2-13-23797/8 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

5. september 2013.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-13-23797

Tsiviilasi

G.K. ja V.H. hagi M.K. i vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 19. juuni 2013.a määrus hagi menetlusse

võtmisest keeldumise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

G.K. ja V.H. määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja) G.K. (isikukood XXX,

elukoht XXX);

Määruskaebuse esitaja (hageja) V.H. (isikukood XXX,

elukoht XXX);

-

Määruskaebuse esitajate (hagejate) lepinguline

esindaja Sergei Desjatnikov (S. Desjatnikovi

Õigusbüroo,

Jaama

173,

Tartu,

e-post

teie.jurist@gmail.com );

Vastustaja (kostja) M.K. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 19. juuni 2013.a määrus

ja saata tsiviilasi samale maakohtule G.K. ja V.H.

hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada G.K. ja V.H. määruskaebus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule

päeva

jooksul

käesoleva

määruse

2 (7)

kättetoimetamisest arvates.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. G.K. ja V.H. esitasid Tartu Maakohtule hagiavalduse M.K. vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju nõudes. Avalduse kohaselt on kostja M.K.

avaldanud Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid töötajatele ja Tarmo Pilvele ebaõigeid,

mittetäielike ja eksitavad andmed V.H. ja G.K. tegevuse kohta. Samuti edastas M.K.

ebaõigeid andmeid Tartu Maakohtule, püüdes neile tugineda kohtumenetluses nr 2-13-11078

(M.K. i ja L.Z. i avaldus G.K. ja V.H. vastu lähenemiskeelu kohaldamiseks).

Kostja poolt avaldatud ebaõigete andmete sisu on hagiavalduse kohaselt järgmine:

-

tsiviilasjas nr 2-13-11078 avalduse p 1.8 järgi kostja väidab, et 2012 aasta juunis

jälitasid hagejad kostjat ja tema tütart K.K. Tartu lähedal asuva ujumiskohas, Kabinas,

kus viimatinimetatud ujumas käisid. Hageja G.K. tungis kostjale kallale, sõimas ning

ähvardas „tema kogu elu ära rikkuda“. Andmed ei vasta tõele. See on au teotav ja

paljasõnaline väide;

-

kostja levitab andmeid selle kohta, et hagejad nõuavad kostja vallandamist (avalduse

p. 1.9 ja 1.10). Avaldatud andmed on ebaõiged, mittetäielikud ja eksitavad. Hagejad ei

nõudnud kostja vallandamist;

-

kostja nimetas 4.03.2013 G.K. ga suhtlemisel Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja

Partnerid töötajate juures psüühiliselt haigeks inimeseks ja ütles, et G.K. koht on

haiglas. Kostjal puudub igasugune õigus eksitava hinnangu avaldamiseks kolmandate

isikute juures. Hagejad ei ole psüühiliselt haiged inimesed ja nende koht ei ole haiglas;

-

tsiviilasja nr 2-13-11078 avalduse täpsustuse p. 1.8 kohaselt hagejad on uurinud välja

AB juhataja koduaadressi ning 27.03.2013 päeva õhtul kell 19.00 paiku käisid

mõlemad hagejad AB juhataja kodu juures. Hagejad seisid tükk aega akende all

parklas, eesmärgiga tülitada büroopidajat ja tema abikaasat. Hagejad ei tea, kus elab

Tarmo Pilv ja ei käinud hagejad AB juhataja kodu juures;

-

sama avalduse täpsustuse p. 1.6 kohaselt kostja väidab, et kostja ahistamiseks

5.03.2013 advokaadibüroos käinud hageja G.K. on ise teatanud büroopidajale, et

nüüd nad teavad, kus kostja pargib oma autot. Sellele järgnes 22.03.2013 toimunud

vandalismi juhtum, milles kostja näeb seost ülaltoodud faktidega. Hagejad ei ole

vandalismi juhtumiga seotud.

3 (7)

Maakohtu seisukoht

2. Tartu Maakohus leidis, et hagiavaldus tuleb TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel jätta menetlusse

võtmata, kuivõrd hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ega

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset.

Esitatud hagiavalduses nõuavad hagejad, et kostja lükkaks ümber ebaõiged andmed, mis on

kostja poolt esitatud Tartu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-13-11078 (M.K. i ja L.Z. i avaldus G.K.

ja V.H. vastu lähenemiskeelu kohaldamiseks). Hagejad ise viitavad konkreetselt nimetatud

tsiviilasjas kostja poolt esitatud avalduse punktidele, mis kostja on esitanud, et põhjendada

hagejate vastu esitatud lähenemiskeelu avaldust.

Kohus asus seisukohale, et hagejad on käeoleva hagi esitamisega põhimõtteliselt vaidlustanud

Tartu Maakohtu tsiviilasja 2-13-11078 esitatud avalduse aluseks olevad asjaolud. Kohus

leidis, et esitatud hagi ei ole võimalik menetleda iseseisva avaldusena ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, kuna hagejad on otseselt vaidlustanud tsiviilasja 2-13-11078 avalduse

aluseks olevad asjaolud. Kohtu hinnangul ei ole hagi esitatud hagejate seadusega kaitstud

õiguse ega huvi kaitseks, kuna nimetatud menetluses ei ole lõpplahendit tehtud, siis ei pea

kohus võimalikuks menetleda kahte tsiviilasja, kus ühes vaidlustatakse teise tsiviilasja

avalduse aluseks olevad väited ja asjaolud.

Maakohus rõhutas ühtlasi, et hagejad ei saa nõuda au teotavate andmete ümberlükkamist, kui

au on teotatud väärtushinnanguga, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid.

Määruskaebuse esitajate taotlused ja põhjendused

3. G.K. ja V.H. esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu

19.06.2013.a määruse tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise

otsustamiseks, samuti jätta menetluskulud kostja kanda.

Määruskaebuse esitajad kordasid oma 17.05.2013.a maakohtule esitatud hagiavalduses toodud

väiteid, mille kohaselt M.K. avaldas AB Tarmo Pilv ja Partnerid töötajatele ning Tarmo

Pilvele ebaõigeid, mittetäielikke ja eksitavaid andmeid hagejate tegevuse kohta.

Määruskaebuse kohaselt on hagejatel märkimisväärsed negatiivsed muutused, mis on seotud

terviseseisundiga. Nimetatud negatiivsed muutused on seotud ebaõigete andmete

avaldamisega, mis annab alust väita, et kostja käitumisest tingitult on hagejatel moraalsed

kannatused, võimalik reputatsiooni langus, maine kahjustumine ning kohtutöötajate ja

advokaadibüroo töötajate silmis teatud määral usalduse kaotus.

Määruskaebuse

kohaselt

põhineb

maakohtu

määrus

õigusnormi

rikkumisel

ning

apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt tuleks

ringkonnakohtul teha esimese astme kohtu määrusest erinev määrus. Määruskaebuse esitajad

leiavad, et:

1) maakohus jättis tähelepanuta ja käsitlemata asjaolu, et hagi oli esitatud mitte ainult

ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Hagiavalduse resolutsiooni p 6 kohaselt

palusid hagejad välja mõista mittevaralise kahju hüvitisena 3500 eurot;

2) kohtu seisukohtadest ei tulene, miks hagejad ei saa nõuda kahju väljamõistmist

olukorras, kus nende isiklikud õigused on rikutud. Kohus tugines TsMS § 371 lg-le 2,

kuid kohtu põhjendustest ei nähtu, millisel alusel kohus leidis, et hagi mittevaralise

kahju nõudes ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset;

4 (7)

3) puudub alus TsMS § 371 lg 2 kohaldamiseks ja seega ka avalduse menetlemisest

keeldumiseks. Kohtumääruses toodud seisukohad oleksid asjakohased TsMS § 356 lg

1 kohaldamisel (s.o kõne alla tuleks tsiviilasjas menetluse peatamine, kui tehtav otsus

sõltub täielikult või osaliselt sellise õigussuhte olemasolust või puudumisest, mis on

teise käimasoleva kohtumenetluse ese);

4) kohtumäärus on vastuolus TsMS § 3 lg-ga 1, mille kohaselt kohus menetleb tsiviilasja,

kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega

kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Käesoleval juhul on TsMS § 3 lg 1 eeldused

täidetud, kuna avaldus on esitatud seadusega sätestatud korras ning eeldatav hagejate

õigus kahju hüvitamisele on VÕS-ga kaitstud õigus.

Samuti ringkonnakohtule 01.07.2013.a esitatud käsikirjalises avalduses kinnitavad

määruskaebuse esitajad, et soovivad kaitsta oma au ja väärikust olukorras, kus neid

süüdistatakse tegudes, mida nad toime ei ole pannud ja nende väidetava tegevuse kohta ei

ole esitatud mingeid tõendeid.

Vastustaja seisukohad

4. Vastustaja M.K. palus jätta määruskaebus rahuldamata. Samuti palus vastustaja

kõrvaldada menetlusest määruskaebuse esitajate lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov.

Vastustaja leidis, et:

1) maakohus keeldus õigesti hagiavalduse menetlusse võtmisest, kuna vastustaja ei ole

hagejate õigusi rikkunud. Vastupidi, Tartu Ringkonnakohtu menetluses oli ja nüüd on

juba Riigikohtus tsiviilasi nr 2-13-11078, kus vastustaja on taotlenud määruskaebuse

esitajate suhtes lähenemiskeelu kehtestamist, mida ka Tartu Maakohus ja osaliselt

Tartu Ringkonnakohus on teinud. Hagiavalduse ja määruskaebuse sisust tulenevalt on

ilmne, et määruskaebuse esitajad soovivad uue tsiviilasja alustamisega käsitleda

asjaolusid, mis on Riigikohtu menetluses oleva tsiviilasja nr 2-13-11078 sisuks;

2) on määruskaebuse esitajad esitanud sarnased väited juba kirjalikult nii Tartu

Ringkonnakohtule (samuti said nad oma seisukohti esitada kirjalikult ja suuliselt

tsiviilasja nr 2-13-11078 menetluse raames Tartu Maakohtus) ning ka Riigikohtule

ning nüüd on määruskaebuse esitajad esitanud kohtule hagi ja määruskaebuse sooviga

ümber lükata teises kohtuasjas tõendamist leidnud asjaolusid;

3) vaatamata sellele, et lisandunud on küll mittevaralise kahju nõue, on hagiavalduse näol

tegemist menetlusdokumendiga, mille eesmärgiks on menetleda juba Tartu Maakohtus

kaotatud vaidlust teise nurga alt;

4) kohaldades analoogiat TsMS § 428 lg 1 p-ga 2 saab kohus lõpetada menetluse ka

asjas, mille osas ei ole küll jõustunud lahendit, kuid mille menetlus on pooleli

(tsiviilasi nr 2-13-11078 Riigikohtus). Ei ole mõeldav, et üks pool esitab tsiviilasja

liikumisel teise või kolmanda astme kohtusse esimese astme kohtule samadel või

sarnastel alustel hagiavalduse. TsMS § 200 lg 2 kohaselt ei lubata menetlusosalisel ega

tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut

eksitusse viia. Käesoleval juhul on määruskaebuse esitajad ja nende esindaja soovinud

kohut eksitada ning esitanud sarnaselt kaotatud tsiviilasjale uue hagi – õiguslikud

alused on küll osaliselt erinevad, kuid nende eesmärk on ikkagi lükata ümber teises

tsiviilasjas juba tuvastamist leidnud asjaolud;

5 (7)

5) juhul kui kohus otsustab jätkata käesoleva määruskaebuse edasist menetlemist, tuleks

vastustaja taaskordselt tõendada juba varasemas tsiviilasjas tuvastatud asjaolusid.

Vastustaja on seisukohal, et teises tsiviilasjas tõendatud asjaolu suhtes peab

tõendamiskoormise kandnud pool saama kindluse, et ta mingeid asjaolusid enam

tõendama ei pea;

6) määruskaebuse esitajatel on võimalus tsiviilasjas nr 2-13-11078 esitada omapoolsed

seisukohad jätkates vaidlust kõrgema astme kohtus. Õigussüsteemi toimimise

olemusest tulenevalt ei ole loogiline alustada teises kohtuastmes olevas tsiviilasjas

tuvastatud asjaolude vaidlustamiseks uut vaidlust esimese kohtuastme tasandil.

5. Vastustaja palus ühtlasi TsMS § 45 lg 2 alusel kõrvaldada menetlusest määruskaebuse

esitajate lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov. Vastustaja on seisukohal, et hagiavaldus

ja määruskaebus on esitatud tema vastu kantuna määruskaebuse esitajate põhjendamatust

vihavaenust ja vimmast, mida toetab ja suunab nende esindaja soov sellel alusel tulu

teenida. Faktiliselt on nii esitatud hagiavaldus kui ka määruskaebus asjatundmatud,

vastuolulised ning tõendamata. Vaatamata sellele, et määruskaebuse esitajate esindaja on

nende esindaja ka tsiviilasja menetluses, kus vastustaja taotleb lähenemiskeelu määramist

ning esindajale on teada kõik asjaga seotud asjaolud, on ta koostanud ja esitanud kohtule

hagiavalduse

ja

seejärel

määruskaebuse

vastustaja

vastu

ebaõigete

andmete

ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju nõudes. Heade õigusteadmistega ning mõistliku

inimese eetiliste tõekspidamistega esindaja ei oleks taolise hagiavalduse ja määruskaebuse

koostamisel ja selle esitamise soovitamisel osalenud. Tegemist on ilmselgelt alusetute ja

pahatahtlike menetlusdokumentidega, millele pole lisatud mitte ühtegi tõendit, mis nendes

esitatud väiteid tõendaksid. S. Desjatnikov on määruskaebuse esitajate nõustamisel

tekitanud neis põhjendamatu tunde, et vastustajalt on võimalik nõuda mittevaralist kahju

ning kohustada teda ümber lükkama faktilisi asjaolusid. Vastustaja leiab, et selline

esindaja käitumine on ebaaus, ebamõistlik ning vastutustundetu. Selle eesmärgiks saab

olla ainult soov vastustajale kannatusi põhjustada ning määruskaebuste esitajate kinnisidee

„vastustaja kahjustamise“ pealt teenida raha.

Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. G.K. ja V.H. määruskaebus tuleb rahuldada ja tsiviilasi

saata Tartu Maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

7. Hagejad (määruskaebuse esitajad) esitasid maakohtule hagiavalduse ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ja mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Maakohus keeldus

hagiavalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 alusel, viitega TsMS § 371 lg 2 p-le

2 leides, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või

eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset. Maakohus põhjendas keeldumist

asjaoluga, et hagejad nõudsid andmete ümberlükkamist, mis on kostja poolt esitatud

tsiviilasjas nr 2-13-11078 (hagita menetlus samade poolte vahel lähenemiskeelu

kohaldamiseks).

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagi ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks ei ole võimalik menetleda iseseisva avaldusena ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks, kuna hagejad on vaidlustanud tsiviilasja nr 2-13-11078 avalduse

aluseks olevad asjaolud.

8. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine TsMS § 371 lõike 2 järgi tähendab hagi

tagasi lükkamist kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel, lähtudes eeldusest,

6 (7)

et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele. Seega tuleb kohtul nimetatud sätte

kohaldamisel kontrollida, kas hagejate esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades

oleksid täidetud haginõuete aluseks olevate õigusnormide materiaalsed eeldused.

Vaidlustatud kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks analüüsinud hagejate esitatud

nõudeid, teinud kindlaks nende nõuete materiaalõigusliku aluse (asjaomased õigusnormid)

ning andnud oma hinnangu, kas hagiavalduses esiletoodud faktide õigsuse korral oleks

nõuete rahuldamine võimalik.

9. Hagejad on esitanud kaks nõuet: esiteks, lükata ümber kostja poolt avaldatud ebaõiged

andmed, ja teiseks, mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis. Hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamisel tuli kohtul seega mõlemad nõuded õiguslikult

kvalifitseerida ja kummagi nõude puhul eraldi kontrollida nende nõuete rahuldamise

võimalikkust või välistatust. Seejuures tuleb arvestada ka kohtu selgitamiskohustust

hagimenetluses, mille tulemuseks võib olla hagi täpsustamine või parandamine.

