2-12-47215/17 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

4. september 2013 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-12-47215 Tsiviilasi Swedbank AS hagi U.P.i ja S.P.i vastu solidaarselt 23 000 euro ning lisanduva viivise nõudes Tsiviilasja hind

24 846.90 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Swedbank AS, registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn, lepinguline esindaja Anneli Arusalu, Kostjad U.P., isikukood x, elukoht x linn, ja S.P., isikukood x, elukoht x Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON Rahuldada Swedbank AS hagi U.P.i ja S.P.i vastu. Välja mõista U.P.ilt (isikukood x) ja S.P.ilt (isikukood x) solidaarselt 16.03.2007 sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg summas 23 000 (kakskümmend kolm tuhat) eurot Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks. Välja mõista U.P.ilt (isikukood x) ja S.P.ilt (isikukood x) solidaarselt viivis arvestatuna protsendina põhinõudelt (23

000 eurolt) alates 16.11.2012 kuni põhinõude täitmiseni määras Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas Swedbank AS kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täies ulatuses solidaarselt U.P.i ja S.P.i kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Apellatsioonkaebus võetakse ringkonnakohtu menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

Tsiviilasi nr 2-12-47215

2 (4) oluliselt mõjutada lahendit.

Hageja nõue ja kostja vastuväide

Hageja Swedbank AS esitas 16.11.2012 Pärnu Maakohtule hagi (tl 2-5) U.P.i ja S.P.i vastu solidaarselt 23 000 euro ning lisanduva viivise nõudes. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 16.03.2007 laenulepingu nr 07-048940-EL, mille kohaselt andis hageja kostjatele laenu summas 70 348 eurot, sihtotstarbega 851/3970 mõttelise osa ost kinnistust, asukohaga x, ja nimetatud kinnistule ehitatavas eluruumis asuva ostetava korteri valmimine. Lepingust tulenevate kostjate kohustuste hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek nimetatud kinnistule ja hüpoteek korteriomandile asukohaga x, (registriosa nr x). 25.03.2010 sõlmisid hageja ja kostjad laenulepingu nr 07-048940-EL LISA, mille kohaselt leppisid pooled kehtestada laenuleping uues sõnastuses. Pooled leppisid kokku, et laenusaaja saab intressi maksepuhkust kuni 10.09.2010 sihtotstarbega intressi maksepuhkuse aja eest maksmisele kuuluva intressi tasumine ning käeolevast laenulepingust ning panga, laenusaaja ja tagatisega koormatud eseme omaniku vahel sõlmitud kindlustusleppest tulenevate võlgnevuste kustutamine.

Lepingu punkti 4.3 kohaselt olid kostjad kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu

10. kuupäev ning intressi määraks kuni 09.10.2010 2.986% ning alates 10.10.2010 6 kuu Erutibor + 2.000% tagastamise lõpptähtajaga 10.09.2042. Tulenevalt lepingu tüüptingimuste punktist 7.1. oli hagejal õigus nõuda kostjatelt varaliste kohustuste (v.a intressi) täitmisega viivitamisel viivist. Kostjad ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Tulenevalt sellest saatis hageja kostjatele lepingu ülesütlemisteatise 21.07.2011. Hageja palus kostjatel tasuda lepingust tulenev võlgnevus. Hageja hoiatas kostjaid, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. 09.08.2011 teatises informeeris hageja kostjaid, millega ütles hageja lepingu ühepoolselt üles alates 08.08.2011. 22.08.2012 teatises informeeris hageja kostjaid, et kohtutäitur Rannar Liitmaa vahendusel toimus enampakkumine korteriomandile aadressiga x. Nimetatud vara müüdi hinnaga 14 000 EUR, millest läksid maha kohtutäituri tasud. 23.05.2012 toimus kohutäitur Rannar Liitmaa vahendusel enampakkumine korteriomandile aadressiga x. Nimetatud vara müüdi hinnaga 9100 EUR, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Laenulepingust 07-048940- EL tuleneva võlgnevuse katteks laekus hagejale kokku seega 20 406.76 EUR. Nimetatud summa ei katnud aga lepingust tulenevat võlgnevust ning kostjatel on hagejale tasumata laenulepingu 07-048940-EL järgi 55 306.80 EUR, millest põhiosa 47 800.63 EUR, intress

1 364.40 EUR, varakindlustus 107.41 EUR, viivised 6 023.74 EUR, varakindlustuse viivised

10.70 EUR.

Juhindudes eeltoodust hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt AS-i Swedbank kasuks välja

23 000 EUR. Samuti palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt tema kasuks välja viivis protsendina põhinõudest (s.o Euroopa Keskpanga intress + 7% aastas summalt 23 000 eurot), alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täieliku täitmiseni. Hageja palub jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Kostjad ei vaidle oma ühises (tl 100) ja U. P. vastuses (tl 103) vastu, et hagejaga on sõlmitud laenuleping, kuid on vastu sellele hagile, kuna leiavad, et see on kostjate suhtes ülekohtune ja hageja oma süü tõttu tekkinud ülekohtune summa. Kostjad leiavad, et hagi on ülekohtune

Tsiviilasi nr 2-12-47215

3 (4) seetõttu, et laenu tagatisel olevad korterid müüdi oluliselt alla nende turuväärtuse. Hageja meelest oli oluline kiiresti tagatisest vabanemine, mitte laenu vähendamine. Kostjate hinnangul võla tekkimisel nendega kokkuleppeid ei tehtud ja kostjate poolt müüki pandud korteri kuulutust ei aktsepteeritud, vaid dikteeriti hinda ja alandati seda ülemääraselt kiiresti vaatamata hetke turu olukorda ja arvestamata müükide tempot. Kostjad tunnistavad, et võtsid võib-olla laenu liiga kergekäeliselt. Hetke seisuga on ühel kostjal S.P.il töökoht, kuid hagejad leiavad, et

23 000 euro maksmiseks puudub neil võimalus ja rahaline finants. Kostjad elavad suhtelises vaesuses ja püüavad võimaluste piirides klaarida oma väiksemaid kohustusi. U. P selgitab, et on sisuliselt pankrotis, kasvatab üksi 6-aastast poega (kaaskostjast abikaasa lahkus välismaale).

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad

TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS §

232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.

Asjas puudub vaidlus selles, et poolte vahel sõlmiti 16.03.2007 laenuleping nr 07-048940-EL (tl 6-9), mille kohaselt said kostjad laenu 70 348 eurot. Vastavalt lepingu põhitingimustele oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäevaks iga kuu 10. kuupäev ning laenusumma tagastamise lõpptähtaeg 10.09.2042. Kostjad ei täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ning hageja ütles laenulepingu ühepoolselt üles 08.08.2011 (tl 38-41), lepingu ülesütlemist kostjad ei ole vaidlustanud. Pärast laenulepingu tagatiste realiseerimist nõuab hageja kostjatelt 23 000 eurot, mis koosneb laenu põhiosast, samuti viivist hagi esitamisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostjate poolt hagile esitatud vastuväited ei ole kohtu hinnangul sisulised. Kostjate esitanud vastuväited on seotud täitemenetluse läbiviimisega (laenulepingu tagatiste väärtus, kohtutäituri tegevus), kuid nimetatud vastuväited ei ole käesoleva tsiviilasja raames asjakohased ning need oleks pidanud esitama täitemenetluse käigus. Täitemenetluses oli kostjail võlgnikena õigus ja võimalus osaleda nii müüdavate varade hinna määramisel, samuti nt ise otsida varale parema hinnaga ostjaid, mis oleks vähendanud kostjate võlga hageja ees. Tänaseks on täitemenetlus lõppenud, varad on müüdud ning hagimenetluses ei ole võimalik tagantjärgi täitemenetlust muuta. Sisulisi vastuväiteid hageja nõude suurusele (oluline on märkida, et hageja nõuab üksnes põhivõlga, ja sedagi alla 50%, hagi lisa 8 tl 44-81) ei ole kostjad esitanud. Hageja väited võla suuruse kohta tuleb lugeda kostjate poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 4 alusel.

Eeltoodu alusel on põhjendatud hagi rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja § 396 lg 1 alusel ning mõista kostjailt välja saadud laenu põhiosa 23 000 eurot. Kostjad ei ole täitnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi, hageja nõue on muutunud sissenõutavaks lepingu ülesütlemisega ning laenu tagatiseks olnud vara müügist ei saadud piisavalt vahendeid võla täielikuks katteks. Põhjendatud on ka viivise väljamõistmine alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause sätetele (seadusjärgne viivis). Sellist viivisenõuet lubab ka TsMS § 367. Kostjad kui ühiselt laenu võtnud isikud vastutavad hageja ees solidaarselt tulenevalt VÕS § 65 lg 2 sätetest.

Tsiviilasi nr 2-12-47215

4 (4)

TsMS § 165 lg 3 kohaselt jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestatu järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste kohtunik