3-13-1852/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Elle Kask Määruse tegemise aeg ja koht 05.09.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1852 Haldusasi Maksuja Tolliameti taotlus anda luba seada hüpoteek summas 46 096,88 eurot Eesti Vabariigi kasuks Maksuja Tolliameti kaudu D.S.ile kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxxx.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Loa taotleja: Maksuja Tolliamet Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist: D.S. (isikukood xxxxxxxxxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksuja Tolliameti taotlus ja anda kohtu luba seada Eesti Vabariigi kasuks Maksuja Tolliameti kaudu kohtulik hüpoteek D.S.i , isikukood xxxxxxxxxx, omandis olevale kinnisasjale registriosa numbriga xxxxxxxx summas 46 096,88 eurot. 2.Sekretäril saata käesolev määrus Maksuja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel saata määrus D.S.ile.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättetoimetamisest (HKMS §

265 lg 5; § 204 lg 1 ja lg 2).

ASJAOLUD

Tallinna Halduskohtule saabus 05.09.2013 Maksuja Tolliameti (MTA) taotlus anda luba seada hüpoteek summas 46 096,88 eurot Eesti Vabariigi kasuks Maksuja Tolliameti kaudu D.S.ile kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxxx.

Taotluse kohaselt on maksuhalduri menetluses Montazmetall KM OÜ (registrikood 11785145, pankrotis) maksuvõlgade sissenõudmine. Maksuhaldur kontrollis Montazmetall KM OÜ maksustamisperioodide mai 2010 ja juuli-august 2010 käibemaksu ja ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluva tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust. Kontrolli tulemusena väljastas maksuhaldur Montazmetall KM OÜ-le 30.03.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/5053- 57, millega maksuhaldur vähendas Montazmetall KM OÜ maksustamisperioodi mai 2010 sisendkäibemaksu summas 1 023,61 eurot, jättis tagastusnõude summas 1 023,61 eurot rahuldamata ja määras ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 40 084,24 eurot. Nimetatud maksuotsus jõustus 05.05.2012. Montazmetall KM OÜ on äriregistris registreeritud 25.11.2009. Äriühingu juhatuse liige perioodil 25.11.2009 kuni 01.11.2010 oli D.S. ning alates 01.11.2010 on juhatuse liikmeks Jevgeni Medvedev (isikukood xxxxxxxxxx). Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-59576 kuulutati 10.01.2012 välja äriühingu pankrot ning alates 20.01.2012 kuulub Montazmetall KM OÜ esindusõigus pankrotihaldur Kalev Mägi`le (isikukood xxxxxxxxxx). Montazmetall KM OÜ kontrollimise tingis asjaolu, et maksustamisperioodil mai 2010 kajastas Montazmetall KM OÜ maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonis Krezamid OÜ nimel väljastatud arvete alusel sisendkäibemaksu summas 11 433,72 eurot (178 898,80 krooni). Samas vähendas Montazmetall KM OÜ Krezamid OÜ 27.05.2010 kreeditarve nr 27 „ettemaks vanametalli eest“ alusel maksustamisperioodi mai 2010 sisendkäibemaksu 10 410,14 euro (162 883,33 krooni) võrra. Seega moodustas Krezamid OÜ arvete alusel enammakstud käibemaks 1 023,61 eurot. Tuginedes kontrolli käigus kogutud tõenditele ja faktilistele asjaoludele, on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et Motazmetall KM OÜ ei ole kontrollitaval perioodil Krezamid OÜ-lt metallijäätmeid soetanud. Maksuhaldur tugineb järgmistele asjaoludele:

• Maksuhaldurile esitatud dokumentide kohaselt soetas Montazmetall KM OÜ kontrollitaval perioodil vanametalli Krezamid OÜ-lt, kes soetas selle omakorda MontazMetal OÜ-lt. Kõigi eelnimetatud soetusahelasse kuulunud äriühingu volitatud esindaja oli Jevgeni Medvedev, kelle varasem tegevus „arvevabriku“ tunnustega äriühingute juhatuse liikmena või volitatud esindajana viitab üheselt asjaolule, et tegelikkuses tehinguid ka Montazmetall KM OÜ ja Krezamid OÜ vahel toimunud ei ole. Jevgeni Medvedeviga seotud äriühingute Belenga OÜ (registrikood 10947628, kustutatud 11.01.2010), Sillaotsa LK OÜ (registrikood 10754036, kustutatud 28.06.2010.a.), MontazMetal OÜ ja Krezamid OÜ osas läbiviidud maksumenetluste käigus on maksuhaldur varasemalt tuvastanud sarnase tegevuse, mille eesmärgiks on olnud tahtlik maksudest kõrvalehoidmine. Tallinna Halduskohus on 03.05.2011 OÜ Sillaotsa LK puudutavas otsuses haldusasjas nr 3-10-2984 märkinud järgmist: „/…/Eeltoodust tulenevalt võis OÜ Sillaotsa LK toimida arvevabrikuna, mis võimaldas Lontan OÜ-l deklareerida metallijäätmete ostutehingutelt sisendkäibemaksu ja seda alusetult riigilt tagasi saada/…/“.

• Jevgeni Medvedevi poolt 11.10.2010 maksuhaldurile antud seletuste kohaselt toodi metalliäätmed Lätist MontazMetal OÜ erinevatele platsidele ning sorteeriti MontazMetal OÜ ja Krezamid OÜ töötajate (O. K., A. F., I. K. ja N. L.) poolt. Eelnimetatud töötajad on maksuhaldurile seletusi andes aga kinnitanud, et nemad metallijäätmeid sorteerinud ei ole. Samuti on ainsana mais 2010 Montazmetall KM OÜ-st töötasu saanud D.S. ja N. M. maksuhaldurile kinnitanud, et nemad äriühingus vanametalliga ei tegelenud. Metallijäätmete sorteerimine omab olulist tähtsust seetõttu, et SIA Barks M arvetel on nimetatud värviline metall üldsõnaliselt „nonferrous metal“ („värviline metall“), maksuhaldurile esitatud dokumentide kohaselt aga müüdi SIA-lt Barks M seotatud värviline metall MontazMetal OÜ ja Krezamid OÜ kaudu Montazmetall KM OÜ-le edasi eraldi nimetuste lehtmetall ja roostevaba teras all. Seega oleks dokumentide kohaselt olnud vajalik metallijäätmed enne MontazMetall KM OÜ-le võõrandamist sorteerida. Eeltoodust tulenevalt on maksuhaldur seisukohal, et Krezamid OÜ ja MontazMetall KM OÜ vahelised tehingud piirdusid dokumentide vormistamisega ning reaalselt ei ole MontazMetall OÜ Krezamid OÜ-lt vanametalli soetanud.

• Jevgeni Medvedev`i poolt maksuhaldurile antud seletused on vastuolulised kolmandate isikute poolt antud seletustega ning dokumentaalseid tõendeid metalli väidetava ladustamise ja sorteerimise kohta maksuhaldurile ei esitatud. Jevgeni Medvedev lubas esitada täiendavad dokumendid, kuhu ja mis ulatuses ladustati SIA-lt Barks M soetatud metall, kuid ei teinud seda. Baltiautotrans OÜ veoautoga metallijäätmeid vedanud A. F.`i seletuste kohaselt viidi Lätist 2010.a märtsis ja aprillis soetatud vanametall aadressile Nisu tn 2, Tallinn, kus see sorteeriti. Ükski kontrolli käigus kogutud tõenditest ei osunda aga sellele, et MontazMetal OÜ või Krezamid OÜ oleks kontrollitaval perioodil aadressil Nisu tn 2, Tallinn ladustanud suures kogus Lätist soetatud vanametalli. Maksuhalduri ametnike poolt 20.09.2010 Nisu tn 2, Tallinn territooriumil teostatud vaatlusel leidis tuvastamist asjaolu, et antud territooriumil asuvatel platsidel ei olnud piisavalt vaba pinda suures kogused vanametalli ladustamiseks ja sorteerimiseks. Samuti ei olnud aadressil Nisu tn 2 MontazMetal OÜ poolt renditud väikesesse garaažiboksi võimalik dokumentidel näidatud kogustes vanametalli paigutada.

• SIA Barks M esindusõigusliku isiku Andrejs Onišcenko seletuste kohaselt müüdi märtsis ja aprillis 2010.a. MontazMetal OÜ-le madalakvaliteedilisi metallijäätmeid, mis olid juba eelnevalt sorteeritud. Seega ei olnud võimalik SIA-lt Barks M soetatud metallijäätmetest välja sorteerida kõrgema hinnaga metallijäätmeid (nagu vask, messing, roostevaba teras, kõrgema hinnaga alumiinium jms). Krezamid OÜ hinnalisa oli keskmiselt 5%. Seega ei leidnud Jevgeni Medvedev`i väiteid Krezamid OÜ-lt soetatud kauba päritolu kohta kinnitust.

• Jäätmeseaduse (edaspidi JäätS) § 73 lg 2 p 4 kohaselt on teiste isikute tekitatud ja üleantud metallijäätmete kogumiseks või veoks jäätmete edasise kaubandusvahendamise või taaskasutamise eesmärgil jäätmeluba olemasolu kohustuslik. Sama seaduse § 28 lg 2 kohaselt peab jäätmeid üleandev isik olema, arvestades asjaolusid, veendunud, et vastuvõtjal on jäätmeluba või kompleksluba, mis annab õiguse üleantud jäätmete käitlemiseks. Keskkonnaministeeriumi keskkonnalubade infosüsteemi päringust nähtub, et MontazMetal OÜ ja Krezamid OÜ ei ole kunagi jäätmeluba omanud. JäätS § 107 sätestab, et metallijäätmete kokkuostul ja kokkuostetud metallijäätmete kaubandusvahendamisel tasutakse metallijäätmete eest ostja pangakontolt müüja pangakontole sularahata arveldamise korras. Sularahas arveldamine metallijäätmete kokkuostul ja edasisel vahendamisel on keelatud. Montazmetall KM OÜ on teinud küll arve-saatelehtede alusel väljamakseid äriühingu arvelduskontolt Krezamid OÜ arvelduskontole, kuid on teadmata kuidas Krezamid OÜ arvelduskontole kantud summasid kasutati. Koheselt kui Krezamid OÜ arvelduskontole Montazmetall KM OÜ poolt mais 2010.a. summad laekusid (kokku 2 359 400 krooni), kanti need Tavid AS-i, kust Jevgeni Medvedev või

O. K. samad summad kas Eesti kroonides või konverteerituna valuutasse sularahas välja võtsid. Seega jõudsid summad läbi mitmete erinevate arvelduskontode taas samade isikute käsutusse. Eeltoodu kinnitab veelkord maksuhalduri seisukohta, et tegelikkuses ei ole seotud äriühingute Montazmetall KM OÜ ja Krezamid OÜ vahel kontrollitaval perioodil tehinguid vanametalliga toimunud. Montazmetall KM OÜ maksumenetluse käigus on selgunud, et Motazmetall KM OÜ ei ole kontrollitaval perioodil raamatupidamisdokumentidel kajastatud vanametalli Krezamid OÜ-lt soetanud.

Maksuhaldur on asunud seisukohale, et MontazMetall KM OÜ kasutas raamatupidamises Krezamid OÜ nimel vormistatud dokumente tahtlikult maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil. Kuigi nii Montazmetall KM OÜ maksumenetluse ja D.S.i suhtes alustatud vastutusmenetluse käigus isikute pool antud seletuste kohaselt tegeles kontrollitaval perioodil Montazmetall KM OÜ-s vanametalliga peamiselt Jevgeni Medvedev, siis on maksuhaldur jõudnud järeldusele, et äriühingus vanametalliga seonduvaga oli kursis ka juhatuse liige D.S. Montazmetall KM OÜ töötaja P. M. poolt 01.11.2010 maksuhaldurile antud seletuste kohaselt töötas ta äriühingus metalli vastuvõtja-sorteerijana ning mõnikord aitas teda ka D.S. Montazmetall KM OÜ ja Krezamid OÜ vahel aprillis 2010 sõlmitud vanametalli ostu-müügi lepingud ning mais 2010 vormistatud metalli vastuvõtmise-üleandmise aktid on allkirjastatud D.S.i poolt.

Seega on D.S. äriühingu esindajana teadlikult allkirjastanud ja kajastanud äriühingu raamatupidamises tegelikkuses mittetoimunud tehinguid kajastavaid dokumente. Maksuhalduri poolt kogutud teabe ja tõendite kohaselt teadis Montazmetall KM OÜ juhatuse liige D.S., et Montazmetall KM OÜ ei ole kontrollitaval perioodil Krezamid OÜ-lt dokumentidel kajastatud vanametalli soetanud. Seda seisukohta kinnitab ka asjaolu, et D.S. ja Krezamid OÜ juhatuse liige Andrei Kukunja olid omavahel tuttavad ning D.S. on ka ise olnud seotud Krezamid OÜ-ga (oli Krezamid OÜ osanik perioodil 15.08.2007 kuni 05.11.2009 ja juhatuse liige perioodil 16.08.2007 kuni 10.11.2009).

Jätkuvalt on äriühingu üks osanikest I. S., kes on D.S.i isa. Lisaks on Krezamid OÜ registrijärgseks aadressiks endiselt xxxxxxxx Tallinn, mille omanikuks on D.S. ja mis rahvastikuregistri andmete kohaselt on D.S.i elukoht. Eeltoodud asjaolud viitavad üheselt sellele, et D.S. omas ka peale Krzamid OÜ võõrandamist ülevaadet äriühingus toimuvast ning oli seetõttu ka teadlik, et Krezamid OÜ ei ole Montazmetall KM OÜ-le kontrollitaval perioodil vanametalli müünud. 03.09.2013 seisuga on Motazmetall KM OÜ maksuvõlg koos intressiga 946 127,26 eurot, mis on tekkinud perioodil 04.2010.a. kuni 12.2011.a. tasumata jäetud maksukohustustest.

Maksuhaldur on teostanud Motazmetall KM OÜ maksuvõla sundkorras sissenõudmiseks toiminguid. Äriühingu pangakontode arestimise tulemusena raha maksuvõla katteks laekunud ei ole. Registervara, millele sissenõude pööramisega oleks võimalik äriühingu maksuvõlga sisse nõuda, Motazmetall KM OÜ-l puudub. Harju maakohtu 10.01.2012.a. määrusega tsiviilasjas nr. 2-11-59576 kuulutati välja Montazmetall KM OÜ pankrot. MKS § 96 lg 5 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul.

Sama seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist sama seaduse § 130 lg 1 punktis

6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. Motazmetall KM OÜ maksuvõla sundtäitmine ei ole andnud positiivset tulemit. Maksuhaldur on tuvastanud, et Motazmetall KM OÜ majandustegevus on lõppenud ning äriühing on pankrotis. Seega puudub maksuhalduril võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu varade arvelt. MKS § 40 lg 1 näeb juhatuse liikme vastutuse ette süülise tegevuse korral, mis peab väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis.

VÕS § 104 lg 2 sätestab, et süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. D.S. omas Montazmetall KM OÜ juhatuse liikmena kohustust tagada äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine. D.S. on nimetatud kohustust rikkunud. Riigikohus on asunud seisukohale, et maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid tahtlik tegevus (3-3-1-62-06, p 13).

Maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgi tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad maksu tasumisest kõrvalehoidumist. Kui faktilistest asjaoludest tuleneb piisavalt selgelt maksudest kõrvalehoidumise eesmärk, oleks ebamõistlik sellise järelduse eiramine (3- 3-1-57-08, p 13; 3-3-1-52-09, p 15; 3-3-1-23-09, p-d 14 ja 15). Asjas nr 3-3-1-54-01 (p 2) on kolleegium leidnud, et tahtlus võib tuleneda ettekirjutuse aluseks oleva õigusrikkumise iseloomust, maksuhalduri tuvastatud asjaoludest ja asjas kogutud tõenditest.

Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus äriühingul on vaid üks vastutav seaduslik esindaja, on äriühingu tahtluse ja seadusliku esindaja tahtluse väljaselgitamiseks olulised asjaolud valdavalt kokkulangevad ning sellises olukorras seaduslik esindaja mitte üksnes ei taga esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise (3-3-1-23-12, p 15). D.S. on oma tegevusega Montazmetall KM OÜ juhtimisel ja tegelikkuses mittetoimunud tehingute kohta vormistatud dokumentide kajastamisel äriühingu raamatupidamises hoidnud kõrvale maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmisest.

Seetõttu oli D.S. Montazmetall KM

OÜ ainsa seadusliku esindajana vastutav äriühingu MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Maksuhaldur on seisukohal, et D.S. on tahtlikult maksukohustustest kõrvalehoidumisega põhjustanud Montazmetall KM OÜ maksuvõla tekkimise. 11.03.2013 korraldusega on maksuhaldur alustanud Montazmetall KM OÜ endise juhatuse liikme D.S.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg

1 alusel. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude D.S.`i vastu tasuda Montazmetall KM OÜ-le 30.03.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/5053-57 tasumisele määratud maksusumma 40 084,24 eurot. MKS § 98 lg 1 kohaselt on maksusumma määramise aegumistähtaeg kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinnipidamata jätmise korral on maksusumma määramise tähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Maksuotsuse alusel on Montazmetall KM OÜ-le määratud tasumisele maksustamisperioodil mai 2010 tasumisele kuulunud maksusumma 40 084,24 eurot.

Kuna maksuhaldur on asunud seisukohale, et esineb põhjuslik seos Montazmetall KM OÜ endise juhatuse liikme D.S.i kohustuste tahtliku rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, siis rakendub D.S.i suhtes viieaastane maksusumma määramise tähtaeg. Seega MKS §-s 98 lg 1 sätestatud maksusumma määramise tähtaeg viis aastat käesoleval juhul möödunud ei ole. D.S. on Montazmetall KM OÜ juhatuse liikme kohustuse süülise rikkumisega põhjustanud Montazmetall KM OÜ maksuvõla. Tuginedes D.S.`i varasemale käitumisele, kus tema tegevus Montazmetall KM OÜ ainsa seadusliku esindajana on olnud suunatud maksudest kõrvalehoidumisele ning arvestades asjaolu, et D.S. on Montazmetall KM OÜ juhatuse liikmena teadlikult äriühingu tegevust korraldades hoidnud kõrvale maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmisest ning andnud maksuhaldurile raamatupidamises kajastatud tehingute kohta ebaõigeid seletusi, on maksuhalduri hinnangul käesoleval juhul haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne.

Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ning võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab maksuhaldur, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt on D.S.i omandis korteriomand registriosa nr-ga xxxxxxxx, elamumaa 100%, Harjumaa, xxxxxxxx, mille üldpind on 64,70 m2. Korteriomand on koormatud 03.06.2008.a. sisse kantud hüpoteegiga summas 1 755 000 krooni (112 164,94 eurot).

Kinnisvaraportaalide www.kv.ee ja www.city24.ee andmetel on sarnaste korterite ligikaudne turuväärtus 60 000 – 80 000 eurot. Täitemenetluse algatamise korral lisanduvad võimalikule tulevikus tekkivale maksunõudele ka täitekulud. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 37 lg 1 alusel on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. Sama paragrahvi lg 3 järgi kehtestab justiitsminister määrusega täitekulude arvestamise alused ja korra ning kulude hüvitamise ulatuse ja ülempiiri.

TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (edaspidi KTS) §

29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on KTS § 34 kohaselt 15,97 eurot. KTS § 35 lg 2 p

9 kohaselt on kohtutäituri põhitasu sissenõudelt summas 40 084,24 eurot 8,75% nõude summast ehk 3 507,37 eurot. Täitetoimingu lisatasu puhul võib kinnistu puhul arvestada võimaliku lisatasuga enampakkumise korraldamise, läbiviimise ja tulemi jaotamise eest, mis on KTS § 45 lg 1 kohaselt kuni 3% vara müügihinnast. Maksuhalduri hinnangul on D.S.i nimel registrisse kantud korteriomandi maksimaalne turuväärtus 80 000 eurot, millest 3% moodustaks 2 400 eurot. Seega oleks kohtutäituri tasu suuruseks käesoleval juhul maksimaalselt 5 923,34 eurot ehk 14,78% nõude summast. Eelnevast tulenevalt on maksuhalduri hinnangul 15%-line sundtäitmiskulude suurus piisavalt põhjendatud ja proportsionaalne. Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui D.S. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses

46 096,88 eurot (40 084,24 eurot + 15% sundtäitmiskulud) valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule.

KOHTU SEISUKOHT

Tulenevalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg-st 1 annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Kui seaduses ei sätestata teisiti, vaatab kohus taotluse läbi ja otsustab loa andmise viivitamata kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses (HKMS § 264 lg 4). Käesoleval juhul ei näe seadus ette täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise taotluse lahendamist istungimenetluses, mistõttu lahendab kohus taotluse kirjaliku määrusega.

Vastavalt HKMS § 264 lg-le 2 esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Tulenevalt MKS § 1361 lg-st 1 kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik. Vastavalt MKS § 130 lg-le 1 kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt MKS § 129 alusel, maksuotsuses või vastutusotsuses määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Sama sätte teise lause kohaselt on maksuhalduril õigus sooritada järgmisi toiminguid: taotleda kinnisasja käsutamise keelumärke kandmist kinnistusraamatusse; taotleda ehitise kui vallasasja käsutamise keelumärke kandmist ehitisregistrisse; taotleda sõiduvahendi käsutamise keelumärke kandmist vastavasse registrisse; taotleda laeva käsutamise keelumärke kandmist laevakinnistusraamatusse; anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt Eesti väärtpaberite keskregistri seaduses sätestatule; taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile. Hüpoteegi suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni; pöörata sissenõue rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele MKS-ga või täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras.

Käesoleval juhul on MTA esitanud kohtule taotluse loa andmiseks seada hüpoteek summas 46 096,88 eurot Eesti Vabariigi kasuks Maksuja Tolliameti kaudu D.S.ile kuuluvale kinnistule registriosa numbriga xxxxxxxx.

Maksuhaldur on tuvastanud, et Montazmetall KM OÜ on äriregistris registreeritud 25.11.2009 Äriühingu juhatuse liige perioodil 25.11.2009 kuni 01.11.2010 oli D.S. ning alates 01.11.2010 on juhatuse liikmeks Jevgeni Medvedev (isikukood xxxxxxxxxx). Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11-59576 kuulutati 10.01.2012 välja äriühingu pankrot ning alates 20.01.2012 kuulub Montazmetall KM OÜ esindusõigus pankrotihaldur Kalev Mägi`le (isikukood xxxxxxxxxx).

