2-13-28742/14 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2013, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-28742 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Hagihind

1 440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: XXX(isikukood XXX, e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX elukoht XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXXXXX(sündinud XXX.a.) kasuks elatis XXXülalpidamiseks igakuuliselt summas 127 (ükssada kakskümmend seitse) eurot alates 07.06.2013.a. kuni XXXtäisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

3. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: XXXon kohustatud temalt kohtuotsuse punktis 2 väljamõistetud elatise üle kandma XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS iga jooksva kuu kümnendaks kuupäevaks (selgitusse märkida „XXXigakuine elatis“).

4. Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

07. juunil kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt on XXXoma ema XXXülalpidamisel ning kostja hagejat materiaalselt ei toeta. Hageja vajadused ühe kuu kohta on 310 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatist 200 eurot alates juunikuust 2013.a.

Hageja tutvudes kostja vastusega annab teada, et XXXkooselu kostjaga lõppes juulis 2005.a. Mingit suulist kokkulepet lapse ülalpidamiseks tulevikus vajaliku elatise ühekordse makse kohta ei sõlmitud. 145 00 krooni olid laekunud XXXpangakontole teistel põhjustel. Ja kuna kooselu kestis juulini 2005.a. tähendab see seda, et raisati raha koos enda otstarbeks. Samast rahast kandis XXX27. aprillil kostja emale XXX pangakontole 20 000 krooni. Peale seda kui XXX ja kostja suhe katkes juulis 2005.a. pretensioone üksteisele ei esitatud. Kuni tänase päevani materiaalset abi kostjalt ei laekunud. Hageja ema on töötu ja seisab arvel töötukassas alates 02.07.2013.a. Ema töötutoetuse päevamäär on 3.28 eurot ja töötutoetuse maksmise periood 270 päeva. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 160 eurot alates juunikuust 2013.a.

Kostja seisukohad

Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnista. Kostja ja hageja esindaja kooselu algas 1998.a. ning lõppes 2005.a. Kooselu lõppemisel sõlmis kostja XXX suulise kokkuleppe selles, et kostja tasub talle lapse ülalpidamiseks tulevikus vajaliku elatise ühekordse maksena. 28. veebruaril 2005.a. kandis kostja kokkuleppe alusel XXX pangakontole 145 000 krooni. Seega on asjakohatu hageja esindaja väide, et kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamises. Viimastel aastatel on tütar koolivaheaegadel viibinud Valga linnas, kus kostja ja tütar on sageli kohtunud ning kostja on hagejale vastavalt võimalustele soetanud vajalikke asju. Kuna lapse ülalpidamises on kohustatud osalema mõlemad vanemad, siis on seadusandja kaalutlenud lapse igakuulise ülalpidamisvajaduse minimaalseks mahuks 320 eurot. Hageja seaduslik esindaja on märkinud tütre igakuuliste vajaduste kogumahuks 310 eurot, millest ühe vanema osa suuruseks on 155 eurot. Kostja ei ole kahjuks võimeline osalema tütre ülalpidamises isegi seaduses toodud miinimumi ulatuses. Käesoleval ajal kostja ei tööta, ta ei oma kinnisvara ega väärtuslikku vallasvara ega rahalisi sääste. 2012.a. haigestus kostja bakterioloogilisse kopsutuberkuloosi. Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 28.02.2012.a. otsusega nr XXX tuvastati kostjal üldhaigestumisest tulenev töövõimekaotus 100 % ning määrati igakuuline töövõimetuspension

255.66 eurot. Nimetatud summa arvelt tuleb kostjal tasuda eluasemekulu, soetada ravimid, rõivad ja vajalik toit. Tervislik seisund ei võimalda kostjal saada mingitki lisasissetulekut. Kostja leiab, et kohtu poolt hagi rahuldamisel peaks väljamõistetav elatisemäär olema selline, milline võimaldaks kostjale ülejäävate rahaliste vahendite arvelt mingigi inimväärse toimetuleku.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

Kohus tuvastas, et hageja XXX, kes on sündinud XXX.a. elab koos ema XXX ja on ema ülalpidamisel (t.l. 10-12, 32-35). Pooled vaidlevad, kas kostja kui XXX isa täidab lapse ülalpidamiskohustust.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2013.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 320 eurot ja pool sellest moodustab 160 eurot.

Hageja seaduslik esindaja nõuab elatist summas 160 eurot igakuiselt alates juunikuust hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Vaidlust ei ole, et kostja ei tasu regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras.

Kostja on esitanud hagile vastuväite, et hageja ema XXXja kostja on suuliselt kokku leppinud, et kostja tasub XXX ühekordse maksena 28. veebruaril 2005.a. 145 000 krooni hageja ülalpidamiseks (t.l. 27). Hageja esindaja ei nõustu kostjaga, et 145 000 krooni ülekanne oli lapse ülalpidamiskulutuste katteks. Hageja esindaja on veenvalt põhjendanud, et hageja vanemad elasid kuni juulini 2005.a. koos ja ka raiskasid selle raha endi otstarbeks, samuti kandis sellest rahast 20 000 krooni hageja ema kostja ema XXX pangakontole (t.l.32). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et lapse vanemate vahel oleks olnud kokkulepe ühekordses elatise maksmises. Seega on tuvastatud, et kostja ei maksa elatist lapsele lähtudes seaduses sätestatud lapse eelduslikest miinimumvajadustest.

Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1- 7-05, et kuna PKS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Hageja vajadused on hagiavalduse kohaselt 310 eurot kuus. Pooled ei vaidle lapse vajaduste üle. Kohus ei pea vajalikuks hinnata lapse vajadusi, sest hageja nõuab elatist lähtudes lapse minimaalsetest vajadustest.

Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema varalisest seisundist tulenevalt võimalus täita lapse ülalpidamiskohustust hageja nõutud määras. Kostja ei tööta, tal ei ole kinnisvara, väärtuslikku vallasvara ega rahalisi sääste. 2012.a. haigestus kostja bakterioloogilisse kopsutuberkuloosi ning Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti 28.08.2012.a. otsusega nr XXX tuvastati kostjal üldhaigestumisest tulenev töövõimekaotus 100 % ning kostjale määrati igakuuline töövõimetuspension 255.66 eurot (t.l. 28). Töövõimetuspensionist tasub kostja eluasemekulud, soetab ravimid, rõivad ja toidu. Tervislik seisund ei võimalda kostjal saada mingitki lisasissetulekut. Kostja palub vähendada tema töövõimetuse tõttu elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatis saav laps.

Kuna tuvastatud on, et kostja on töövõimetu ja kostjal muid sissetulekuid peale töövõimetuspensioni ei ole, siis on kohtu arvates põhjendatud vähendada XXX ülalpidamiseks väljamõistetava elatise suurust alla seaduses sätestatud miinimummäära ning kostjalt tuleb XXX ülalpidamiseks välja mõista elatis igakuuliselt 127 eurot, millise summa väljamõistmisel jääb kostja enda ülalpidamiseks samasugune summa s.o. kostja käsutada olevad rahalised vahendid oleksid kasutatud tema ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista elatis hageja XXX ülalpidamiseks igakuuliselt

127 eurot alates hagiavalduse esitamisest 07.06.2013.a. kuni XXX täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik