2-13-10635/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Harju Maakohus K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Fred Fisker Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-10635 Tsiviilasi XXX, XXX hagi XXX vastu elatise nõudes Menetlusosalised Hageja I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja II: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX); Hagejate seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX ; telefon XXX).

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX`ilt elatis XXX`i kasuks igakuiselt summas 160 eurot (ükssada kuuskümmend) kuus alates 05.03.2013 kuni XXX`i täisealiseks saamiseni XXX.

3. Välja mõista XXX`ilt elatis XXX kasuks igakuiselt summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus alates 05.03.2013 kuni XXX täisealiseks saamiseni XXX.

4. Määrus kuulub täitmisele jõustumisest.

5. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA NÕUE

1. Hagejad esitasid 05.03.2013 Harju Maakohtule hagi XXX vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hagejate seaduslik esindaja ei tööta, tema sissetuleku ühes kuus moodustavad toimetulekutoetus summas 179 eurot ja lastetoetus summas 37 eurot. Kostja lahkus pere juurest 2 aasta tagasi, lapsi ta ei toeta. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja elatis summas 160 eurot ühe lapse kohta alates 01.04.2012 kuni laste täisealiseks saamiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

2. Kirjalike vastuväidete kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt. Kostja on nõus tasuma elatist vastavalt Valgevene Vabariigi seadusandlusele, see tähendab 33% kostja tuludest ehk 31 eurot ühe lapse kohta igakuuliselt. Kostja sõitis Valgevenesse pärast seda kui sai teada, et ta isa on lootusetult haige. Isa suri 21.05.2011 aastal. Peale isa surma jäi kostja hooldama oma haiget ema. 2011 aastal sai kostja Valgevene Vabariigi elamisloa ja ta jäi hoolitsema oma haiget, 2. grupi invaliidist ema. Kostja oli ainus lähisugulane, kes saab hoolitseda ema eest. Kostja on töötu ja tema ainuke sissetulek on 85 USA dollarit kuus ema hooldamistasu. Tööle minna pole kostjal võimalik, kuna ema on liikumatu voodihaige ning tema eest peab hoolitsema ööpäevaringselt. Kostja kutsus hagejate ema koos endaga elama Valgevenesse, kuid hageja keeldus sellest. Kogu vara jättis kostja hagejate emale. Laste ema teeb takistusi laste ja isa suhtlemisel, seetõttu pole kostjal laste emaga säilinud häid suhteid. Kostja märgib, et elatis 320 eurot on äärmiselt ebaõiglane nõue võrreldes Valgevene Vabariigi keskmise kuupalgaga, mis moodustab 4 333 500 rubla (370 eurot). See paneb teda raskesse materiaalsesse olukorda ning sunnib maha jätma haige ema.

KOHTU PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

3. Kohus, uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Asja materjalidele lisatud sünnitunnistuste ärakirjadega on tõendatud, et XXX ja XXX sündis XXX poeg XXX ja XXX poeg XXX.

5. Käesolevas tsiviilasjas on kostja nõus tasuma elatist vastavalt Valgevene Vabariigi seadusandlusele, mis näeb ette elatise suuruseks 33% kostja tuludest ehk 31 eurot ühe lapse kohta igakuuliselt.

6. Esmalt analüüsib kohus, millise riigi õigusest tuleb käesolevas tsiviilasjas juhinduda. Valgevene Vabariik on ühinenud 20.06.1956 aasta New Yorgi „Välisriigist ülalpidamise taotlemise konventsiooniga“ (vt www.hcch.net). Eesti Vabariigi suhtes on nimetatud konventsioon jõustunud 07.02.1997, avaldatud RT II 1996, 39, 146. Konventsiooni artikkel 1 lg 1 kohaselt on konventsiooni eesmärgiks lihtsustada elatise taotlemist, mida ühe osalisriigi territooriumil asuval isikul (ülalpeetaval) on õigus taotleda teise osalisriigi jurisdiktsioonile alluvalt isikult (ülalpidaja). Artikkel 1 lg 2 järgi konventsiooniga ettenähtud abinõud täiendavad siseriiklikus ja rahvusvahelises õiguses ettenähtud abinõusid, kuid ei asenda neid. Seega tuleb jurisdiktsiooni määramisel lähtuda „Ülalpidamiskohustustele kohaldatava õiguse 1973. aasta 2. oktoobri Haagi konventsioonist“, mis jõustus 01.01.2002, avaldatud RT II 1999, 24,140. Haagi konventsiooni artikkel 4 sätestab, et ülalpidamiskohustustele kohaldatakse ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku alalise elukoha riigi õigust. Viidatud sätte alusel peab kohus kohaldama isiku elukoha riigi õigust. Seega tuleb Eesti kohtul elatise määramisel lähtuda Eesti õigusest, kuna XXX ja XXX elavad EestiVabariigis.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama: alaealine laps; laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

8. Kostja vaidleb selles, milline on elatise põhjendatud suurus. Kostja märgib, et elatis 320 eurot on äärmiselt ebaõiglane nõue võrreldes Valgevene Vabariigi keskmise kuupalgaga, mis moodustab 4 333 500 rubla (370 eurot). Kostja on nõus tasuma elatist vastavalt Valgevene Vabariigi seadusandlusele, see tähendab 33% kostja tuludest ehk igakuiselt 31 eurot ühe lapse kohta. Kohus märgib, et tulenevalt eeltoodust (vt punkt 4) lähtub kohus käesolevas tsiviilasjas Eesti õigusest. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määruse nr 6 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2013.a. 320 eurot kuus. Seega seadusega sätestatud minimaalmääras elatis ühele lapsele on 160 eurot (2013 aastal). Kohus selgitab, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülapidamist sellisel määral, mis võimaldab lapsel normaalselt kasvada ja areneda Eesti ühiskonnas. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11). Perekonnaseaduse alusel on esmatähtsad lapse kulud, lapse elu standard, seega kui kulutused on minimaalsed ja mõistlikud, siis tuleb elatis lapse ülalpidamiseks teiselt vanemalt välja mõista.

9. Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiravate õiguste ja vabaduste olemust. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 1 legitiimseks eesmärgiks on see, et lapsele oleks kindlustatud igakuine elatis miinimumääras, mis võimaldaks Eesti ühiskonnas lapsel normaalselt kasvada ja areneda. Kohus selgitab, et elatis summas 31 eurot kuus ühe lapsele ei kata lapse vajadusi ning asetab lapse ebavõrdsesse olukorda võrreldes lapsega, kellele seadus näeb Eesti Vabariigis ette miinimumelatise.

10. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on vanemal kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku puudumisel tuleb leida vahendid ka muu vara arvel. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama, kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

11. Erandlikul juhul võib kohus mõjuval põhjusel elatise suurust vähendada ka alla alammäära, eelkõige kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (Riigikohtu lahend 3-2-1-33-11). Käesolevas asjas ei nähtu, et vanemal on Eestis laps, kes on osutunud hagejatest vähem kindlustatuks.

12. PKS § 116 kohaselt on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Lapse ülalpidamise kohustus on lapse mõlemal vanemal. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülapidamise ulatust. Lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemad peavad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele võrdsetes osades ülalpidamist. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Toimikumaterjalide põhjal on nii hageja kui kostja töötud. Hageja sissetulek koos toetustega on 216 eurot kuus ning kostja ainsaks sissetulekuks on hooldustasu haige ema eest 85 USA dollarit kuus (tl 1, 18). Seega peavad mõlemad vanemad leidma võimalusi, eelkõige otsima tööd (sh kodus töötamise võimaluse, vajadusel mitmel töökohal töötamine), et tagada laste igapäevased vajadused ja laste areng.

13. Elatise väljamõistmisel on Riigikohus oluliselt arvestanud seda, kumma vanema juures laps elab ning kas ja kui palju suhtleb laps lahus elava vanemaga või kas lapsel on vahelduv elukoht mõlema vanema juures. Juhul kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib (Riigikohtu lahend 3-2-1-66-08). Eeltoodust tulenevalt ei ole vanemate varalise seisundi võrdsuse korral õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava vanema näidatud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest. Kui lapsel on vahelduv elukoht ja laps viibib mõlema vanema juures sama suure osa ajast, võib tekkida ka olukord, kus mõlemad vanemad täidavad ülalpidamiskohustust vahetult ning elatist ei tulegi välja mõista. Käesoleval juhul elavad mõlemad lapsed emaga Eestis, mistõttu kannab ema põhilise osa laste kulutustest.

14. Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

15. Hagejad soovivad kostjalt elatist 160 eurot ühele lapsele väljamõistmist tagasiulatuvalt alates 01.04.2012. Kohus selgitab, et üldpõhimõtte kohaselt mõistab kohus elatise kohustatud isikult välja alates hagi esitamise ajast (so 05.03.2013), kuid kui kohustatud isik ei ole ülalpidamiskohustust täitnud, siis võib hageja kooskõlas PKS §-ga 108 nõuda elatise väljamõistmist kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus kuulas 22.03.2013 kostja üle telefoni teel (tl 18) ja küsis tema arvamust hagi nõude osas. Kostja selgitas kohtule, et ta lahkus Eestist Valgevenesse nö sundolukorras, et hooldada ja abistada oma haiget, 2. grupi invaliidist ema. Kostja on töötu ja tema ainuke sissetulek on 85 USA dollarit kuus ema hooldamistasu. Kostja kutsus hagejate ema koos endaga elama Valgevenesse, kuid hageja keeldus sellest. Kogu vara jättis kostja hagejate emale. Laste ema teeb takistusi laste ja isa suhtlemisel, seetõttu pole kostjal laste emaga säilinud häid suhteid. Ema ei ole pöördunud kostja poole elatise nõudes kohtuväliselt. Kohus saatis kostja vastuse hagejate emale tutvumiseks ja andis 10 päeva omapoolse seisukoha esitamiseks. Hagejate seaduslik esindaja sai kohtudokumendid allkirja vastu kätte 31.07.2013 (tl 51). Hagejate ema ei ole kohtule omapoolset arvamust esitanud. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja mõista elatis kohustatud isikult välja alates hagi esitamise ajast (so 05.03.2013).

16. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja kostjalt tuleb hagejate kasuks elatis välja mõista miinimummääras alates 05.03.2013 kuni täisealiseks saamiseni. Igakuine elatis ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2013 on elatise miinimummäär 160 eurot lapse kohta.

MENETLUSKULUD

17. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mille tõttu saaks menetluskulud jaotada erinevalt TsMS § 163 lg 1 sätestatust ning peab õiglaseks jätta poolte menetluskulud poolte enda kanda. Toimiku materjalide põhjal hagejal menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker Kohtunik