2-13-17921/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-13-17921 Määruse tegemise aeg ja koht

02. september 2013, Tallinn Tsiviilasi Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) hagi J.Z. ja O.H.’i vastu võlgnevuse 3384,00 € väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Eesti Vabariik Haridusja Teadusministeeriumi kaudu (registrikood 70000740, asukoht Munga 18, Tartu 50088), volitatud esindaja Mariann Kajak (e-post: mariann.kajak@hm.ee) Kostja 1: J.Z. (isikukood x, elukoht x) Kostja 2 : O.H. (isikukood x; elukoht x)

RESOLUTSIOON Jätta Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) hagi solidaarselt J. Z. ja O.H.’i vastu võlgnevuse 3384,00 € väljamõistmiseks menetlusse võtmata ja tagastada hagiavaldus selle esitajale

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtule saabus 22.04.2013 Eesti Vabariigi (Haridusja Teadusministeeriumi kaudu) hagi J.Z. (endine N.) ja O.H.’i (endine T.) vastu solidaarselt võlgnevuse 3384,00 € väljamõistmiseks.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 alusel avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. Seejärel kontrollib kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. Kohus, tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et selle lahendamine ei all Eesti kohtule.

3. Kohtualluvus on isiku õigus ja kohustus kasutada oma menetlusõigusi kindlas kohtus. Kohtualluvus on üldine, valikuline või erandlik. Üldise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu isiku vastu võib esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid, kui seaduses ei ole sätestatud, et hagi võib esitada või toimingu võib teha muus kohtus. Valikulise kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. Erandliku kohtualluvusega määratakse kohus, kuhu ainsana võib tsiviilasja lahendamiseks pöörduda. Kohtualluvus hagita asjades on erandlik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 70 lg 1- 3 sätestatakse, et rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. Rahvusvaheline kohtualluvus ei ole erandlik, kui seaduses või välislepingus ei ole ette nähtud teisiti.

2-13-17921

4. EL Nõukogu määruse nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviilja kaubandusasjades (edaspidi Brüsseli I määrus) artikli 15 p 1 b kohaselt küsimustes, mis on seotud lepinguga, mille isik ehk tarbija on sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, määratakse kohtualluvus kindlaks käesoleva jao alusel, ilma et see mõjutaks artikli 4 ja artikli 5 punkti 5 kohaldamist, kui tegemist on osamaksudena tasutava laenu või kaupade müügi rahastamiseks antava muud liiki krediidi lepinguga. Brüsseli I määruse artikli 16 punkti 2 järgi teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht.

5. Hagiavalduses on hageja märkinud kostja 1, J. Z. aadressiks lepingujärgse aadressi Eestis (x) ning Rahvastikuregistri andmebaasis registreeritud elukoha x Iiri Vabariigis. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt elab kostja 1 alates 11.11.2005 välismaal ning alates 17.01.2012 on tema elukohaks hagiavalduses näidatud aadress Iirimaal. Samuti näitab hageja kostja 2 so O.H.’i elukohana lepingujärgse aadressi x ning Rahvastikuregistri andmebaasis registreeritud elukoha x, Soome Vabariigis. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt elab kostja 2 välismaal alates 21.02.2005 ning alates 25.05.2009 on tema elukohaks hagiavalduses näidatud aadress Helsingis.

6. Hageja nõue kostjate vastu tuleneb õppelaenulepingust, mis on olemuselt tarbijakrediidileping (kostja 2 vastutus tuleneb käenduslepingust). Seega rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei allu hagi Eesti kohtule. Vastavalt Brüsseli I määruse artikli 16 punktile 2 tuleb hagi kostja 1 kui tarbija vastu esitada kostja alalise elukoha järgi Iiri Vabariigi kohtule.

7. Seaduses ettenähtud juhtudel ja korras võivad pooled sõlmida kohtualluvuse kokkuleppe. Kohtualluvuse kokkulepe on kokkulepe lahendada vaidlus kindlas kohtus (TsMS § 71). Hagiavaldusele lisatud õppelaenulepingu tingimustest kokkulepitud kohtualluvust ei nähtu ning selline kohtualluvuse kokkulepe, mille kohaselt tarbijast kostja peab osalema kohtumenetluses mitte oma elukohariigi kohtus, oleks ka kostjat ebamõislikult kahjustav ja seega VÕS § 42 sätete järgi tüüptingimusena tühine.

7. TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 75 lg 2 ja § 372 lg 4 teise lause alusel kohus keeldub hagi menetlusse võtmast ja tagastab selle koos lisadega hagejale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Heli Käpp Kohtunik