2-13-1318/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-1318

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtunik

Haide Rimmel

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2013. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-1318

Tsiviilasi

XXXhagi XXXOÜ vastu vähemmaksutud töötasu

740,60 euro nõudes

Tsiviilasja hind

740,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: Thea Rohtla (Rohtla Law

Office OÜ, Viru Väljak 2 10111 Tallinn, e-post

thea@rohtlalaw.ee)

Kostja: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)

Kostja

esindaja:

vandeadvokaat

Indrek

Lillo

(Advokaadibüroo Lillo ja Partnerid, Pärnu mnt 10, 10148

Tallinn, e-post: lillo@advokaat.ee)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

2-13-1318

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

XXXOÜ (kostja) esitas 10.01.2013.a kohtule avalduse vaadata tema ja XXX(hageja) vaheline

töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Seeläbi vaidlustas kostja Põhja Inspektsiooni

Töövaidluskomisjoni 10.12.2012. a otsuse töövaidlusasjas nr 4.4-2/2628.

Hageja esitas 08.11.2012.a töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus kostjalt välja mõista

hagejale 2011.a detsembris vähemmakstud töötasu 740,60 eurot. Avalduse täienduses palus

hageja kostjalt välja nõuda hageja osalusel tehtud tehingute tulemustasu arvutuskäigu ja

hagejale ajavahemikul 2011.a detsember kuni 2012.a oktoober maksutud provisjonitasude

arvutuskäigu.

TVK 10.12.2012.a otsusega rahuldas hageja avalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

hageja 2011.a detsembri töötasust kinnipeetud 740,60 eurot. Ühtlasi otsustas TVK lõpetada

menetluse hageja nõudes nõuda kostjalt välja hageja kohta arvestatud tulemustasu ning

provisjonitasude arvutuskäigu kuivõrd hageja oli töövaidlusasja raames peetud istungil

sellekohasest nõudest loobunud.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kostja avaldus

Hageja asus tööle AS-i XXX 03.12.2009. a müügispetsialistina. Poolte vahel sõlmiti tööleping

nr 609, mille lisa 2 kohaselt loeti alates 01.02.2011.a hageja tööandjaks kostja. Tulenevalt

poolte vahel sõlmitud töölepingu punktidest 3.3 ja 3.4 tuli hagejale maksta igakuiselt

tulemustasu kokku 4% hageja poolt vormistatud arvete käibemaksuta müügikattelt.

01.02.2011.a sõlmis AS XXX MTÜ-ga XXX (registrikood XX) müügilepingu multilifthaagise

YYY kohta ja 12.05.2011.a esitati ostjale selle kohta ka arve nr AB0065744 summas 26

077,55 eurot (ilma km-ta). Nimetatud müügitehingust tulenevalt tekkis hagejal õigus

tulemustasule summas 252,40 eurot.

05.05.2011.a korraldas hageja MTÜ-le XXX lisaks ka traktori YYY(koos frontaallaaduriga

YYYmüügi) ning AS XXX esitas selle kohta MTÜ-le XXX 07.06.2011.a arve nr AB0089473

summas 72 798,76 eurot (ilma km-ta). Sellest tulenevalt tekkis hagejal õigus tulemustasule

summas 488,20 eurot. Kokku oli hageja nimetatud müügitehingute pealt välja teeninud

tulemustasu 740,60 eurot.

Kuna MTÜ XXX arveid nr AB0065744 ja AB0089473 õigeaegselt ei tasunud, taganes müüja

enda ja MTÜ XXX vahel sõlmitud müügilepingutest. Müüja koostas 12.12.2011. a arve nr

AB0065744 kohta kreeditarve nr AB0206731 summas -26 077,55 (ilma km-ta) ja arve nr

AB0089473 kohta kreeditarve nr AB0206735 summas -72 798,76 eurot (ilma km-ta). Hageja

2011. a detsembrikuu töötasust peeti tema nõusolekuta kinni 740,60 eurot.

Hageja väited

Hageja poolt 06.03.2013.a esitatud menetlusdokumendis leiab hageja, et kostjal ei olnud õigust

alusetult tasutud tulemustasu nõuet kooskõlas võlaõigusseaduse § 197 lg-ga 1 tasaarveldada.

Hageja osundab, et töölepingu seaduse § 78 lg 1 näol on tegemist erisättega VÕS § 197 lg 1

suhtes ning eeldab töötaja töötasu tasaarvestamiseks töötaja kirjalikku nõusolekut. Hageja

märgib, et tema sellist nõusolekut kostjale andnud ei ole, seda pole temalt küsitudki. Hageja

2-13-1318

viitab töötajalt nõusolekut saamise osas ka Sotsiaalministeeriumi poolt antud seletuskirjale

töölepingu seaduse juurde.

Lisaks on hageja seisukohal, et ebaõige on kostja väide, nagu olnuks tal õigus tulemustasu

kinni pidada TLS § 78 lg-st 3 tulenevalt. Nimetatud säte lubab nõusolekuta kinni pidada

(tasaarvestada) töötajale makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama. Makstud

tulemustasu näol ei ole tegemist ettemaksu või avansina; selle maksmise hetkel oli tegemist

lepingust tuleneva õigustatult makstud tasuga, millele kostjal tekkis nõudeõigus (mitte õigus

tasaarveldada hageja nõusolekuta) alles pärast lepingutest taganemist ja kreeditarvete esitamist

ostjale 2011. a detsembris.

Hageja märgib, et ta ei ole andnud tasaarvestuseks mingit nõusolekut, ei kirjalikku ega ka

suulist; kostja ei ole talle mingit tasaarveldamise avaldust teinudki. Väide, nagu saanuks

hageja tulemustasude arvestamist/tasaarvestamist ise jälgida vastavast arvutiprogrammist, ei

tähenda, et kostja on teinud tasaarveldamise avalduse.

Kostja vastuväited

10.01.2013.a menetlusdokumendis märgib kostja, et töövaidluskomisjon on oma otsuses

ekslikult asunud seisukohale, et kostjal puudub õigus alusetult makstud tulemustasu

tagastamise nõue hageja poolt väljateenitud tulemustasu nõudega tasaarvestada. Komisjon

selgitas, et kostja viidatud lahenditest tulenevad tasud võivad olla küll ettemaksuna

vaadeldavad, kuid kostja poolt alusetult tasutud tulemustasu ei saa arvestada kui ettemaksu.

Selline töövaidluskomisjoni seisukoht ei ole kostja hinnangul õige.

Kostja leiab, et tal oli õigus oma alusetult tasutud tulemustasu nõue hageja väljateenitud

tulemustasu nõudega tasaarvestada. Kostja on seisukohal, et tulemustasu, mille kostja oli

hagejale AS XXX ja MTÜ XXX vahel sõlmitud lepingute alusel tasunud, võrdsustub töötajale

tasutud ettemaksuga TLS § 78 lg 3 mõttes, kuna see maksti hagejale välja, kuid hiljem selgus,

et hagejal langes ära õigus sellist tasu saada. Seega tasaarvestas kostja juhindudes TLS § 78 lg-

st 3 oma sissenõutavaks muutunud nõude hageja vastu hageja sissenõutavaks muutunud

tulemustasu nõudega kostja vastu.

KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED

1. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta

rahuldamata.

2. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

• hageja asus 03.12.2009.a müügispetsialistina tööle AS-is XXX. Poolte vahel sõlmiti

tööleping nr 609 (TVK tl 20-24), mille lisa 2 kohaselt loeti alates 01.02.2011.a hageja

tööandjaks kostja ning töölepingu numbriks sai 29;

• tulenevalt poolte vahel sõlmitud töölepingu punktidest 3.3 ja 3.4 oli kostjal kohustus

hagejale maksta igakuiselt tulemustasu kokku 4% hageja poolt vormistatud arvete

käibemaksuta müügikattelt;

• AS-i XXX ja MTÜ XXX vaheliste 01.02.2011.a multilifthaagise YYY ja 05.05.2011.a

traktori YYY ning frontaallaaduri YYY müügitehingute tegemise hetkel oli hageja

eelnimetatud müügitehingute pealt välja teeninud tulemustasu 740,60 eurot. Kostja on

teenitud tulemustasu hageja arvelduskontole üle kandnud ühes 2011. a mai ja juunikuu

töö- ja provisjonitasuga;

• MTÜ XXX ei tasunud temale eelnimetatud müügitehingute alusel kostja poolt

väljastatud arveid, siis 31.10.2011.a taganes kostja MTÜ-ga XXX sõlmitud

müügilepingutest (tl 58);

• kostja on hagejale 2011.a mai ja juunikuu töö- ja provisjonitasuga makstud tulemustasu

kinni pidanud hageja 2011. a detsembrikuu töötasust;

2-13-1318

• kostjal on tulenevalt VÕS § 1028 lg-st 1 hageja vastu alusetult saadu tagastamise nõue

(tl 21).

3. Poolte vahel on sõlmitud tööleping (TLS § 1 lg 1). Hageja nõuab kostjalt töölepingu p-de

3.3 ja 3.4 alusel vähem makstud töötasu (tulemustasu) summas 740,60 eurot (TVK tl 13-

15). Töölepingu p 3.3 kohaselt makstakse töötajale igakuiselt tulemustasu 3% töötaja poolt

vormistatud arvete käibemaksuta müügikattelt. Punkti 3.4 järgi makstakse töötajale

tulemustasu 1% töötaja poolt vormistatud arvete käibemaksuta müügikattelt sõltuvalt

sellest, millises ulatuses töötaja täidab temale ettenähtud müügieesmärke.

Pooltevaheline vaidlus taandub peamiselt küsimusele, kas kostjal oli õigus hagejale tasutud

tulemustasu ilma hageja nõusolekuta kinni pidada, st tasaarvestada. Vaidluse raames peab

kohus esmalt tuvastama, hagejale makstud tulemustasu tasaarvestamisel kohustus saada

töötajalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolek (TLS § 78 lg 1) või

on hagejale tasutud tulemustasu TLS § 78 lg 3 mõistes vaadeldav kui ettemaks. Juhul, kui

kohus peaks leidma, et tulemustasu ettemaksuks lugeda ei saa, siis asub kohus tuvastama,

kas kostja oli tulemustasu tasaarvestamiseks hagejalt nõusoleku saanud.

4. Esmalt kuulub tuvastamisele, kas on hagejale tasutud tulemustasu on TLS § 78 lg 3

mõistes vaadeldav kui ettemaks. Tulemustasu ettemaksuks pidamine annaks kostjale

õiguse see ilma hageja nõusolekuta tasaarvestada, st hageja töötasust kinni pidada.

Nõuete tasaarvestamise põhiolemust reguleerib VÕS § 197 lg 1, millest tuleneb, et kui

kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või

täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise

poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja

teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

TLS § 78 lg 1, olles võlaõigusseaduse tasaarvestamise regulatsiooni suhtes erinormiks

sätestab, et kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada

töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. TLS § 78 lg 3 näeb ette erisuse, mille kohaselt võib tööandja käesoleva

TLS § 78 lg-s 1 nimetatud nõusolekuta töötaja töötasust kinni pidada töötajale makstud

ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama, ja töölepingu lõppemisel tasu

väljatöötamata põhipuhkuse eest.

5. Töövaidluskomisjonile esitatud vastuses ja maakohtule esitatud menetlusdokumendis on

kostja asunud seisukohale, et hagejale tasutud tulemustasu tuleb käesolevas asjas vaadata

kui ettemaksu (tl 4 ja 41). Kostja tugineb ennekõike sellele, et hagejale maksti tulemustasu

välja, kuid hiljem selgus, et hagejal langes ära õigus sellist tasu saada.

Hageja oma 16.03.2013.a tsiviilasjas esitatud menetlusdokumendis kostja seisukohaga ei

nõustu. Hageja märgib, et TLS § 78 lg 3 lubab töötaja nõusolekuta kinni pidada töötajale

makstud ettemakse, mille töötaja peab tööandjale tagastama. Hageja leiab, et makstud

tulemustasu näol ei ole tegemist ettemaksu või avansina, vaid selle maksmise hetkel oli

tegemist lepingust tuleneva õigustatult makstud tasuga, millele kostjal tekkis nõudeõigus

(mitte õigus tasaarveldada hageja nõusolekuta) alles pärast lepingutest taganemist ja

kreeditarvete esitamist ostjale 2011. a detsembris.

Antud juhul võib hagejaga nõustuda osas, et tulemustasu näol oli selle maksmise hetkel

tegemist töölepingust tuleneva õigustatult makstud tasuga. Selles osas puuduv vaidlus ka

poolte vahel – AS-i XXX ja MTÜ XXX vahel 01.02.2011.a ja 05.05.2011.a sõlmitud

müügilepingute tulemusel maksti hagejale 2011.a mai ja juunikuus tulemustasuna 740,60

eurot.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tulemustasu tagastamisele tekkis kostjal

nõudeõigus, mitte õigus tasaarveldada hageja nõusolekuta, alles pärast lepingutest

2-13-1318

taganemist ja kreeditarvete esitamist ostjale 2011.a detsembris. Kohus leiab esmalt, et

kostjal tekkis nõudeõigus hagejale tasutud tulemustasu tagastamiseks ainuüksi pärast

31.10.2011.a müügilepingute ülesütlemist. MTÜ-le XXX s.o ostjale esitatud krediitarved

täidavad VÕS §-st 189 tulenevat lepingu tagasitäitmise funktsiooni ning ei oma hageja

vastu oleva nõude osas tähendust.

Kohus märgib, et hageja vastu nõudeõiguse tekkimisel said täidetuks ka nõuete

tasaarvestamise eeldused. Käesoleval juhul sai kostja poolt 31.10.2011.a täidetuks VÕS §

197 lg-s 1 ettenähtud tasaarvestamise esmane tingimus – kostja nõue 740,60 euro osas

hageja vastu muutus sissenõutavaks. Teisena eksisteerisid poolte vahel samaliigilised

nõuded, st hagejal oli kostja vastu nõue 2011.a detsembrikuu tulemustasu osas. Seega asub

kohus seisukohale, et müügilepingutest taganemise hetkel omandas kostja õiguse

pooltevaheliste nõuete tasaarvestamiseks.

6. Kohus nõustub kostja esindaja poolt töövaidluskomisjoni istungil esitatud seisukohaga, et

hagejale makstud 740,60 eurot muutus tulemustasu ettemakseks pärast tasu saamise

äralangemist (TVK tl 12; sama seisukohta on kostja esindaja avaldanud 10.01.2013.a

menetlusdokumendis (tl 4)). Kohus on käesolevas otsuses varem tuvastanud, et tasu

saamine langes ära kostja poolt müügilepingute ülesütlemisel 31.10.2011. a.

Kohus märgib, et tulemustasu on oma olemuselt töötasu osa, mida makstakse töötajale

eelnevalt kokkulepitud tulemuse saavutamise eest. Hagejale makstud 740,60 eurot muutus

tulemustasu ettemakseks ennekõike põhjusel, et just sellel hetkel langes ära alus hagejale

tulemustasu maksmiseks (s.o kokkulepitud tulemus jäi hagejal saavutamata).

7. Kostja on 06.03.2013.a vastuses leidnud, et ettemaksuna käsitleb töölepinguseadus vaid

töölähetusele minnes töötajale makstavaid summasid võimalike tekkivate kulutuste katteks

(TLS § 40 lg 4) ja töötajale avansi maksmist töötasu arvelt, mida tööandjal on TLS § 78 lg

3 alusel õigus töötaja nõusolekuta tasaarveldada. Sarnaselt on TLS § 78 lg-t 3 tõlgendanud

ka töövaidluskomisjon oma 10.12.2012. a otsuses (TVK tl 7).

Kohus taolise õigusliku hinnanguga TLS § 78 lg 3 kohta ei nõustu. Kohus leiab, et TLS §

78 lg 3 sätestatu võimaldab laiemat tõlgendamist kui hageja esindaja ja töövaidluskomisjon

välja pakkunud on. Kohus leiab, et kõnesoleva seadusesätte mõte on reguleerida kõiki

töötajale makstud summade tasaarvestamist, mida võib pidada ettemaksuks, s.o tasu, mille

saamise eest soovitud tegu pole tasu saamise hetkeks veel sooritatud. Ettemaksu saanud

töötaja peab selle tööandjale tagastama juhul kui samaliigilisi nõudeid poolte vahel ei

eksisteeri või kui tasaarvestav pool tasaarvestust ei tee. Olukorras, kus poolte vahel

samaliigilisi nõuded on olemas, võib need TLS § 78 lg-ga 3 kooskõlas tasaarvestada.

8. Kostja on viidanud ka Sotsiaalministeeriumi antud selgitustele töölepingu seaduse kohta (tl

23). Sellest nähtuvalt on TLS § 78 lg 1 kommentaariks öeldud, et kui töötasu

kinnipidamise teostamine töötaja nõusolekuta ei ole seadusest tulenevalt lubatud, on

tööandjal vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek kas kirjalikus

(paberkandjal või elektrooniline) või kirjalikku taasesitamist võimaldavas (näiteks e-kiri)

vormis (TLS § 78 lõige 1). Näitena on toodud kahju hüvitamise nõudmine või töötajale

ilma õigusliku aluseta, sealhulgas arvestusliku eksimuse tõttu, ülekantud summade

tagasinõudmine.

Kohus leiab, et töölepingu seaduse selgitustes antud näitlik loetelu TLS § 78 lg 1

rakendamise võimalustest ei ole käesoleva tsiviilasja olustikule kohalduv. Kohtu hinnangul

nõuab TLS § 78 lg-s 1 sätestatud regulatsioon töötaja poolt nõusolekut ennekõike seepärast,

et töötajal võib olla vastuväiteid tööandja poolsele nõudele ja tasaarvestatava summa

suurusele. Kuivõrd Eesti õiguskorras valitsemas põhimõte, et töötaja on töösuhte nõrgem

pool, siis iseenesest on töölepingu seaduse vastava regulatsiooni ülesehitus ning

2-13-1318

käsiraamatus sellele antud tõlgendus mõistetav. Kohus märgib, et käsiraamatus esitatud

tõlgendus omab olulisust ennekõike olukordades, kus tööandja nõue ja selle suurus ei ole

etteaimatav ning mille kujunemist pole töötajal võimalik kontrollida (eriti kehtib see kahju

hüvitamise nõude puhul).

Samas on kostja praeguses tsiviilasjas väitnud, et hagejal oli oma töötasu arvestust

võimalik jälgida ning kontrollida kostja poolt arvutivõrgus kasutusel oleva infosüsteemi

„Axapta“ kaudu (tl 4 ja 33). Hageja ei ole nii töövaidluskomisjoni poolt läbi viidud

menetluses ning käesoleva tsiviilasja raames esitanud vastuväiteid sellele, et tema töötasu

kujunemine läbi eelnimetatud infosüsteemi võimalik oli. Kohus juhib tähelepanu asjaolule,

et poolte vahel puudub muu hulgas vaidlus hagejale makstud tulemustasu suuruse (740,60

euro) osas. See annab kohtule aluse arvata, et hageja oli teadlik kõnealuse summa

kujunemise korrast. Eelnimetatud asjaolule on asjakohaselt viidanud ka kostja oma

26.04.2013.a menetlusdokumendis (tl 34). Kohus nõustub kostja seisukohaga selles, et

kostja poolt tulemustasu pidamise arvestus ei riiva töötaja töötasu puutumatuse põhimõtet,

kuivõrd hageja poolt tsiviilasjas esitatud väited ning esitatud tõendid ei luba arvata, et

tulemustasu kujunemise alused oleksid olnud hagejale ebaselged.