Kolleegium märgib, et isiku au teotamine ja maine kahjustamine on võimalik nii

väärtushinnangu, sealhulgas ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka

tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Nõude

põhjendatuse hindamisel tuleb kohtul seega muuhulgas võtta seisukoht, kas kostja poolt

avaldatu näol oli tegemist andmetega (faktiväidetega) või väärtushinnangutega (vrd ka

Riigikohtu otsus nr 3-2-1-166-12 p 11-12). Hagiavalduses loetletud episoodide hulgas

võib seejuures olla nii faktiväiteid kui väärtushinnanguid.

10. Au teotamise korral tuleb eristada kaht koosseisu: esiteks au teotava ehk ebakohase

väärtushinnangu avaldamine (VÕS § 1046 lg 1) ning au teotava tegelikkusele

mittevastava asjaolu avaldamine (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2, vrd Riigikohtu otsus nr 3-2-1-

53-07

p

18).

Ebaõigete

faktiväidete

ümberlükkamise

nõude

peamiseks

materiaalõiguslikuks aluseks on VÕS § 1047 lg 4, mille kohaselt on isikul, kelle kohta on

avaldatud ebaõigeid andmeid, lisaks §-st 1043 tulenevale kahju hüvitamise nõudele

võimalik nõuda ka ebaõigete andmete ümberlükkamist sõltumata sellest, kas andmete

avaldamine oli õigusvastane.

VÕS § 1047 kohaldamisel tuleb muuhulgas hinnata, kas faktiväiteid on alust lugeda kostja

poolt avaldatuks. Riigikohtu praktika (RKTKo 3-2-1-95-05 p 25) kohaselt mõeldakse

andmete avaldamise all mis tahes tegu või tegevusetust, mille tulemusena saavad andmed

avalikkusele kättesaadavaks.

Ringkonnakohus leiab, et ebakohaste väärtushinnangute või ebaõigete faktiväidete

avaldamise korral näeb õiguskord üldjoontes ette võimaluse saada õiguskaitset, seega on

tegemist õiguskorras kaitstava õigushüvega. Õiguskaitse andmist ei välista iseenesest

asjaolu, et väidete aluseks olevad asjaolud ja nende tõendatus on vaidluse all teises

tsiviilasjas (hagita menetluses). Kolleegium märgib, et lähenemiskeelu kohaldamisele

suunatud hagita menetluses ei ole isikutel põhimõtteliselt võimalik kaitsta ennast

ebaõigete andmete või väärtushinnangute avaldamisega kaasnevate võimalike kahjulike

tagajärgede eest, mistõttu ei saa välistada võimalust pöörduda oma õiguste kaitseks

kohtusse. Küll aga tuleb kohtul nõude rahuldamise ühe vajaliku eeldusena hinnata seda,

kas andmed on kostja tegevuse tulemusena saanud kättesaadavaks avalikkusele.

11. Maakohtu määrusest ei nähtu põhjendusi selle kohta, miks kohus ei pidanud

võimalikuks menetleda hagejate nõuet mittevaralise kahju hüvitise saamiseks. Tulenevalt

TsMS § 463 lg 2 ja 436 ning § 465 lg 2 p 8 koostoimest ei vasta määrus seega

kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudele.

7 (7)

Ringkonnakohus märgib, et nii au teotava väärtushinnangu kui ka muude isiklike õiguste

rikkumise korral on kannatanul põhimõtteliselt õigus nõuda talle tekitatud varalise või

mittevaralise kahju hüvitamist (VÕS § 131 ja § 134 lg 2). Mittevaralise kahju rahalise

hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1047 lg-te 2 ja 3 alusel

eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate andmete

avaldamine on õigusvastane (vrd Riigikohtu otsused nr 3-2-1-83-10 ja 3-2-1-169-11).

Isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse

põhjendatust tuleb hinnata VÕS § 134 lg 2 alusel.

12. Vastusena vastustaja taotlusele kõrvaldada menetlusest määruskaebuse esitajate

lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov märgib ringkonnakohus, et ei näe selle taotluse

rahuldamiseks

käesolevas

menetlusstaadiumis

alust.

Ringkonnakohus

rahuldab

määruskaebuse, mis ei anna alust pidada esindaja poolt osutatud õigusteenust ilmselgelt

ebakvaliteetseks.

13. Menetluskulude jaotus tuleb TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt lahendada

maakohtul.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/