2-13-34919/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

1 Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev 30. august 2013 Kohtuasja number 2-13-34919 Kohtuasi RK avaldus nõusoleku saamiseks alaealise KK nimel tehingu tegemiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja RK(isikukood XXX, elukoht XXX, XXX)

Puudutatud isik KK(isikukood XXX, elukoht XXX)

KKriigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Mariann Tusti (Niguliste Advokaadibüroo, nigulisteab@hot.ee )

Eestkosteasutus Tallinna linn Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu (lasnamae@tallinnlv.ee)

Menetlustoiming Lõpplahend kirjalikus menetluses Resolutsioon 1. Rahuldada avaldus. 2. Anda nõusolek RK(isikukood XXX) alaealise KK(isikukood XXX) nimel pärandvara jagamiseks kaaspärijate vahel viisil, et tema alaealisele tütrele KKjääb 1/3 mõttelist osa korteriomandist asukohaga XXXTallinnas, mis on kantud

Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX; 1/3 mõttelist osa korteriomandist (mitteeluruum nr 263) asukohaga XXXTallinnas, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX ning 1/6 EK(isikukood XXX) kuulunud hoiustest Nordea Pangas.

2-13-34919

2 3. Jätta KK menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda, kõik muud menetluskulud avaldaja kanda.

Kohtumääruse jõustumine 1. Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. 2. Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. 3. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest.

Asjaolud ja menetluse käik

RK esitas 24.07.2013 Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse KK nimel tehingu tegemiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 26.07.2013 määrusega, määras lapsele riigi õigusabi korras esindaja ja küsis esindajalt ning Tallinna linnalt Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu arvamust esitatud avalduse osas.

Avaldus

Avaldaja soovib kohtu nõusolekut KK nimel pärandi jagamiseks kaaspärijate vahel viisil, et tema alaealisele tütrele KK jääb 1/3 mõttelist osa korteriomandist asukohaga XXX Tallinnas (kinnistusregistriosa nr XXX); 1/3 mõttelist osa korteriomandist (mitteeluruum nr 263) asukohaga XXXTallinnas kinnistusregistriosa nr XXX) ning 1/6 EK kuulunud hoiustest Nordea Pangas.

Esindaja arvamus

Lapsele menetluses määratud esindaja advokaat Mariann Tusti esitas arvamuse 16.08.2013 ning on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ja alaealise huvid on kaitstud. Avalduses on esitatud EK pärandvara jaotuskava pärijate vahel. Pärijad soovivad vara jagada asjades ning omavahel rahalisi tasaarvestusi mitte teha. Vestlusest RK selgus, et XXX asuv korter plaanitakse välja üürida. Kinnistu XXX on mahukaid investeeringuid nõudev. Lapse esindaja peab jaotuskava otstarbekaks. Lapsele teistega koos kaasomandisse jääv korter võimaldab saada üüritulu, mis kataks korteriga seotud kulu, samas korteri väärtus säiliks. Seega lapse varalised õigused ei vähene, vaid tõenäoliselt ajas vara väärtus kasvab. Kinnistu korrashoiuga on seotud märkimisväärselt suuremad kulud, kui korteriga. Kuna kaasomanikel lasuks võrdne kohustus varasse panustada, siis peaks seda

2-13-34919

3 alaealise asemele tegema tegelikult tema vanemad. See tähendaks, et vahendid, mida oleks võimalik kasutada lapse arenguks ja hüvanguks, kuluksid vara korrashoiuks. Ka ei ole mõistlik jagada sõiduauto nelja pärija kaasomandisse. Sõiduauto omamisega kaasnevad kulud (tehniline hooldus, kütus, kindlustus), samas sõiduautot kasutada KK oma alaealisuse tõttu ei saa. Eestkosteasutuse arvamus Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitas arvamuse , milles leiab, et alaealise KK huve ei kahjusta pärandvara jagamine vastavalt RK poolt kohtule esitatud avaldusele. Avaldaja käis 15.08.2013 Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas vastuvõtul. RK väitel pärandvara inventuuri tehtud ei ole, samuti ei ole pärandvara hulka kuuluva kinnisvara kohta olemas hindamisakte. Seega puuduvad Lasnamäe Linnaosa Valitsusel andmed pärandvara koosseisu kuuluva kinnisvara väärtuse ja sõiduauto väärtuse kohta. Oma avalduses Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnale kirjutab RK, et sõiduauto Honda Jazz müüakse maha ja saadud raha jaotatakse järgnevalt: ½ RK, 1/6 RK, 1/6 KKja 1/6 KK. Võttes arvesse pärandvara kohta avaldatud andmeid on Lasnamäe Linnaosa Valitsus seisukohal, et pärandvara jagamine avalduses taotletud kujul on otstarbekas ning lapse huvides. Pärandvara jagamisel jääb maja XXX EK pojale RK, korteriomand XXXja XXXTallinnas aga KK, tema õe KK ja venna RK kaasomandisse ehk kuuluvaks ühe pere liikmetele. Ärakuulamine 27.08.2013

Kohus kuulas 27.08.2013 telefoni teel ära avaldaja RK ja alaealise KK. RK jäi esitatud avalduse juurde. KK kinnitas, et on nõus ema poolt esitatud avaldusega.

Kohtu seisukoht

Kohus peab avaldust, milles taotletakse alaealise lapse KK nimel pärandi jagamist kaaspärijate vahel, põhjendatuks ja nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega ja lapsele määratud esindaja ning eestkosteasutuse seisukohaga. Kohus leiab, et taotletav tehing lähtub alaealise lapse huvidest ega kahjusta tema huve vähimalgi määral.

TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

TsMS § 552¹ lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10- aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 477 lg 4 kohaselt,

2-13-34919

4 menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses.

Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Kohus on alaealise KK ära kuulanud.

Perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eeskostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara ja pärandit ning p 2 järgi ei või sõlmida pärandvara jagamise lepingut.

Kohus leiab, et ei esine takistusi puudutatud isiku nimel tehingute tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek oma lapse KK nimel tehingu tegemiseks so EK pärandi jagamiseks kaaspärijate vahel. Taotletavad toimingud lähtuvad eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalikud. Avaldaja – RK seaduslik esindaja, kellele kuulub tema tütre KK isiku- ja varahooldusõigus, võib jagada EK pärandi viisil, et tema tütrele KKjääb 1/3 mõttelist osa korteriomandist asukohaga XXX Tallinnas (kinnistusregistriosa nr XXX); 1/3 mõttelist osa korteriomandist (mitteeluruum nr 263) asukohaga XXX Tallinnas kinnistusregistri osa nr XXX) ning 1/6 EK (isikukood XXX) kuulunud hoiustest Nordea Pangas.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 172 lg 3 kohaselt, hagita perekonnaasja menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et KK riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda.

2-13-34919

5

Raivo Einula