2-13-33517/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedTsiviilasi nr 2-13-33517
Legislator headnote
AI generated2-13-33517/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Tsiviilasi nr 2-13-33517
Full text
Tsiviilasi nr 2-13-33517
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus
Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 03. september 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-13-33517 1 833,43 eurot Hagi ese Riivits legal & finance OÜ hagi M. V. vastu võlgnevuse nõudes Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik Hageja Riivits legal & finance OÜ, registrikood xxxxxxxx, asukoht Tartu 24-7, Võru linn, 65608 Võrumaa, juhatuse liige Tanel Riivits, isikukood 38108065226, e-post lfinants@gmail.com; kostja M. V. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx menetlus
RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Riivits legal & finance OÜ hagi M. V. vastu. 2. Välja mõista M. V. Riivits legal & finance OÜ kasuks 1 833,43 eurot (üks tuhat kaheksasada kolmkümmend kolm eurot nelikümmend kolm senti), millest 1 670,25 eurot on põhivõlgnevus, 163,18 eurot viivis. 3. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 4. Jätta menetluskulud M. V. kanda. 6. Välja mõista M. V. OÜ Riivits legal & finance OÜ kasuks riigilõiv 175 eurot (ükssada seitsekümmend viis eurot). 7. Välja mõista M. V. viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni kohtuotsuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 175 eurot.
2 (4) 8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord Riivits legal & finance OÜ võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. M. V. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Tartu Maakohtu menetluses on Riivits legal & finance OÜ hagi M. V. vastu 1 833,43 euro nõudes, millest 1 670,25 eurot on põhivõlgnevus, 163,18 eurot viivis. Vastavalt esitatud hagiavaldusele on 27.03.2013 koostatud võlatunnistus, mille kohaselt on Tõnu Kanal nõue M. V. vastu summas 2 140 eurot. Võlatunnistuse järgi kohustus kostja võlgnevuse tasuma igakuiste osamaksetena summas 535 eurot alates 30.04.2013 kuni 30.07.2013. Tasumisega viivitamisel rakendus viivis 0,5 % päevas võlajäägilt (tl 5). Kostja on tasunud vaid ühe osamakse 30.05.2013 summas 550 eurot, mis jagunes järgmiselt: sissenõutavaks muutunud viivis 80,25 eurot ja osaline osamakse 469,75 eurot. 05.07.2013 loovutas Tõnu Kana võlatunnistusest tuleneva nõudeõiguse hagejale Riivits legal & finance OÜ (tl 8), millest teatati M. V. 08.07.2013 (tl 7).
3 (4) 2. Kohus on 06.08.02013 määrusega kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kätte toimetatud kostja elukohas aadressil Sulevi 14, Võru linn, 65604 Võrumaa 07.08.2013 (tl 18) ja loetakse TsMS § 313 lg 1 kohaselt kättetoimetatuks. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 4).
3. TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse seaduse järgi, et kostja on hageja väited omaks võtnud ja neid ei ole vaja tõendada (TsMS § 407 lg 1 viimane lause) ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.
Hageja on oma nõude põhjendamiseks esitanud kohtule ärakirjad võlatunnistusest (tl 5), viivisearvestusest (tl 6, 10), teatisest nõude loovutamise kohta (tl 8), kostjale esitatud võlanõudest (tl 7). Samuti väljavõtte Ametlikest Teadaannetest (tl 9).
Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 30; 76 lg 1; 82 lg 1; 101 lg 1 p 1, 6.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 kohaselt on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu.
Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist (VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1). Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ls 3, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivisemääraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
VÕS § 103 lg 1 sätestatud üldise vastutusstandardi kohaselt vastutab lepingupool mis tahes lepingurikkumise eest, kui ta ei tõenda rikkumise vabandatavust.
4 (4) 4. Eelnevast lähtuvalt, on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kuivõrd kostja ei ole esitanud hagile vastuväiteid ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 833,43 eurot.
Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD 5. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning lg 2 esimese lause kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras.
Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 175 eurot (tl 12). Hageja on esitanud menetluskulu tõendava dokumendi. Samuti on hageja taotlenud hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel vastavalt riigilõivuseadusele 175 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel riigilõiv 175 eurot.
TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel tasub kostja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS § 1741 lg-s 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista Riivits legal & finance OÜ kasuks hageja poolt kantud menetluskuludest riigilõiv hagiavalduse esitamisel 175 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivis alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 175 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/
Roomet Sõnna Kohtunik