2-13-17197/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-17197

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Täiendav otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 10.juuli 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-13-17197 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX igakuine elatis alammääras (1/2 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, elatise summa muutub koos palga alammäära muutumisega) XX X kasuks tema ülalpidamiseks alates 17.04.2013.a kuni XXX täisealiseks saamiseni.

3. Tagasiulatuv elatise nõue jätta rahuldamata.

4. Menetluskulusid ei ole.

Edasikaebamise kord Kohus täiendab otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kui menetlusosaline ei ole kohtule tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue, kostja vastuväited XXX on oma seadusliku esindaja XXX kaudu esitanud nõude elatise alammääras tagasiulatuvalt alates 2013.a jaanuarist. Kostja on eelnevalt tasunud elatist 95,75 eurot kuus, mis ei kata enam lapse tegelikke vajadusi. XXX on keeldunud suurema elatise tasumisest. Kostja XXX vaidles hagile vastuse. Vastuse kohaselt on kostja ülalpidamisel veel kaks last ja hagejale makstava elatise suurus peab olema võrdne teistele lastele makstava elatisega. Pealegi on hageja põhjustanud oma käitumise eest saadud rahatrahvidega põhjendamatuid kulutusi.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt.

Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja poeg, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Kostja on oma vastuväites osundanud PkS §-le 102 lg 2, mis sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt; Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra; Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja on esitanud OÜ XXX palgatõendi, millest nähtub, et kostja keskmine brutopalk ajavahemikus november 2012.a kuni aprill 2013.a oli 722 eurot ja netosissetulek 576,7 eurot. Kostja väidab, et tema kogukulu ühes kuus eluasemele, elektrienergiale, kommunikatsiooniteenustele ja muudele elamiskuludele on 379,85 eurot. Kostja esitatud tõenditest nähtuvalt on tema keskmine eluasemekulu ühes kuus 90,36 eurot, keskmine elektrienergiakulu 23,44 eurot ja keskmine telekommunikatsioonikulu 116,05 eurot. Kostjal on ülalpidamisel veel kaks last, sündinud 15.03.2007.a ja 06.10.2009.a. Kostja väitel jääb tal muude kulude sealhulgas ülapidamiskulude tasumiseks igas kuus 196,87 eurot, mis teeb kolme ülalpeetava vahel jagatuna 65,62 eurot ja kuna ülalpeetavaid tuleb kohelda võrdselt, piisab kostjal vaevu vahendeid praeguse ülalpidamiskohustuse täitmiseks summas 95,75 eurot.

Kohtu seisukoht on, et XXX tuleb laste ülalpidamiseks rohkem pingutada. Kostja on noor ja töövõimeline. Hageja ema XX X on esitatud tõenditest nähtuvalt 100% töövõimetu ja tema sissetulekuks on pension 214,69 eurot ja puudetotus 35,54 eurot. Eeltoodust nähtuvalt hagejal puudub piisav ülalpidamine ja ta vajab isa toetust. Lisaks märgib kohus, et kostja telekommunikatsiooni kulu on ebamõistlikult suur. Kostja väitel on hageja pannud toime õigusrikkumisi, mis on tinginud vajaduse tasuda rahatrahve. Kostja väitel ei olnud talle hageja selline käitumine varem teada ja kostja arvates ei ole mõistlik suurendada lahus elava vanema elatise maksmise kohustust olukorras, kus lapse kulutused on suurenenud lapse kriminaalse tegevuse tõttu ning samuti lapsega kooselava vanema võimaliku suutmatuse tõttu last õigesti kasvatada. Kohtu arvates kostjal hageja isana oli võimalus kasvatada ja hooldada last selliselt, et laps ei asuks õigusvastaseid tegusid toime panema ning seeläbi kulutusi tekitama. Perekonnaseaduse § 116 lg 2 kohaselt vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest; Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest ning otsustada lapsega seotud asju. Vastuseks kostja väitele, et tema ülalpeetavate arve on vahepeal suurenenud kahelt kolmele, märgib kohus, et ülalpeetavate arvu suurenedes oli kostja teadlik, et tal tuleb ülal pidada kõiki alaealisi lapsi ning kostja valikute pärast ei pea kannatama olemasolevad lapsed. Eeltoodust nähtuvalt ei esine aluseid elatise väljamõistmiseks alla alammäära ja elatise nõue tuleb rahuldada. PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuna kostja on regulaarselt elatist tasunud ja kuna ei ole tõendatud, et poolte vahel oleks olnud muu kokkulepe, kui elatise tasumine summas 95,75 eurot, tuleb tagasiulatuv elatise nõue jätta rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik