3-12-2405/27 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-12-2405

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-12-2405 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi Clever Invest OÜ kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada Maksuja Tolliameti 31.08.2012 otsus nr 6-1/872-3 ning kohustada Maksuja Tolliametit läbivaatama kaebaja tähtaegselt maksuotsusele esitatud vaie; alternatiivselt:

- tühistada Maksuja Tolliameti 31.08.2012 otsus nr 6-1/872-3 ning ennistada maksuotsusele vaide esitamise tähtaeg ja kohustada maksuhaldurit vaiet sisuliselt läbi vaatama; alternatiivselt:

- kui lugeda Maksuja Tolliameti 31.08.2012 otsus nr 6-1/872-3 toiminguks, ennistada maksuotsusele vaide esitamise tähtaeg ja kohustada maksuhaldurit vaiet sisuliselt läbivaatama; alternatiivselt:

- kui lugeda Maksuja Tolliameti 31.08.2012 otsus nr 6-1/872-3 toiminguks, tuvastada selle õigusvastasus, ennistada maksuotsusele vaide esitamise tähtaeg ja kohustada maksuhaldurit vaiet sisuliselt läbivaatama; alternatiivselt:

- tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks MKS § 54 lg 6 teine lause ning lugeda maksuotsuse vaie esitatuks tähtaegselt;

3-12-2405

- jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

29. august 2013 Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja Clever Invest OÜ esindaja advokaat Priit Raudsepp Vastustaja Maksuja Tolliameti esindaja Jaanus Jõgi

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata Clever Invest OÜ kaebus haldusasjas nr 3-12-2405.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 29. augustil 2013.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

19.04.2012 maksuotsusega nr 12.2-3/2451-24 kohustati Clever Invest OÜ-d tasuma makse kogusummas 39 178.80 eurot (tl 23, 27-36) 31.08.2012 MTA otsusega nr 6-1/872-3 tagastati kaebaja poolt 19.04.2012 maksuotsusele nr 12.2-3/2451-24 esitatud vaie, kuna oli möödunud vaide esitamise tähtaeg ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele (tl 10-11). 01.10.2012 esitas kaebaja 31.08.2012 otsusele vaide. 15.10.2012 MTA otsusega jäeti kaebaja vaie MTA 31.08.2012 otsusele nr 6-1/872-3 peale rahuldamata, sest vaide esitamise tähtaeg on põhjendatult jäetud ennistamata (tl 12-16). 15.11.2012 esitas kaebaja kohtule kaebuse MTA 31.08.2012 otsusele nr 6-1/872-3 (tl 5-8). 09.01.2013, 21.02.2013 esitas vastustaja seisukohad kaebuses (tl 23-25, 42). 27.03.2013 täpsustas kaebaja oma seisukohti ning taotlusi (tl 50-51). 31.05.2013 esitas vastustaja seisukohad kaebuses (tl 55). 28.06.2012 esitas kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid (tl 61).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgituste kohaselt sai ta maksuotsuse kätte 26.04.2012, kuna kaebuse esitamise tähtaeg langes laupäevale, siis esitades vaide esmaspäeval 28.08.2012, oli see esitatud tähtaegselt. Maksuhaldur saatis maksuotsuse juhatuse liikme aadressil, mistõttu on kohatu tugineda MKS § 54 lg 6 teisele lausele, kuna need sätted rakenduvad vaid juriidilise isiku registrijärgsele aadressile saadetud dokumentide korral. Muule aadressile edastatud dokumendi kättesaamisel tuleb lähtuda HMS § 26 lg 3. Antud juhul toimus

3-12-2405

dokumendi allkirja vastu üleandmine 26.04.2012. Seega oli vaie esitatud tähtaegselt ning kaebaja taotleb kohustada vastustajat vaiet läbivaatama. Juhul, kui lähtuda seisukohast, et vaie on esitatud tähtaega rikkudes, tuleb vaide esitamise tähtaeg ennistada. Kaebaja hinnangul tuli vastustajal ennistada maksuotsusele vaide esitamise tähtaeg, kuna tähtaeg oli mööda lastud mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine oli tingitud vastustaja eksitavast käitumisest. Kaebaja teavitas maksuhaldurit korduvalt sellest, et menetluspost tuleb talle edastada elektrooniliselt ning kui see pole võimalik, siis K.

K kodusele aadressile. Maksuhaldur ei vaielnud kaebaja soovile vastu. Maksuhaldur märkis ka maksuotsuses, et see saadetakse elektrooniliselt. Kaebaja oli menetluses hoolas ja tegutses heas usus. Teades, et maksuotsus on tulemas ning kaebaja postkastile on juurdepääs raskendatud, teavitas kaebaja maksuhaldurit elektroonilisest aadressist, kuhu otsus saata ning aadressist, kust kaebajale oli post kättesaadav. Sellele vaatamata ignoreeris maksuhaldur talle antud eleketronposti aadressi ning tekitas segaduse postiaadressidega. Kaebaja tegi pingutusi selleks, et kinni pidada menetlustähtaegadest.

