2-13-4965/38 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-13-4965

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta L B hagi OÜ PlusPlus Baltic vastu võla kokkuleppe kehtetuks tunnistamise nõudes läbivaatamata.

2. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses Lidia Belova kanda.

3. Menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

Kohus selgitab, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kui hagi läbivaatamata jätmise määrus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib menetluse taastamist taotleda määruse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse tegemisest arvates. Kohtuasja number 2-13-4965 Määruse tegemise aeg ja koht

30. august 2013, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi L B hagi OÜ PlusPlus Baltic vastu võla kokkuleppe kehtetuks tunnistamise nõudes Menetlustoiming Hagi läbivaatamata jätmine Kohtuistungi toimumise aeg

28. august 2013 Menetlusosalised ja esindajad Hageja: L B (IK XXX) Kostja: OÜ Plus Plus Baltic (RK 12273105) Kostja esindaja: PlusPlus Inkasso OÜ Tarvo Ilves (lepinguline esindaja)

2-13-4965

2(3)

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul.

Lähtuvalt TsMS § 409 p 1 p 1, kui hageja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, siis kohus jätab kohale ilmunud kostja taotlusel hagi läbi vaatamata.

Hageja kohtuistungile ei ilmunud ning ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks. Hagejat on kutsutud kohtuistungile nõuetekohaselt ja õigeaegselt, kohtukutse on hagejale kätte toimetatud isiklikult, allkirja vastu (t.l.-99). Kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest, s.o et kohus võib jätta hagi läbivaatamata, kui hageja kohtuistungile ei ilmu, on hageja kohtukutses hoiatatud (t.l.-94). Hageja ei ole avaldanud, et soovib asja läbivaatamist kirjalikus menetluses või ilma tema juuresolekuta. Kostja taotles kohtuistungil hagi läbivaatamata jätmist vastavalt TsMS § 409 lg 1 p 1.

Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 426 lg 1, hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Lisaks tuvastas kohus, et poolte vaidluse osas, mis puudutab 17. detsembri 2012 võlaõiguslikku kokkulepet 1930,28 euro tasumiseks, on 18. mail 2013 tehtud vahekohtu otsus nr 419 (t.l.-80), vahekohtu otsus on jõustunud.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 2, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud vahekohtu otsus. Seega kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele. Et kohus jättis hagi läbivaatamata, ei tee kohus lahendit menetluse lõpetamise osas.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 168 lg 2 hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

Viru Maakohtu menetluses on L B hagi OÜ PlusPlus Baltic vastu võla kokkuleppe kehtetuks tunnistamise nõudes. Viru Maakohtu 28. augusti 2013 kohtuistungile hageja ei ilmunud.

2-13-4965

3(3) Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata ning seetõttu jäävad hagiavaldusega seotud menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Viru Maakohtu 15. mai 2013 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati ta riigilõivu summas 300 eurot tasumisest hagiavalduse esitamisel.

Vastavalt TsMS 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Kohus jättis menetluskulud hageja kanda ja seega tuleb hagejal hüvitada riigile menetluskulud, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud ehk riigilõiv 300 eurot.

Kohus lahendab hagejalt menetluskulude riigituludesse väljamõistmise eraldi määrusega peale kohtumääruse jõustumist.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik