3-13-1036/16 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Agu Timmi ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht

3. september 2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1036 Haldusasi Üllar Toperi kaebus Tartu Vangla 9. aprilli 2013. a käskkirja nr 6-2/571 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 4. juuni 2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Üllar Toperi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Üllar Toper Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. juuni 2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla 9. aprilli 2013. a käskkirjaga nr 6-2/571 karistati kinnipeetav Üllar Toperit noomitusega, kuna Ü. Toper ei allunud vanglateenistuja korraldusele pärast ravimi manustamist avada suu. Ü. Toper esitas Tartu Vanglale 23. aprillil 2013 vaide, milles taotles distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtetuks tunnistamist. Tartu Vangla jättis Ü. Toperi vaide 29. aprilli 2013. a vaideotsusega nr 1-11/241-1 rahuldamata.

2. Ü. Toper esitas 15. mail 2013 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus nimetatud käskkirja tühistamist. Kaebuse põhjenduste kohaselt on Tartu Vangla alandanud kaebaja inimväärikust, kuna vanglateenistuja käitus kaebaja suhtes üleolevalt.

3. Tartu Halduskohus jättis 21. mai 2013. a määrusega Ü. Toperi kaebuse käiguta, kuna kaebuselt oli tasumata riigilõiv.

4. Ü. Toper esitas 23. mail 2013 riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse.

5. Tartu Halduskohtu 4. juuni 2013. a määrusega jäeti Ü. Toperi menetlusabi taotlus rahuldamata. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb menetlusabi andmisel lähtuda

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p-st 1, § 111 lg-st 1 ja § 112 lg 1 p-st 1. Ü. Toperi isikukonto väljavõttest nähtub, et kaebaja nelja viimase kuu sissetulek enne menetlusabi taotluse esitamist on olnud 238,96 eurot. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud väljaminekuid, mida võiks sissetulekust maha arvata on kokku 169,79 eurot. Kaebaja kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 34,58 eurot, mistõttu tuleb kaebaja menetlusabi taotlus jätta rahuldamata, kuna eeldatavad menetluskulud ei ületa kaebaja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Ü. Toper esitas määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 4. juuni 2013. a määruse tühistada. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub kaebajal kehva majandusliku seisundi tõttu võimalus end kohtumenetluse raames kaitsta. Kaebaja sõnutsi ületas tema kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek tasumisele kuuluvat riigilõivu, kuna üks tema sõber tegi talle kingituse. Kaebajal puudub perekond, kes teda majanduslikult toetaks. Lisaks ei anna vangla kaebajale tööd.

7. Tartu Vangla vastuses Ü. Toperi esitatud määruskaebusele palutakse määruskaebus jätta rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt ei tulene kinnipeetava staatusest automaatselt maksejõuetust ning arvestada tuleb ka kinnipeetava valikuid tema isikuarvel oleva raha kulutamisel. Samas näeb halduskohtumenetluse seadustik isiku maksejõulisuse hindamiseks ette konkreetse arvutuse süsteemi ning selle järgimine on halduskohtule kohustuslik. Kohus ei pea arvestama isiku maksejõulisuse hindamisel sellega, mis asjaoludel on taotleja isikuarvele rahalisi vahendeid laekunud. Juhul, kui kohus tuvastab isiku maksejõulisuse, ei oma enam tähtsust ka asjaolu, kui oluline on kaebajale enda õiguste kaitsmiseks kohtusse pöördumine, kuna riigilõivu tasumisest vabastamise kohustuslikuks eelduseks on isiku maksejõuetus. Kuna halduskohus tuvastas kaebaja maksejõulisuse, puudus halduskohtul seaduslik alus kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

9. HKMS § 110 lg 1 p 1 alusel võib kohus menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt on menetlusabi andmise eelduseks kaebaja maksejõuetus ja menetluses osalemise edukus. Füüsilisele isikule menetlusabi andmisel tuleb arvestada HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tuleneva piiranguga, mille kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

Riigilõivust vabastamise taotluse esitas kaebaja 23. mail 2013, mistõttu tuleb kohtul arvestada kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid perioodil 23. jaanuar 2013 kuni 22. mai 2013 (tl 12– 13). Nimetatud ajavahemikul on kaebajal sissetulekuid olnud 238,96 euro ulatuses. Sellest summast saab maha arvata kulutused elektrile summas 2,52 eurot ja kinnipidamised summas 167,27 eurot. Ü. Toperi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek on seega 34,59 eurot [(238,96-2,52-167,27):4x2]. Seega ületab Ü. Toperi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek tasumisele kuuluvaid menetluskulusid, mistõttu ei ole menetlusabi taotluse rahuldamine põhjendatud.

10. Kaebaja märkis määruskaebuses, et tal oli enne kaebuse esitamist piisav summa arvel ainuüksi seetõttu, et üks tuttav tegi talle kingituse. Riigikohtu halduskolleegium märkis

12. märtsi 2013. a määruse nr 3-7-1-3-61-12 p-s 9, et kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitada laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid kui ühekordseid laekumisi. Kinnipeetava isikukonto väljavõttest (tl 12–13) nähtub, et 22. märtsil 2013 laekus kinnipeetava vanglasisesele arvele 150 eurot, mis kaebaja väite kohaselt on kingitus temale. Riigikohtu kujundatud praktikast kohaselt ei oma kande iseloom tähtsust, mistõttu tuleb viidatud summat siiski arvestada kaebaja maksevõimelisuse hindamisel.

11. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kaebaja subjektiivne hinnang kaebuse olulisusele ei ole menetlusabi taotluse lahendamisel määrav, kuna eelkõige tuleb vastava taotluse lahendamisel lähtuda kaebaja maksevõimelisusest. Kui kohus tuvastab, et kaebajal on olemas piisavad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, jääb taotlus rahuldamata. Kaebuse eduväljavaadete hindamine on oluline eelkõige juhtudel, mil kohus on tuvastanud kaebaja maksejõuetuse ning peab menetlusabi taotlust lahendama lähtudes tuvastatud olukorrast.

12. Tulenevalt eelpool esitatust tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

4. juuni 2013. a määrus muutmata.

Tiina Pappel Agu Timmi Einar Vene