9. Hageja on 06.03.2013.a menetlusdokumendis esitanud väite selle kohta, et kostja ei ole

hagejalt tulemustasu nõuete tasaarvestamise kohta nõusolekut saanud ning seda pole temalt

küsitudki (tl 23). Kohus märgib, et hageja sellekohast väidet ei saa käsitleda vastuväitena

kostja poolt 10.01.2013.a menetlusdokumendis esitatud väitele, et hageja oli teadlik AS-i

XXX ja MTÜ XXX vahel sõlmitud lepingute täitmise probleemidest ning et kostja oli

hagejat tulemustasu mahaarvamisest teavitanud.

Seega leiab kohus, nimetatud ajaks makstud tulemustasu muutus kostja poolt tasutud

ettemaksuks, mille tasaarveldamise õigus kostjal hageja 2011.a detsembrikuus

väljateenitud tulemustasuga oli. Kuivõrd kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostjal puudus

kohustus hagejalt tulemustasu tasaarvestamise jaoks nõusolek saada, siis ei pea kohus

vajalikuks hagejapoolset väidet nõusoleku andmise osas käsitleda.

Eelnevat arvesse võttes, leiab kohus, et TLS § 78 lg 1 poolt taotletav eesmärk töölepingu

seaduse käsiraamatus antud tõlgenduse kohaselt ei ole ülekantav käesoleva tsiviilasja

vaidlusele. Antud juhul võib järeldada, et hageja oli teadlik poolte vahelisest tulemustasude

kujunemise korrast ja selle arvestamise põhimõtetest, mistõttu kohus leiab, et poolte poolt

esitatud väited ning tõendid lubavad tulemustasu tasaarvestamisel lähtuda TLS § 78 lg-st 3.

10. Kohus peab vajalikuks eelnevale lisada, et nõustub hageja poolt esitatuga, mille kohaselt

hageja käitumine oleks hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 1) vastuolus olukorras, kus

hageja küll teab, et tal ei olnud õigust tulemustasu saada ning tunnistab seda otsesõnu ka

kostjale, kuid keeldub ilma igasuguse põhjuseta kostja praktikakohasest tasaarvestusest.

Taolise järelduse võib teha kostja poolt esitatud Tartu Ringkonnakohtu 22.11.2010.a otsuse

p-st 13 (tsiviilasjas nr 2-10-4134; tl 70). Kohtu hinnangul on kostja poolt viidatud

kohtulahend asjakohane ning oma sisus avalduvate põhimõtetega kohalduv ka käesoleva

tsiviilasja vaidlusele. Liiatigi ei ole hageja nii töövaidluskomisjonile kui ka maakohtule

esitatud menetlusdokumentides esitanud vastuväiteid selle kohta, et oli teadlik AS-i XXX

ja MTÜ XXX vaheliste 01.02.2011.a ja 05.05.2011.a müügilepingute täitmise

probleemidest. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et hea usu põhimõtteid tuleb järgida ka

töösuhetes nende raames tehtavates tehingutes.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et hagejale makstud tulemustasu muutus kostjapoolseks

tulemustasu ettemaksuks 01.02.2011.a ja 05.05.2011.a müügilepingutest taganemisel,

mille tõttu oli kostjal õigus hageja 2011.a detsembrikuus väljateenitud tulemustasust

hageja nõusolekuta kinni pidada 740,60 eurot.

2-13-1318

Võttes eelnevat arvesse, leiab kohus, et hagi kostja vastu vähemtasutud töötasu 740,60

euro nõudes tuleb jätta rahuldamata.

11. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1).

TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme

kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse

alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus

märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt

hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme

kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või

Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud

kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses

kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Haide Rimmel

kohtunik