2-13-32698/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maie Seppo

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. september 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-13-32698

Tsiviilasi

XXX hagi XXX vastu abielu lahutamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; postiaadress

XXX; XXX ja XXX)

Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post

XXX)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 29.08.2013

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Lahutada XXX(isikukood XXX) ja XXX(isikukood XXX) vahel Tallinna

Perekonnaseisuametis XXX sõlmitud abielu, mille kohta on koostatud abieluakt

nr XXX.

3. Jätta XXX abielu ajal kantud perekonnanimi X .

4. Abielu lõpeb kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.

5. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue, hagiavalduse aluseks olevad asjaolud

Poolte abielu sõlmiti XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Hageja palub poolte abielu

lahutada, kuna poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Poolte abielust on

sündinud poeg XX X , kes on käesoleval ajal 12-aastane ja elab kostja juures. Alates 2010.

aastast on hageja elukohaks olnud Lõuna-Aafrika Vabariik ja Eestisse tagasi tulemist hageja

oma tulevikuplaanides ei näe. Ka eelnevalt, aastatel 2004-2007, elasid pooled hageja töö tõttu

eraldi ning kokku on abikaasad seoses hageja töökohustustega elanud lahus rohkem kui 5

aastat. Selle tõttu puudub abikaasade vahel lähedane side ja ühised huvid. Ka abikaasade

maailmavaated on kujunenud väga erinevateks. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi

kanda. Hageja jääb kohtule 14.08.2013 saadetud teates hagiavalduse juurde ning palub asja

arutada ilma tema osavõtuta 29.08.2013, kuna tal puudub võimalus sellel kuupäeval Eestis

viibida.

Kostja seisukoht

Kohtule 17.07.2013 esitatud vastuse kohaselt kostja sooviks abielu jätkamist, kuid annab

endale aru, et abielu jätkumine on võimatu. Seega kostja nõustub abielu lahutama, sest

abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja abielulist kooselu enam ei taastata. Seda eelkõige

põhjusel, et hageja elab Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Eestisse tagasi tulla ei plaani. Hageja

palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuna kostja ei ole takistanud kohtuvälist lahutamist.

Kostja kinnitab 29.08.2013 toimunud kohtuistungil kohtule, et on abielu lahutamisega nõus.

Pooled on lahku kasvanud ning hageja maailmavaade on muutunud. Hageja ütleb, et ta elab

iseendale, pere ja lapsed ei tähenda midagi. Kostja ei soovi minna Lõuna-Aafrika Vabariiki ja

hageja ei soovi tulla Eestisse.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, kuulanud 29.08.2013 kohtustungil ära kostja ning

hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 60 lg 1 kohaselt abielu lahutamisele kohaldatakse

käesoleva seaduse §-s 57 nimetatud õigust lahutusmenetluse alustamise ajal. REÕS § 57 lg 2

kohaselt, kui abikaasadel on elukoht eri riikides, kuid neil on ühine kodakondsus, määratakse

abielu üldised õiguslikud tagajärjed selle riigi õigusega, mille kodanikud nad on. Käesoleval

juhul on hagejal Eesti kodakondsus ja ta elab Lõuna-Aafrika Vabariigis. Kostjal on Eesti

kodakondsus ja ta elab Eesti Vabariigis. Seega kuulub kohaldamisele Eesti perekonnaseadus.

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu

lahutatakse. PKS § 65 lg 2 alusel abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu

lahutamise või lahtutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev

abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete

lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Kuna hageja elukoht ei ole Eestis, siis on käesoleval juhul võimalik poolte abielu lahutamine

üksnes kohtus. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks, kuna poolte abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Kostja kinnitas 29.08.2013 toimunud kohtuistungil kohtule, et ta on

abielu lahutamisega nõus. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhted

on pöördumatult lõppenud ning poolte kooselu taastamine ei ole võimalik. Abielulist kooselu

pooltel enam ei ole, pooled elavad eri riikides, hageja ei soovi tulla elama Eestisse ning kostja

ei soovi minna elama Lõuna-Aafrika Vabariiki. Kumbki pool ei soovi abielu jätkata ning

seega tuleb abielu lahutada.

Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema

varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei

esitanud avaldust tema varem kantud perekonnanime taastamiseks. Seega säilib hagejal abielu

ajal kantud perekonnanimi X .

TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise. Seega tuleb kummagi poole menetluskulud jätta kummagi poole enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maie Seppo

kohtunik