust nr 1-

25/158, viimasena nimetatu osas on kaebaja ise vaidlusest loobunud. Seega pole igal juhul põh-

jendanud kaebaja kohtukulude väljamõistmine vähemalt pooles ulatuses.

Vastustaja palub kohtul kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 108 lõike 6

alternatiivset dispositsiooni ning mitte nõuda KIK-lt menetluskulude kandmist ka otsuse nr 1-25/

204 osas, kuivõrd selle haldusakti kehtetuks tunnistamine polnud tingitud kaebuse esitamisest.

18.07.2013.a. otsusest nr 1-25/180 nähtub selgelt, et selles pole võetud omaks kaebust, vaid on läh-

tutud esiteks otsuse nr 1-25/204 punktist 10 ning teiseks muutunud ja uutest asjaoludest. On ilmne

ja see nähtub selgelt ka Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2013.a. määruse punktist 19, et otsus nr 1-

25/204, sealhulgas selle p 10 polnud õigusvastane. Tegemist oli haldusmenetluse seaduse(HMS) tä-

henduses õiguspärase kõrvaltingimusega haldusaktiga, kõrvaltingimuse sisuks on riigiabiõiguse nn

standstill-klausel, mille kohaselt ei tohi riigiabiga hõlmatud tegevustega alustada enne, kui Euroopa

Komisjon on võtnud selles suhtes oma seisukoha. KIK on jälginud otsuse punktist 10 tulenevat

õiguslikult korrektset loogikat, esitanud Euroopa Komisjonile esialgse õiguskindluse taotluse ning

lähtunud tühistamisotsuse tegemisel komisjonilt saadud vastusest ja Eesti riigi poolt võetud seisu-

kohast(otsuse nr 1-25/180 p 3, 4). Lisaks on KIK tühistamisotsuse tegemisel lähtunud muutunud

olukorrast(otsuse B-osa) ning STS §-st 18 lg 6 p 1 ja HMS §-st 66 lg 2 p 1, 2. Need on avalikust

huvist lähtuvad õiguspärased alused ega ole seotud kaebusega. HMS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt saab

kehtetuks tunnistada ka haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane. Ka kaebaja enda põhjendused

kinnitavad, et otsus nr 1-25/204 polnud iseenesest õigusvastane, vaid kaebaja kartis, et KIK võib

selle otsuse hiljem p 10 kehtetuks tunnistamisega õigusvastaseks muuta.

Kui kohus peaks siiski asuma seisukohale, et menetluskulude väljamõistmine vastustajalt on

mingis mahus põhjendatud, siis tuleks menetluskulude mõistliku suuruse hindamisel lähtuda KIK-i

kantud menetluskuludest ja lugeda mõistlikeks kogukuludeks mitte rohkem kui 6 500 eurot ning

sellest välja mõista maksimaalselt pool.

Kuna kaebaja loobus otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebusest, taotleb vastustaja selles

osas HKMS § 108 lg 7 alusel kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Vastustaja on tasunud Ad-

vokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets OÜ arvete alusel 6 253,21 eurot menetluskulusid,

millest on põhjendatud poole, s.t. 3 126,6 euro väljamõistmine kaebajalt. Kohtuasi on olnud keeru-

line, kaebaja poolt on esitatud mitmeid taotlusi, määruskaebusi ja tehtud muid menetlustoiminguid,

millekohast pädevust ei saa KIK-lt eeldada, kuna see pole KIK-i põhitegevus. Teised menetlusosa-

lised on olnud esindatud advokaatidega, kelle kulud on olnud KIK-i kuludest kolm korda suuremad.

See näitab, et KIK-i kulud on kindlasti põhjendatud ja vajalikud.

Kolmas isik OÜ „Polli Prügila“ palub kaebajalt menetluskuludena välja mõista advokaa-

dibüroo Glikman, Alvi & Partnerid OÜ arvete alusel 17 062,76 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu

22.02.2013.a. määruse punktist 19 ja määrusest tervikuna tuleneb, et otsus nr 1-25/204 ei saa kae-

baja õigusi rikkuda, sest otsuse p 10 kohaselt pole toetuse saajal õigust alustada projekti elluviimist

enne, kui Euroopa Komisjon on andnud kinnituse, et toetuse kujul pole tegemist riigiabiga, või

riigiabi andmise loa. Kuid kaebus tuleks edasise menetlemise korral jätta rahuldamata isegi siis, kui

see rikuks kaebaja õigusi, sest kaebaja motiivid on ainetud. Vastustaja tunnistas otsuse kehtetuks

HMS § 66 lg 2 alusel kui õiguspärase ja põhjusel, et on ilmnenud uued, taotluse esialgset rahul-

damist välistanud faktilised asjaolud – muutunud on seisukoht, mida käsitada riigiabina ning muu-

tunud on jäätmeturu olukord -, mis ei saa aga olla tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja on

põhjendanud otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamist sellega, et Euroopa Komisjoni 4.03.2013.a.

e-kirjas soovitati kaaluda riigiabi andmist otsuse 2012/21/EL alusel ning Eesti Vabariik kinnitas

28.05.2013.a., et projekti toetamise korral otsusest nr 2012/21/EL ka lähtutakse. Vastustaja rõhutas

otsuses 1-25/180, et ehkki ta saab toetuse taotlust menetleda üksnes meetme määruse alusel, peab ta

lähtuma riigi 28.05.2013.a. kirjas märgitust. Kuna aga otsuse 2012/21/EL täitmine eeldab uute,

meetme määruses nimetamata asjaolude tuvastamist, siis pole otsuse nr 1-25/204 täitmine vastustaja

hinnangul võimalik. Selline väidetav võimatus pole aga mingil viisil tingitud kaebusest ega haaku

selles esitatud ekslike riigiabi positsioonidega. Erinevalt kaebajast pole Euroopa Komisjon pidanud

projekti rahastamist ebaseaduslikuks riigiabiks ning õigusvastaseks riigiabiks ei pea projekti rahas-

tamist ka KIK. Seega polnud otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamine tingitud kaebusest ning

menetluskulud peavad jääma kaebaja kanda.

Otsuse nr 1-25/158 tühistamiseks esitatud kaebus on aga perspektiivitu. Tallinna Ringkon-

nakohus on 22.02.2013.a. määruse punktis 18 avaldanud, et otsus on õiguspärane, kuna kaebaja

taotlus toetuse saamiseks ei vastanud meetme määruse tingimustele. Kaebaja pole välja toonud

ühtki asjaolu, mis ringkonnakohtu järeldusi muudaks.

Kolmas isik osales menetluses kuni haldusakti kehtetuks tunnistamiseni vastustaja poolel,

seega kannab tema menetluskulud HKMS § 108 lg 4 järgi kaebaja. Võttes arvesse kohtuasja ajalist

kestust, mahukust, keerukust ja määruskaebemenetlusi on kolmanda isiku menetluskulud olnud va-

jalikud ja põhjendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Käsitletavas haldusasjas on liidetud ühte menetlusse kaks erineval ajal erinevate haldusakti-

de tühistamiseks esitatud kaebust. Üks kaevatud haldusaktidest on kohtumenetluse ajal kehtetuks

tunnistatud. Vastavalt HKMS §-le 152 lg 1 p 4 ja lg 2 lõpetab halduskohus menetluse, kui vaid-

lustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja arvatud juhul, kui menetluse jätkamine on vajalik

kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Kaebaja ei taotle kummagi vaidlustatud otsuse osas

menetluse jätkamist, kinnitades, et otsuse nr 1-25/204 kehtetuks tunnistamisega on ta saavutanud ka

otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebuse eesmärgi. Seega loobus kaebaja otsuse nr 1-25/158 peale

esitatud kaebusest. HKMS § 153 lg 1 kohaselt on kaebajal õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse

kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. Vastavalt HKMS §-le 152 lg 1 p 3 lõpetab kohus menet-

luse, kui ta võtab kaebusest loobumise vastu. Kohus leiab, et otsuse nr 1-25/158 peale esitatud

kaebusest loobumine on seaduslik ja võtab selle vastu. Otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse

menetluse lõpetab kohus HKMS § lg 1 p 4 alusel. Menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja uuesti

pöörduda kohtusse sama nõudega samal alusel(HKMS § 43 lg 1 p 2).

Kaebaja, kes loobub kaebusest, kannab menetluskulud(HKMS § 108 lg 7). Kui kohus lõpe-

tab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, tagastatakse kaebajale kaebuse esitamisel tasutud riigi-

lõiv(§ 104 lg 5 p 4), menetluskulud kannab aga vastustaja, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud hal-

dusakti kehtetuks tunnistamine polnud tingitud kaebuse esitamisest(§ 108 lg 6), Kolmanda isiku

menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei

pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda(§ 108 lg 8). Kohus mõistab

välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud(§ 109 lg 6).

Otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebuse osas kantud kaebaja menetluskulude väljamõist-

miseks vastustajalt puudub alus. Tallinna Ringkonnakohus on nii oma 30.11.2011.a. määruse punk-

tis 17 kui ka 22.02.2013.a. määruse punktis 18 järjepidevalt rõhutanud, et otsuse nr 1-25/158 edu-

väljavaated on kasinad. STS § 16 lg 2 p 2 kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus taot-

lust hindamata, kui taotlus ei vasta sama seaduse §-s 15 lg 1 sätestatud nõuetele. STS § 15 lg 1 p 2

kohaselt peab taotlus vastama nõudele, et toetust taotletakse meetme tingimustes sätestatud toetata-

vatele tegevustele. Vaidlus puudub selles, et rahuldamata jäetud taotluses soovis kaebaja saada

toetust jäätmekäitluskeskuse rajamiseks Tartus Klaasi tn 3 selliselt, et sinna ladestusala rajamise

asemel kasutaks ta ladestusalana Tormas asuvat prügilat. Otsuse nr 1-25/158 kohaselt ei vasta

taotlus meetme tingimustes sätestatud toetatavale tegevusele selle poolest, et toetatavaks tegevuseks

on ladestusalaga jäätmekäitluskeskuse rajamine. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et määru-

se nr 22 §-st 2 lg 2 p 3 ja §-st 4 tuleneb üheselt, et määruse nr 22 alusel toetatavaks tegevuseks on

sellise jäätmekäitluskeskuse rajamine, kus toimub ka taaskasutusse mitteminevate jäätmete lades-

tamine ning seega ei vastanud kaebaja tegevus, millele ta määruses nr 22 sätestatud meetme raa-

mes toetust taotles, meetme tingimuste kohaselt toetatavale tegevusele. Kohus nõustub ringkonna

poolt otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebuse eduväljavaatele antud hinnangu ja põhjendustega.

Menetluse jätkumisel oleks see kaebus jäänud rahuldamata.

Küll aga peab kohus põhjendatuks otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetlemisel

kaebaja kantud kulude väljamõistmiseks vastustajalt. Kohus nõustub kaebajaga, et vastustajal me-

netluskulude kandmise kohustuse tekkimiseks ei pea kaebuse ja otsuse kehtetuks tunnistamise mo-

tiivid täielikult kattuma ning et KIK oleks saanud vältida kohtumenetlust otsuse nr 1-25/204 osas,

kui ta oleks riigiabi küsimuses pöördunud Euroopa Komisjoni poole enne OÜ „Polli Prügila“ taot-

luse rahuldamist. Otsusega nr 1-25/204 määratud 3 195 582,43 euro suuruse toetuse kohest eralda-

mist kolmandale isikule takistas üksnes otsuse punktis 10 sätestatud tingimus, et toetuse saaja ei to-

hi alustada projekti tegevustega enne, kui KIK on saanud Euroopa Komisjonilt õiguskindluse kinni-

tuse riigiabi puudumise kohta või riigiabi andmise loa. Kohtu arvates olukorras, kus KIK polnud

veel riigiabi küsimuses Euroopa Komisjoni poole pöördunud, kolmas isik aga taotles KIK-le esita-

tud vaides otsuse p 10 kehtetuks tunnistamist ning KIK polnud vaiet veel lahendanud, oli põhjen-

datud kaebaja poolt otsuse nr 1-25/204 vaidlustamine halduskohtus eesmärgiga takistada konkurent-

si kahjustamist jäätmeturul, kus kaebaja osaleb. Sest kaebajal polnud garantiid, et KIK kolmanda

isiku vaiet ei rahulda ja otsuse punkti 10 kehtetuks ei tunnista, vaidemenetluse lõpptulemust ootama

jäädes aga oleks kaebaja mööda lasknud otsuse nr 1-25/204 halduskohtus vaidlustamise tähtaja.

Kaebaja palub vastustajalt välja mõista mõlema kaebuse menetluskulud, advokaadibüroo

SORAINEN AS arvete alusel kokku 17 361,81 eurot, mis koosnevad 25,53 eurost riigilõivust ja

17 336,28 eurost õigusabikuludest. Kohtu arvates on õigusabikulud liiga suured. Arvestades haldus-

asja mahtu, keerukust ja kestust on põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 8000 eurot, millest hin-

nanguliselt pool tuleb lugeda kantuks otsuse nr 1-25/204 peale esitatud kaebuse menetlemisel. Eel-

toodust lähtudes tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista 4000 eurot õigusabikulusid. HKMS

§ 104 lg 5 p 4 alusel kuulub advokaadibüroole SORAINEN AS tagastamisele tema poolt otsuse nr

1-25/204 peale kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15,97 eurot, otsuse nr 1-25/158 menetluses tasu-

tud riigilõivud jäävad kaebaja enda kanda.

Vastustaja menetluskulud 6 253,21 eurot, mis koosnevad täies ulatuses kulutustest advokaa-

tide õigusabile, jäävad täies ulatuses tema enda kanda. Riigikohtu halduskolleegium on oma prak-

tikas korduvalt väljendanud seisukohta, et haldusorganil pole küll halduskohtumenetluses välise õi-

gusabi kasutamine keelatud, kuid selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise

õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põ-

hitegevuse raamidest väljuv. Vabariigi Valitsuse 19.04.2007.a. määruse nr 111 „Perioodi 2007-

2013 struktuuritoetuse andmist korraldavate asutuste määramine“ § 6 p 1 kohaselt on KIK selle

perioodi struktuuritoetuse andmist korraldav asutus. Seega ei välju kohtuasi vastustaja igapäevase

põhitegevuse raamidest ning õigusabikulude väljamõistmine pole põhjendatud.

Kolmas isik palub advokaadibüroo Glikman, Alvi & Partnerid OÜ arvete alusel kaebajalt

menetluskuludena välja mõista 17 103,32 eurot, mis koosneb 17 062,76 eurost õigusabikuludest ja

40,56 eurost kolme määruskaebuse pealt tasutud riigilõivust. Kohtu arvates on õigusabikulud liiga

suured. Arvestades haldusasja mahtu, keerukust ja kestust on põhjendatud ja vajalikud õigusabiku-

lud 8000 eurot, millest hinnanguliselt pool tuleb lugeda kantuks otsuse nr 1-25/204 peale esitatud

kaebuse menetlemisel ning mis HKMS § 108 lg 8 teise lause kohaselt jäävad kolmanda isiku enda

kanda. Seega tuleb kaebajalt kolmanda isiku kasuks HKMS § 108 lg 7 ja 8 esimeste lausete alusel

välja mõista 4000 eurot otsuse nr 1-25/158 peale esitatud kaebuse menetluses kantud õigus-

abikulusid. Kuna kõik kolm määruskaebust on kolmas isik koostanud otsuse nr 1-25/204 peale

esitatud kaebuse menetluses, jäävad määruskaebustelt tasutud riigilõivud kolmanda isiku enda

kanda.

Kohtunik:

D.Maastik

/allkirjastatud digitaalselt/