2-12-44953/17 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 04. septembril 2013

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni 13,

Tallinnas) tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-12-44953

Kohtuasi

AS-i XXX hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

261,81 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AS XXX (registrikood XXX, asukoht XXX),

lepinguline esindaja Olga Lomakina

Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. AS-i XXX hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks

rahuldada.

2. Välja mõista XXX seadme tagastamisega viivitamise ja

seadme tagastamata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitis

94,50 eurot (üheksakümmend neli eurot ja 50 senti), hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 97,30

eurot (üheksakümmend seitse eurot ja 30 senti) ja ning

viivis 0,2 % päevas võlgnetavalt põhinõudelt (94,50

eurot) alates 28.02.2013 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

AS-i XXX kasuks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud XXX kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

ei

saa

esitada

apellatsioonkaebust,

väljaarvatud TsMS § 637 lg 21 sätestatud alustel.

Hageja nõue ja hagi asjaolud

Hagiavalduse ja selle 10.04.2013 esitatud täpsustuse kohaselt sõlmisid pooled 14.09.2009

liitumis- ja teenuste osutamise lepingu nr XXXja 20.09.2009 seadme kasutamise lepingu nr

XXX, mille alusel andis hageja kostjale üle seadme komplekti (modemi tüüpi seade Webstar

EPC2203, modemi tarkvara CD, modemi toiteplokk, võrgukaabel ja USB kaabel).

Kostja kohustus tasuma hagejale seadme kasutamise eest üüri. 09.01.2010 sõlmisid pooled

lepingu nr XXXlõpetamise akti, mille kohaselt kohustusid pooled mõistliku aja jooksul, kuid

mitte hiljem kui seitsme kalendripäeva jooksul akti allkirjastamisest andma teineteisele üle

seadmed, dokumendid jms.

Perioodil 01.03 - 01.07.2010 on hageja esitanud kostjale seadme kasutamise eest arveid kokku

summas 32,64 eurot. 30.07.2010 esitas hageja kostjale 30.07.2010 lõpparve nr NA-15587,

millel märkis seadme väärtuse ja tasumise kuuluva kogusumma. Kostja nimetatud arveid

tasunud ei ole.

Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, mis seisneb tagastamata seadme väärtuses 63,27 eurot

ja seadme tagastamisega viivitamisel tasumisele kuuluvas üüris 32,63 eurot, kokku 95,90 eurot.

Lisaks eeltoodud summale nõuab hageja kostjalt viivise tasumist lepingus kokkulepitud määras

0,2 % tasumata summalt päevas. Hageja nõuab sissenõutavaks muutunud viivise tasumist

summas 95,90 eurot ning viivist hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,2 % tasumata

võlasummalt päevas. Hageja leiab, et kuna pooled lõpetasid sideteenuse lepingu ja seadme

kasutamise lepingu ning hagejal tekkis viivise nõudeõigus enne 01.06.2010, mil vastavalt arvel

nr A-14837566 olevale teabele hakkasid kehtima uued üldtingimused, sh viivisemäär 0,02 %

tasumata summalt päevas, võib hageja nõuda kostjalt viivist 0,2 % päevas.

Kostja vastuväited

Kostja on seisukohal, et pooltevaheline sideteenuse leping lõpetati poolte kokkuleppel jaanuaris

2010, mil lõppes automaatselt ka seadme kasutamise leping, mistõttu on peale jaanuarit 2010

esitatud arveid õigusliku aluseta ning kostja neid ei tunnista.

Kostja väitel ei saanud ta hagejale seadmeid tagastada, kuna seadme kasutamise lepingu nr

XXXalusel kostjale üle antud esemed olid kostja valdusest tema tahte vastaselt väljunud ning

kostja üürileandja valduses.

Kostja leiab, et on kõnealuses võlasuhtes tarbija ning temale kohaldub võlaõigusseadusest

(VÕS) tulenev viivisemäär 0,02 % päevas. Samuti on arvel nr A-14837566 selgelt märgitud, et

klientidele kohalduvad viivisemäärad 0,02% päevas.

Kostja tunnistab hagi osaliselt, seadme maksumuse vääringus 63,27 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

Puudub vaidlus, et poolte vahel on sõlmitud 14.09.2009 liitumis- ja teenuste osutamise leping

nr XXXja 20.09.2009 seadme kasutamise leping nr XXX, mille alusel andis hageja kostjale üle

seadme komplekti (modemi tüüpi seade Webstar EPC2203, modemi tarkvara CD, modemi

toiteplokk, võrgukaabel ja USB kaabel). Samuti puudub vaidlus, et nimetatud lepingud lõpetati

09.01.2010 pooltevahelise lõpetamise aktiga ning asjaolus, et kostja ei ole hagejale lepingu

alusel üle antud seadmekomplekti tagastanud.

Seadme kasutamise lepingust nr XXXtuleneb pooltevaheline võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS)

§ 2 lg 1 mõttes. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS

§ 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks

määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

Kuivõrd kostja on oma vastuses omaks võtnud, et lepingu alusel üle antud seadet ei ole ta

hagejale tagastatud ning on seadme maksumuse 63,27 euro tasumise kohustust tunnistanud, siis

loeb kohus antud asjaolu tõendatuks vastavalt TsMS § 231 lg 2 poole omaksvõtuga ning hageja

nõue mõista kostjalt välja seadme väärus 63,27 eurot hageja kasuks kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel on vaidlus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt perioodil 01.03 - 01.07.2010

esitatud arvete alusel renditasu pärast lepingu lõpetamist, kokku summas 32,63 eurot ning

selles, kas ja millises määras on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist.

VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist,

välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 355 sätestab, et kui üürnik ei anna asja

pärast lepingu lõppemist tagasi, võib üürileandja viivitatud aja eest kahjuhüvitisena nõuda kas

üürilepingus kokkulepitud üüri või üüri, mis on samasuguses asukohas oleva samasuguse asja

puhul tavaline, välja arvatud juhul, kui üürnik peab asja õigustatult kinni tema poolt tehtud

kulutuste tasumise tagamiseks. See ei välista üürileandja õigust nõuda asja tagastamise

viivitamisega talle tekitatud ja üürisummat ületava kahju hüvitamist. Lepingu juurde kuuluva

hageja üldtingimuste punkti 12.4 lause 2 alusel kohustub klient tasuma seadme või kiipkaardi

mittetagastamisel XXX selle maksumuse hageja poolt esitatava arve alusel vastavuses

hinnakirjaga või seadme üürilepinguga.

VÕS § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule

(üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

VÕS § 334 lg 1 sätestab, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist

tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja üürnikule

üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud

seisundis. Pooltevahelise seadme kasutamise lepingu punkti 1 kohaselt oli lepingu objektiks

hageja poolt kostjale seadme üleandmine ja vastuvõtmine ning kasutamise võimaldamine

lepingu kehtivuse ajal. Lepingu punkti 5.3 alusel kohustus kostja tasuma seadme kasutamise

eest üüri hinnakirja või pooltevahelise kokkuleppe kohaselt vastavuses hageja poolt esitatud

arvetega. Lepingu punkt 7 järgi, kui pooled lõpetavad lepingu või /…/, oli hagejal õigus leping

üles öelda ja nõuda seadme kohest tagastamist, teatades sellest kostjale kirjalikult 7

kalendripäeva ette, kusjuures klient oli kohustatud tagastama seadme hageja esindusse. Punkti

8 kohaselt, juhul, kui kostja ei ole tagastanud seadet punkti 7 kohaselt, on hagejal õigus

kostjalt sisse nõuda seadme väärtus nõude esitamise ajal. 09.01.2010 koostatud lepingu

lõpetamise akti kohaselt kohustusid pooled mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 7

kalendripäeva jooksul akti allkirjastamisest andma teineteisele üle seadmed /…/. Tulenevalt

VÕS §-st 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

Hageja on esitanud kostjale perioodil 01.03 - 01.07.2010 arved seadme tagastamisega

viivitamise eest kokkulepitud üüri ulatuses. Nimetatud arvete kohaselt oli igakuiseks üüriks

6,33 eurot. Kostja ei ole igakuise üüritasu suurust ega arvete esitamist vaidlustanud, mistõttu

loeb kohus TsMS § 231 lg 4 alusel tuvastatuks, et poolte vahel kokku lepitud üür oli 6,33 eurot

kuus. Esitatud arvetega nõuab hageja kostjalt 5 kuu üüri suuruse kahjuhüvitise tasumist, s.o 5 x

6,33 = 31,65 eurot. Nimetatud summast on hageja arvestanud tasutuks 0,42 eurot (08.03.2010

tasus kostja 12,14 eurot). Seega nõuab hageja seadme tagastamisega viivitamise eest

kahjuhüvitist 31,65 - 0,42 = 31,23 eurot. Lisaks on arvetel märgitud tasumata viivis aprill –

juuli 2010 summas 1,40 eurot.

Kuivõrd kostjal oli VÕS § 334 lg 1, seadme kasutamise lepingu punkti 7 ja lepingu lõpetamise

akti alusel kohustus seade hiljemalt 7 kalendripäeva jooksul akti allkirjastamisest hagejale

tagastada (s.t kohustus tagastada seade hiljemalt 16.01.2010, 24.00) ning kostja on kinnitanud,

et ta seda teinud ei ole, asub kohus seisukohale, et kostja on vastavat kohustust rikkunud ning

VÕS § 335 alusel kuulub hageja nõue seadme tagastamisega viivitamise eest kostjalt

kahjuhüvitise väljamõistmiseks rahuldamisele ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 31,23 eurot. Asjaolu, et kostja ei saanud seadet tagastada, kuna see oli tema tahte

vastaselt tema valdusest välja läinud, ei mõjutanud kostja kohustust seade tagastada.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113

lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa (kuni 14.04.2013 kehtinud redaktsioonis seitse) protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise

määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Seadme kasutamise lepingu punktis 9 on pooled leppinud kokku viivisemääras 0,2 %

kalendripäevas. Samuti on lepingu sõlmimise ajal kehtinud lepingu üldtingimuste punktis 10.1

sätestatud viivise määr tähtaegselt laekumata summalt 0,2 % päevas iga maksega viivitatud

päeva eest kuni võlgnetava summa täieliku tasumiseni. 01.06.2010 kehtima hakanud

üldtingimustes vähendati viivisemäära 0,02 %-ni päevas.

VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 37 lg 1

kohaselt on tüüptingimused lepingu osaks, kui tingimuse kasutaja enne lepingu sõlmimist või

sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitas ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende

sisust teada saada. Tüüptingimused on lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist

tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada

saada.

Kohus leiab, et kuivõrd pooltevaheline seadme kasutamise leping sõlmiti 20.09.2009, on

VÕS § 37 lg 1 alusel ja eelduste täitmisel muutunud lepingu osaks nimetatud ajal kehtinud

üldtingimused ning üldtingimuste muudatus pärast lepingu lõppemist ei oma poolevahelises

võlasuhtes mõju. Samuti ei tulene 0,02 % viivise määr asjaolust, et kostja näol on tegemist

tarbijaga. VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud viivisemäär ei ole imperatiivne ning pooled

võivad kokku leppida teistsuguses viivise määras, nagu pooled ka käesoleval juhul teinud on.

Kuivõrd seadme kasutamise lepingu näol ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402

mõttes, ei kohaldu pooltevahelisele lepingule ka VÕS § 415 lg 1 sätestatud piirang viivise

suuruse osas. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et pooltevahelises võlasuhtes

kohalduvaks viivisemääraks on 0,2 % päevas.

Hageja poolt nõutav kahjuhüvitis, s.t seadme maksumuse hüvitis ja seadme tagastamisega

viivitamise eest nõutav hüvitis, muutus vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 sissenõutavaks hageja poolt

kostjale edastatud arvetel märgitud tähtaegadel. Hageja poolt avaldatud nõuete sissenõutavaks

muutumise aega kostja vaidlustanud ei ole.

VÕS § 113 lg 6 järgi ei ole viivist lubatud nõuda intressi (s.h viivitusintressi) tasumisega

viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. TsMS § 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis

ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Seadme tagastamisega viivitamise eest tasumisele kuuluvalt kahjuhüvitiselt on hagejal õigus

nõuda 30.06.2010 seisuga viivist 1,40 eurot. Alates 30.07.2010 kuni 26.02.2013 on viivis 0,2 %

päevas nii seadme maksumuse hüvitise kui ka seadme tagastamisega viivitamise eest kokku

63,27 + 31,23 = 94,50 eurolt 942 päeva eest 178,04 eurot. Hageja on vähendanud viivise nõuet

95,90 euroni.

Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt VÕS § 113 lg 1 ja seadme kasutamise lepingu punkti 9

alusel hageja kasuks välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis nii

seadme maksumuse hüvitise tasumisega viivitamise eest kui ka seadme tagastamisega

viivitamise eest nõutava kahjuhüvitise tasumisega viivitamise eest summas 1,40 + 95,90 =

97,30 eurot ning kooskõlas TsMS § 367 alates 27.02.2013 0,2 % päevas võlgnetavalt

põhinõudelt (94,50 eurot) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Lähtuvalt eeltoodust on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus rahuldas hagi, siis kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta

menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle

kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4

alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt

põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus

ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik