3-13-1394/8 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1394 Haldusasi Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema taotlus kontrollida vahipataljoni ajateenijale reamees X Xle määratud distsiplinaararesti seaduslikkust Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2013. a määrus Menetlusosalised Taotleja – Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülem Isik, kelle suhtes taotletakse distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimist – X X Menetluse alus ringkonnakohtus Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema määruskaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-1394. 2. Tunnistada, et Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema 26. juuni 2013. a käskkirjaga nr 66P on reamees X Xle distsiplinaararest määratud seaduslikult.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülem esitas 27.06.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse kontrollida Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ajateenijale reamees X Xle määratud distsiplinaararesti seaduslikkust. Taotluse kohaselt määras Kaitseväe Põhja kaitseringkonna kapten Alar Karileet vahipataljoni ülema ülesannetes 26.06.2013 käskkirjaga

3-13-1394 2(7) nr 66P reamees K. Xle kolme ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes selles, et K. X tarvitas ajateenistuses olles alkoholi.

Taotlusest ja 26.06.2013 käskkirjast nr 66P nähtuvalt avastas Põhja kaitseringkonna operatiivkorrapidaja vanemveebel x x 18.05.2013 kella 23.00 paiku kontrollkäiku tehes, et kasarmu 3. korruse eluruumis tarvitatakse alkoholi. Alkomeetriga joobeseisundi kontrollimise tulemusel tuvastati reamees X. Xl alkoholi sisaldus veres 0,31 mg/l, mis fikseeriti joobeseisundi tuvastamise protokollis. Eeltoodud asjaoludel alustati 20.05.2013 ajateenija suhtes distsiplinaarmenetlust, tutvustati õigusi ja võeti seletus. X. X selgituste kohaselt tähistas ta oma sünnipäeva ning alkoholi tarvitamine toimus lootuses, et vahele ei jääda. X. X ei eita süüteo toimepanemist ja kahetseb oma tegu, tunnistades samas, et süütegu pandi toime mitmekesi. Distsiplinaarmenetluse käigus selgus, et ajateenijaid võidakse karistada distsiplinaararestiga ning vahipataljoni ülema suulisel korraldusel viidi läbi distsiplinaarjuurdlus.

Ajateenija X. X oli teadlik kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § 49 lg-s 12 sätestatud alkoholi tarvitamise keelust, mistõttu on distsiplinaarrikkumine süüline, toime pandud tahtlikult ja karistatav raske rikkumisena. Distsiplinaarkaristuse määramisel on arvestatud distsiplinaarkaristust kergendavate asjaoludena distsiplinaarsüüteo ülestunnistamist ning kahetsust. Raskendava asjaoluna on arvestatud distsiplinaarsüüteo toimepanemist ühiselt mitme kaitseväelase poolt. Arvesse on võetud ka reamees X. Xle antud iseloomustust senise teenistuskäigu kohta.

2. Tallinna Halduskohus tunnistas 28.06.2013 määrusega seadusvastaseks Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna kapten A. Karileeti, vahipataljoni ülema ülesannetes, 26.06.2013 käskkirja nr 66P reamees K. Xle kolme ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramise kohta.

Halduskohus lähtub kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel KVTS § 173 lg-test 2 ja 3 tulenevalt eeldusest, et nii tegu kui ka muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollib üksnes eelviidatud sätetes loetletud asjaolusid. Karistatud kaitseväelasel on võimalik esitada halduskohtule kaebus, kui ta leiab, et tema karistamine süüteo eest ei ole õiguspärane. Kaitseväe Põhja kaitseringkonna taotlus on nõuetekohane ning sellele on lisatud KVTS § 173 lg-s 1 loetletud dokumentaalsed tõendid. Taotluse esitanud ja distsiplinaararesti määranud A. Karileet on 21.06.2013 käskkirjast nr 147P nähtuvalt taotluse esitamise ajal Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema ülesannetes.

KVTS § 166 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteoks seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine. KVTS § 49 lg 12 kohaselt on ajateenistuses keelatud alkoholi ning narkootilise ja psühhotroopse aine tarbimine, omamine, edasiandmine ja müük ning hasartmängud. KVTS § 167 lg 1 kohaselt kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. KVTS § 168 lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuseks muu hulgas distsiplinaararest. KVTS § 171 lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. KVTS § 171 lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks. KVTS § 185 lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist.

3-13-1394 3(7)

Eeltoodud tähtajad peavad olema kumulatiivselt järgitud, kuna distsiplinaarjuurdlus on osa distsiplinaarmenetlusest (vt KVTS eelnõu seletuskirja § 190). Distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte on kinnitatud 11.06.2013 ning distsiplinaarkaristus on määratud 26.06.2013, seega KVTS § 185 lg 1 teises lauses sätestatud tähtaja jooksul. Samas ei ole järgitud KVTS § 185 lg

1 esimest lauset, kuna distsiplinaarmenetlus algatati 20.05.2013, kuid distsiplinaarkaristus määrati alles 26.06.2013, seega pärast 30 päeva möödumist. Seega ei võinud kaitseväelast toimepandud teo eest distsiplinaarkaristusega karistada (KVTS § 173 lg 3 p 1). Eeltoodust tulenevalt tunnistas halduskohus KVTS § 173 lg 2 alusel distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Distsiplinaararesti kandev kaitseväelane vabastatakse viivitamata, kui halduskohus tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Vabastamise otsuse teinud ülem teavitab otsusest ja kaitseväelase distsiplinaararestist vabastamisest viivitamata halduskohut, Kaitseväe peainspektorit ja õiguskantslerit (KVTS § 173 lg-d 4 ja 5).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülem palub 02.07.2013 määruskaebuses halduskohtu määrus tühistada ja teha asjas uus määrus, millega tunnistada Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema 26.06.2013 käskkiri nr 66P seaduslikuks.

Halduskohus viitas KVTS § 185 lg-le 1 ning leidis, et sättes toodud tähtajad peavad olema kumulatiivselt järgitud, kuna distsiplinaarjuurdlus on osa distsiplinaarmenetlusest. Määruskaebuse esitaja selle seisukohaga ei nõustu. KVTS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui distsiplinaarmenetluse käigus selgub, et distsiplinaarsüüteo asjaolud ei ole selged või distsiplinaarsüüteo tõttu peaks kaitseväelast karistama distsiplinaararestiga, tuleb algatada distsiplinaarjuurdlus. KVTS eelnõu (172 SE) seletuskirjas (§ 190, lk 193-194) on distsiplinaararesti kohaldamise puhul distsiplinaarjuurdluse läbiviimise vajadust põhjendatud sellega, et distsiplinaarsüüteo materjalid lähevad otsustamiseks Kaitseväest väljapoole tsiviilisikutest kohtunikele ning sel juhul võivad süüteo tehiolud olla selged kaitseväelastele, kuid lisaselgitused ja põhjalikum analüüs on vajalik Kaitseväega otseselt mitteseotud isikutele sündmuse hindamiseks. Distsiplinaarjuurdluse käigus antakse põhjalik ja detailne hinnang kaitseväelase poolt toimepandud distsiplinaarsüüteo tehioludele.

Kohtule edastatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte lisadest ilmneb, et käesoleval juhul olid kaitseväelastele süüteo asjaolud selged. Distsiplinaarmenetluse otsuse blanketi 3. lehel on vahipataljoni ülema kolonelleitnant Kalle Terase poolt allkirjastatud märge 3 päeva pikkuse distsiplinaararesti määramise kohta, mida tutvustati reamees X. Xle allkirja vastu 10.06.2013. Seega oli distsiplinaarjuurdluse läbiviimine vajalik just tsiviilisikutest kohtunikele sündmuse hindamise võimaldamiseks. Halduskohtu käsitluse järgi peab distsiplinaarjuurdluse läbiviimine ning selle järgselt distsiplinaarkaristuse määramine mahtuma samuti distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates 30 päeva sisse. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. KVTS eelnõu seletuskirjas (lk 194) on märgitud, et distsiplinaarmenetlus on raammõiste ning distsiplinaarjuurdlus viiakse läbi distsiplinaarmenetluse täiendava osana, mida rakendatakse keerukamatel (ebaselgetel) juhtudel või kui distsiplinaararesti määramise tõttu tuleb anda põhjalik ja detailne hinnang distsiplinaarsüüteo tehioludele. Ebaloogiline on KVTS § 185 lg-t

