3-13-1831/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-13-1831

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristjan Siigur Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1831 Haldusasi

N. M.i kaebus Maksuja Tolliameti 22. augusti 2013 kirjas nr 13-4/39168 väljenduva otsuse tühistamise ning haldusakti andmiseks kohustamise nõuetes

Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebaja: N.M. Esindaja: Sergei Postnikov

RESOLUTSIOON

1. Tagastada N. M.i kaebus.

2. Jätta N. M.i esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Saata määrus kaebaja esindajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates Tallinna Halduskohtu kaudu (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 203, § 204).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Linnakohtu 3. detsembri 1997 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1/2-1263/1997 (tl. 16) mõisteti N.M.ilt Riigi Tolliameti kasuks välja 155 000 krooni. Nimetatud kohtuotsusest tuleneva kohustuse sundtäitmist korraldab alates 2011. aastast kohtutäitur Mati Kadak. N.M. esitas 15. juulil 2013 Maksuja Tolliametile avalduse (tl. 13), milles taotles täitemenetluse lõpetamist aegumise tõttu. Maksuja Tolliamet vastas kaebajale 22. augustil 2013 saadetud kirjas nr 13-4/39168 (tl. 11), et nõue ei ole aegunud. N.M. esitas

seepeale 2. septembril 2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksuja Tolliameti 22. augusti 2013 kirja nr 13-4/39168 tühistamist ning Maksuja Tolliameti kohustamist akti andmiseks, millega lõpetataks Tallinna Linnakohtu 3. detsembri 1997 kohtuotsuse sundtäitmine kaebaja suhtes. Ühes kaebusega on kaebaja taotlenud ka linnakohtu eelviidatud otsuse täimiseks käiva täitemenetluse nr 008/2001/1899 peatamist.

2. Tutvunud kaebusest ja sellele lisatud materjalidest nähtuvate asjaoludega, leian, et kaebuse menetlusse võtmiseks ei ole alust ning kaebus tuleb selle esitajale tagastada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HkMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HkMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Käesoleval juhul on kaebaja valinud oma õiguste kaitseks vale tee. Formaalselt on maksuhalduri vastu haldusakti andmiseks kohustamise nõude lahendamine halduskohtu pädevuses, ent kaebaja poolt taotletud haldusakti andmiseks kohustamiseks ei ole seaduslikku alust. Leian, et olukorras, kus kohtuotsusest või muust täitedokumendist tulenev nõue on sundtäitmiseks esitatud kohtutäiturile, on selle täitmine kohtutäituri kontrolli all ning nõuded, mis puudutavad selle nõude sundtäitmist, tuleb esitada seaduses ettenähtud korras kohtutäituri vastu. Seda ka juhul, kui sissenõudjaks on avaliku võimu kandja ning õigussuhe, millest sundtäitmise esemeks olev võlg tekkis, on avalik-õigusliku iseloomuga. Seadusest ei tulene sissenõudjale kohustust esitada kohtutäiturile avaldus täitemenetluse lõpetamiseks seose aegumisega, seda ka juhul kui nõude edasine sundtäitmine tõepoolest aegumise tõttu välistatud on. Kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine ei kuulu aga halduskohtu pädevusse. Vaidlusaluseks küsimuseks on tegelikult see, kas linnakohtu poolt kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega kaebajalt välja mõistetud summa sundtäitmise jätkamine on õiguspärane. Juhul kui kaebaja leiab, et jätkuvate täitetoimingute tegemine Tallinna Linnakohtu 3. detsembri 1997 kohtuotsuse sundtäitmiseks on õigustamatu, tuleks tal kohtutäituri tegevus vaidlustada täitemenetluse seadustiku (TMS) §-des 217 ja 218 sätestatud korras, esitades esmalt kaebuse kohtutäiturile ning kui kohtutäitur selle rahuldamata jätab, siis kaebama edasi maakohtule.

3. Käesoleval juhul nähtub toimikust, et kaebaja on aegumise küsimuses küll pöördunud nii kohtutäituri kui maakohtu poole, ent pole seda arusaadavalt teinud TMS §-des 217 ja 218 sätestatud menetluskorda järgides. Kohtutäituri ei ole kaebaja avaldust käsitanud kaebusena kohtutäituri tegevuse peale ning maakohus ei ole seda samuti käsitanud edasikaebusena kohtutäituri poolt tehtud otsuse peale. Seetõttu ei ole tegemist ka HkMS § 121 lõike 3 teises lauses nimetatud olukorraga. Seal sätestatakse nimelt, et kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaalvõi väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras. Eeltoodu tõttu leian, et kaebus tuleb tagastada ning soovitada kaebajal oma õiguste kaitseks pöörduda TMS §-s 217 sätestatud korras kaebusega kohtutäituri poole.

4. Kaebaja on taotlenud ka täitemenetluse nr 008/2001/1899 peatamist. Seda taotlust saab käsitada taotlusena esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Selline taotlus tuleb

rahuldamata jätta, kuna kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ning kuulub tagastamisele. Lisaks sellele ei ole kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud.

/allkirjastatud digitaalallkirjaga/ Kristjan Siigur kohtunik