Maksuhaldur on 11.03.2013 korraldusega nr 13-7/350-1 alustanud D.S.i suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on MKS § 40 ja § 96 kohase vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur leiab, et D.S. on Montazmetall KM OÜ juhatuse liikmena rikkunud kohustust tagada MKS-st ning maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine ning vastutab seetõttu Montazmetall KM OÜ maksuvõla eest, mis on kindlaks määratud MTA 30.03.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/5053-57. Taotlusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine MKS § 96 lg 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise. Samuti vastutab taotluses märgitud andmete kohaselt D.S. Montazmetall KM OÜ maksuvõla eest (40 084,24 eurot), kuna viidatud isik oli äriühingu juhatuse liige perioodil, mil maksuvõlg tekkis. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Montazmetall KM OÜ õigusvõime ei ole lõppenud. D.S.ile vastutusotsusega määratav maksusumma on 40 084,24 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks rahalise nõude või kohustuse määramine. Taotluses on ära näidatud, et Montazmetall KM OÜ maksuvõlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda, kuna äriühingul ei ole registrisse kantud vara ja kontol pole piisavalt rahalisi vahendeid. Harju Maakohtu 10.01.2012 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-11- 59576 on 10.01.2012 välja kuulutatud Montazmetall KM OÜ pankrot. Taotluses on üheselt ja arusaadavalt märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 46 096,88 eurot, mis katab nii maksuvõla kui eeldatavad täitemenetluse kulud.

Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kuulub D.S.ile kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx aadressil xxxxxxxx. Kinnistut koormab AS-i Sampo Pank kasuks seatud 03.06.2008 kinnistusraamatusse sisse kantud hüpoteek summas 1 755 000 EEK (112 164,94 EUR).

Kohus, kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab, et see on esitatud pädevale kohtule, selleks volitatud isiku poolt ning taotluses on toodud MKS § 1361 lg-s 2 nõutud andmed. Lähtudes taotluses märgitud põhjendustest ning sellele lisatud tõenditest asub kohus seisukohale, et käesoleval juhul esineb loa andmiseks vajadus. Kohus nõustub MTA põhjendustega võimaliku vastutusotsuse sundtäitmise võimatuse kohta ning leiab, et D.S. võib haldustoiminguks loa andmata jätmisel asuda hilisema sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara. Sellisel juhul võib tekkida olukord, et juhul, kui maksuhaldur vastutusotsuse teeb, siis ei ole selle sundtäitmine enam võimalik. Antud järeldus tuleneb eelkõige D.S.i käitumisest nii maksumenetluses (teadvalt ebaõigete seletuste andmine) kui ka Montazmetall KM OÜ majandustegevuse korraldamisel, maksuvõla kasvatamisel ja tasumata jätmisel (sh, maksudest teadlikult kõrvale hoidumine).

Kohtu hinnangul on põhjendatud tagada nõue ka täitekulude osas, mis hinnanguliselt moodustavad 15% määratava maksukohustuse summast. Võimaliku vastutusotsuse tagamiseks soovib maksuhaldur koormata maksukohustuslase kinnistu kohtuliku hüpoteegiga ning tagatise realiseerimisel sundtäitmise korras kaasnevad ka täitekulud. Samuti nõustub kohus taotluses märgitud kinnistu hinnangulise turuväärtusega 60 000 – 80 000 eurot. Arvestades tulevast võimalikku maksukohustust (40 084,24 eurot) ning kinnisasjade turuväärtust ning kinnistut koormavat hüpoteeki summas 112 164,94 on taotluse rahuldamine selles märgitud viisil ja ulatuses põhjendatud.

Kohus ülaltoodu põhjal asub seisukohale, et haldustoiminguteks loa andmata jätmisel võib D.S. haldusakti sundtäitmise vältimiseks asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) kõnealust vara ning maksuhalduri taotlus on selles toodud väidete alusel põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Elle Kask Kohtunik