1 tõlgendada viisil, et selle teises lauses sätestatud 15-päevane tähtaeg alates distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamisest peaks olema hõlmatud sama lõike esimeses lauses toodud 30-päevase tähtajaga. Vastupidise tõlgenduse korral puuduks teise lause sätestamiseks üldse vajadus ning samuti on distsiplinaarjuurdluse läbiviimine mõeldud

3-13-1394 4(7) keerukamateks juhtumiteks, mille puhul ei ole loogiline kohaldada sama tähtaega nagu lihtmenetluste puhul, mis distsiplinaarjuurdluse läbiviimist ei nõua. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et 30 päeva jooksul tuleb läbi viia tavaline distsiplinaarmenetlus, kuid olukorras, kus KVTS kohaselt on nõutav distsiplinaarjuurdluse läbiviimine, on distsiplinaarkaristus määratud tähtaegselt, kui seda on tehtud 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. Distsiplinaarjuurdluse läbiviimiseks ei ole KVTS §-s 185 konkreetset tähtaega ette nähtud, vaid selle maksimaalseks lubatud tähtajaks on KVTS § 185 lg-test 1 ja 3 tulenevalt 15 päeva vähem kui üks aasta. Selline regulatsioon on põhjendatud, kuna distsiplinaarsüüteod ning nende tõendamise protsess on erineva keerukuse ja ajamahukusega. Mõistagi ei saa ka keerukama distsiplinaarjuurdluse läbiviimisega viivitada, vaid distsiplinaarjuurdlus tuleb igal juhul viia läbi mõistliku aja jooksul. Distsiplinaarjuurdluse läbiviimise kestuse põhjendatus on käskkirja vaidlustamisel kohtu poolt üldises korras kontrollitav. Käesoleval juhul on reamees X. Xle distsiplinaarkaristus määratud KVTS § 185 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. KVTS § 171 lg 7 ja § 173 lg 1 kohaselt on kaitseväelasele distsiplinaararesti määranud ülem kohustatud distsiplinaararesti määramisest viivitamata teatama kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule, lisades teatele kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise käskkirja kinnitatud ärakirja, distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid.

KVTS § 173 lg-st 2 tulenevalt otsustab halduskohus kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel toimepandud teo asjaolusid selgitamata HKMS-s haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. KVTS § 173 lg 3 täpsustab, et halduskohus kontrollib järgmiste tingimuste täidetust: 1) kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega; 2) enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus; 3) kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda; 4) ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama.

Kui halduskohus tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks, tuleb distsiplinaararesti kandev kaitseväelane viivitamata vabastada (KVTS § 173 lg 4), teavitades sellest viivitamata halduskohut, Kaitseväe peainspektorit ja õiguskantslerit (KVTS § 173 lg 5).

5. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, et kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel peab kohus KVTS § 173 lg-s 3 sätestatud tingimuste täidetuse korral (st eelkõige on läbi viidud distsiplinaarjuurdlus ja kaitseväelasele tagatud menetluslikud õigused) lähtuma eeldusest, et distsiplinaarsüüteo koosseisulised tunnused on tuvastatud õigesti ja määratud karistus vastab toimepandud teole. Halduskohtu poolne kontroll seisneb seega esmajoones pädevusja menetlusnormidest kinnipidamise kontrollimises. Määratud distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse sisuliseks vaidlustamiseks on kaitseväelasel õigus pöörduda kaebusega halduskohtusse. Samuti märgib ringkonnakohus, et kuivõrd KVTS § 171 lg-st 7 ja §-st 173 tulenevalt ei anna halduskohus mitte luba kohaldada kaitseväelase suhtes distsiplinaararesti,

3-13-1394 5(7) vaid üksnes kontrollib määratud distsiplinaararesti seaduslikkust HKMS §-des 264 ja 265 sisalduvate haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, ei laiene distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel halduskohtule ka HKMS § 264 lg-s 5 sätestatud kohustus arutada asja istungil.

6. Käesoleval juhul vastab vahipataljoni ülema 27.06.2013 taotlus formaalselt seaduses ettenähtud nõuetele. Taotluse on esitanud distsiplinaararesti määranud ülem ning sellele on lisatud ärakiri distsiplinaararesti määramise käskkirjast ja distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte koos KVTS § 173 lg-s 3 sätestatud tingimuste täidetuse kontrollimist võimaldavate materjalidega. Asjas on viidud läbi KVTS § 180 lg 3 järgi distsiplinaararestiga karistamiseks nõutav distsiplinaarjuurdlus ja koostatud distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte. Kaitseväelasele on 19.05.2013 tehtud allkirja vastu teatavaks tema õigused distsiplinaarmenetluses ja võimaldatud tal anda selgitused distsiplinaarsüüteo kohta (KVTS § 180 lg 5), mida ta on oma allkirjaga täiendavalt kinnitanud 10.06.2013 distsiplinaarmenetluse otsusel ja 20.06.2013 distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttel (KVTS § 180 lg 9). Lisaks on kaitseväelasele tehtud 26.06.2013 allkirja vastu teatavaks tema õigused ja kohustused distsiplinaararesti kandmise ajal (KVTS § 185 lg 6).

KVTS § 171 lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Kaitseväe põhimääruse (Vabariigi Valitsuse 27.03.2013 määrus nr 52) § 5 lg 2 p 13 ja § 19 lg 12 kohaselt on vahipataljon üheks Kaitseväe alaliselt tegutsevaks struktuuriüksuseks maaväe koosseisus. Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema 03.01.2013 käskkirjast nr 3P nähtuvalt on kutsealune K. X reamehe auastmes arvatud vahipataljoni 3. õppekompanii (sõjaväepolitsei) koosseisu ning pataljoniülema 22.03.2013 käskkirjaga nr 39P edasise teenistuse jätkamiseks üle viidud vahipataljoni 2. õppekompanii (jalavägi) koosseisu. Kaitseväe Põhja kaitseringkonna ülema 21.06.2013 käskkirjaga nr 147P on vahipataljoni ülema kolonelleitnant K. Terase puhkuse ajaks 22.06.2013–30.06.2013 tema asendajaks määratud vahipataljoni staabi operatiivsektsiooni ülem kapten A. Karileet. Seega oli kapten A. Karileet pädev 26.06.2013 käskkirjaga nr 66P X. Xle distsiplinaararesti määrama ja selle seaduslikkuse kontrollimiseks 27.06.2013 halduskohtule taotlust esitama.

Distsiplinaararest on määratud süüteo eest, mille eest on võimalik distsiplinaarkaristusena distsiplinaararesti kohaldada. Ajateenistuses alkoholi tarbimine on KVTS § 49 lg 12 kohaselt keelatud ning seadusest tuleneva teenistusülesannetega seotud keelu eiramine on KVTS § 166 p 1 järgi distsiplinaarsüütegu, mille toimepanemise eest kannab kaitseväelane KVTS § 167 lg

1 kohaselt distsiplinaarvastutust. Üheks võimalikuks distsiplinaarkaristuseks on ka distsiplinaararest (KVTS § 168 lg 2 p 3, § 171). KVTS § 171 lg 2 võimaldab distsiplinaararesti määrata kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. Distsiplinaararesti määramise käskkirjas on K. X toimepandud süütegu loetud raskeks rikkumiseks. KVTS § 171 lg-s 6 sätestatud distsiplinaararesti kohaldamise piirangute esinemist asjas ei nähtu. Samuti ei ole esitatud dokumentide kohaselt kaitseväelast sama distsiplinaarsüüteo eest ka varem distsiplinaarkorras karistatud (KVTS § 167 lg 2 esimene lause). Distsiplinaararesti pole määratud KVTS § 171 lg-s 4 sätestatust (kuni 14 ööpäeva) pikemaks ajaks. Seega ei olnud X. Xle distsiplinaararesti määramine iseenesest välistatud.

7. Halduskohus tunnistas distsiplinaararesti määramise käskkirja seadusvastaseks põhjusel, et kohtu hinnangul on distsiplinaararesti määramisel rikutud KVTS § 185 lg-s 1 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise tähtaega. KVTS § 185 lg 1 esimese lause kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates. KVTS § 185 lg 1 teine lause näeb ette, et

3-13-1394 6(7) distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist. KVTS § 185 lg-s 2 viidatud tähtaja pikenemise olukorda käesoleval juhul ei esinenud (s.o menetlusaluse kaitseväelase teenistussuhe ei olnud peatatud ega viidud sama teo suhtes läbi kriminaalmenetlust).

Määruskaebuse esitaja vaidlustab esmajoones halduskohtu seisukohta, et KVTS § 185 lg 1 esimeses ja teises lauses sätestatud tähtajad peavad olema järgitud kumulatiivselt, sest ka distsiplinaarjuurdlus on osa distsiplinaarmenetlusest. Halduskohus tugines sätte sellisel viisil tõlgendamisel ka KVTS eelnõu (Riigikogu 12. koosseisu 172 SE) seletuskirjas toodud selgitustele samasisulise § 190 juurde.

KVTS § 180 lg 3 järgi tuleb distsiplinaarjuurdlus algatada juhul, kui distsiplinaarmenetluse käigus selgub, et distsiplinaarsüüteo toimepanemise asjaolud ei ole selged või distsiplinaarsüüteo asjaolude tõttu peaks kaitseväelast karistama distsiplinaararestiga. KVTS §

180 lg 4 kohaselt on Kaitseväe juhatajal õigus tulenevalt distsiplinaarsüüteo tehiolude keerukusest või distsiplinaarmenetluse tulemuse mõjust Kaitseväele või Kaitseliidule anda kaitseväelase suhtes tehtav distsiplinaarjuurdlus sõjaväepolitsei menetleda.

Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et halduskohus on KVTS § 185 lg 1 kohaldamisel antud juhul eksinud. Nimetatud sätte esimesest ja teisest lausest ei tulene mitte kumulatiivsed, vaid alternatiivsed tähtajad. Seaduse eelnõu seletuskirja alusel on põhjendamatu omistada seaduses kasutatavale terminoloogiale sellist piiravat tähendust, mis on ilmses vastuolus asjaomaste sätete süstemaatilise tõlgendusega. KVTS § 185 lg 1 teine lause teeb erandi KVTS § 185 lg 1 esimesest lausest ning nimetatud tähtajad ei toimi üheaegselt. Õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et olukorras, kus distsiplinaarjuurdluse läbiviimine on nähtud ette keerukamateks või avaramat tähendust omavateks juhtudeks või on see tehtud kohustuslikuks enne kaitseväelase põhiõigusi erakordselt piirava distsiplinaarkaristuse (s.o distsiplinaararesti) kohaldamist (KVTS § 180 lg-d 3 ja 4), ei oleks halduskohtu tõlgendust aktsepteerides KVTS § 185 lg 1 teise lause eraldi sätestamisel mingit mõtet. Kuna seadus ei näe distsiplinaarjuurdluse läbiviimiseks ette konkreetset tähtaega, siis tuleb lähtuda KVTS § 185 lg 1 teisest lausest koostoimes KVTS § 185 lg-ga 3. Distsiplinaarjuurdluse korral peab distsiplinaarkaristus olema seega määratud 15 päeva jooksul distsiplinaarkokkuvõtte kinnitamisest arvates, kuid ühelgi juhul ei saa distsiplinaarkaristust määrata, kui distsiplinaarsüüteo toimepanemisest on möödunud rohkem kui üks aasta (st olenemata distsiplinaarmenetluse või distsiplinaarjuurdluse algatamise hetkest).

Kuna käesoleval juhul on distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kinnitatud 11.06.2013 ja distsiplinaarkaristus määratud 26.06.2013, on KVTS § 185 lg 1 teises lauses sätestatud 15- päevast tähtaega järgitud. KVTS § 185 lg 1 esimeses lauses sätestatud tähtaja ületamine (distsiplinaarmenetlus algatati 20.05.2013 ja distsiplinaarkaristus määrati 26.06.2013 ehk 30- päevasest tähtajast hiljem) ei ole asjassepuutuv. Eelnevast tulenevalt leidis halduskohus ekslikult, et kaitseväelast ei võinud antud juhul toimepandud teo eest karistada distsiplinaarkaristusega (KVTS § 173 lg 3 p 1).

8. KVTS § 188 lg 1 kohaselt jõustub distsiplinaarkaristus selle kaitseväelasele teatavaks tegemisest. KVTS § 188 lg-st 2 tulenevalt juhul, kui distsiplinaarkaristust ei saa mõjuval põhjusel viia täide viivitamata pärast jõustumist, tehakse seda pärast mõjuva põhjuse möödumist, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. KVTS § 188 lg 3 järgi peatub KVTS § 188 lg-s 2 sätestatud tähtaja kulgemine kaitseväelase lähetuses viibimise ajal või ajaks, kui kaitseväelase teenistussuhe on KVTS-s sätestatud alusel

3-13-1394 7(7) peatatud. KVTS § 188 lg 4 kohaselt ei viida distsiplinaarkaristust täide, kui selle täideviimine ei ole alanud ühe aasta jooksul pärast selle määramist.

Määruskaebuse esitaja on märkinud, et KVTS § 188 lg-st 2 tulenevalt oli X. Xle määratud distsiplinaararesti täideviimine võimalik üksnes kuni 26.07.2013. KVTS § 171 lg 7 teise lause kohaselt ei peata distsiplinaararestist halduskohtule teatamine distsiplinaararesti täideviimist. Küll aga tuleb distsiplinaararesti kandev kaitseväelane KVTS § 173 lg 4 kohaselt viivitamata vabastada, kui halduskohus tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et X. X suhtes oleks temale määratud distsiplinaararesti täideviimisele asutud enne Tallinna Halduskohtu 28.06.2013 määrusega selle määramise seadusevastaseks tunnistamist. Samuti puuduvad andmed KVTS § 188 lg-s 3 sätestatud asjaolude esinemise kohta.

Ringkonnakohus möönab, et käesoleval juhul ei ole X. Xle määratud distsiplinaararesti täideviimine enam võimalik, vaatamata sellele, et ringkonnakohtu hinnangul oli see määratud seaduslikult, kuna KVTS § 171 lg-st 7 ega § 173 lg-st 4 ei tulene, et halduskohtu poolt distsiplinaararesti määramise seadusevastaseks tunnistamine mõjutaks distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivust (KVTS § 188 lg 1), vaid see peatas üksnes käskkirja täitmise. KVTS § 188 lg-s 2 sätestatud 30-päevane tähtaeg distsiplinaararesti täideviimiseks peatuks lisaks KVTS § 188 lg-s 3 sätestatud juhtudele seevastu näiteks olukorras, kus halduskohus on kaitseväelase kaebuse alusel esialgse õiguskaitse korras peatanud distsiplinaararesti määramise käskkirja kehtivuse (HKMS § 251 lg 1 p 1).

9. Eelneva põhjal tuleb Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema määruskaebus rahuldada ja Tallinna Halduskohtu 28.06.2013 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega tunnistab KVTS § 173 lg 2 alusel, et Kaitseväe Põhja kaitseringkonna vahipataljoni ülema 26.06.2013 käskkirjaga nr 66P on reamees X. Xle distsiplinaararest määratud seaduslikult.

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/

Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/

Virgo Saarmets