Kaebaja poolne hilinemine oli minimaalne arvestades ka seda tähtaega, mil vastustaja enda väidetel maksuotsuse kätte toimetas. Kaebetähtaja kolme päevane rikkumine ei riku oluliselt õigusrahu, kuid kaebeõiguse minetamine tähendab olulist kaebeõiguse kaotust. Tähtaja ennistamine on ainuke viis kaebajale kaebeõiguse tagamiseks menetluses, mis vastasel juhul võib lõppeda kaebaja maksujõuetusega. Maksuhalduri poolt määratud maksusumma moodustab veerandi kaebaja bilansimahust. Oluline on arvestada, et kaebajal puuduvad juriidilised eriteadmised.

Kaebaja on seisukohal,et vaidlustatud otsuse puhul on tegemist haldusaktiga, mis ei ole õiguspärane ning põhjendatud. Otsuses väidab maksuhaldur, et toimetas otsuse K. K aadressile. Samas märgib maksuhaldur, et edastas otsuse kaebaja juriidilisele aadressile. Maksuotsuses on märgitud, et otsus toimetatakse kätte ka elektrooniliselt, kuid kaebaja ei ole seda elektrooniliselt kätte saanud. Otsuse kohaselt saatis maksuhaldur kaebajale 18.07.2012 teate esitada kaebetähtaja ennistamiseks vastav taotlus, kuid taolist teadet ei ole kaebaja saanud.

Seega sisaldab otsus vasturääkivat teavet asjas oluliste asjaolude osas ning tuleb tühistada. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur õiguspäraselt kasutanud oma disktretsiooniõigust haldusakti kättetoimetamise viisi valikul ega arvestanud kõiki olulisi asjaolusi ning arvestanud erinevaid huvisid. Maksuhaldur ei ole oma valitud kättetoimetamise viisi motiveerinud. Selliste diskretsiooni vigadega antud haldusakti tagajärjed on ebaproportsionaalselt koormavad kaebajale ning takistavad tema kaebeõiguse teostamist. Otsus tuleb tühistada kaalutlusvea tõttu.

Kui kohus leiab, et tegemist on kehtiva haldusaktiga ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, taotleb kaebaja jätta kohaldamata MKS § 54 lg 6 teine lause, kuna see rikub PS § 15 lg 1 sätestatud õigust pöörduda kohtu poole ning ei ole sobiv ega proportsionaalne meede saavutatava eesmärgi suhtes. Maksuhalduri teate saab lugeda kättetoimetatuks ainult juhul, kui adressaat hoiab kõrvale tähtkirja

3-12-2405

kättesaamisest või ei täida hoolsuskohustust posti kättesaamisel. Ilmselge on maksuhalduri segadus aadressi määratlemisel. Võimalikuks peaks lugema ka postitöötaja eksimust või kohustuste rikkumist. MKS § 54 lg 6 teist lauset saab kohaldada juhul, kui haldusorgan on saatnud haldusakti teatud aadressile ning adressaat ei täida hoolsuskohustust kirja kättesaamiseks. 27.03.2013 esitatud kaebuse täienduses jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Kaebaja esmaseks eesmärgiks on maksuotsuse vaidlustamine vaidemenetluses ning kaebuse kohtusse pöördumise eesmärgiks on, et maksuhaldur vaataks sisuliselt läbi maksuotsusele esitatud vaide. Kaebaja esitas oma eesmärgi saavutamiseks 28.05.2012 vaide ning vastavalt maksuhalduri juhistele ennistamistaotluse. Maksuhaldur lahendas 31.08.2012 otsusega sisuliselt ennistamistaotluse, jättis taotluse rahuldamata ning tagastas vaide ja tõi otsuses välja tavapärase haldusakti vaidlustamise viite. Kaebaja on seisukohal, et 31.08.2012 otsuse näol on tegemist haldusaktiga. Maksuhaldur ei ole otsusega üksnes vaiet tagastanud, vaid on sisuliselt lahendanud ennistamistaotluse, mis tähendab seda, et otsuse näol ei ole tegemist üksnes vaide tagastamise toiminguga. Toiminguga saaks tegemist olla juhul, kui vaie tagastatakse sisuliste põhjendusteta.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Maksuhalduri hinnangul ei anna ükski kaebaja väide alust kaebuse rahuldamiseks, sest puuduvad mõjuvad põhjused vaide tähtaja ennistamiseks. Maksuotsus toimetati kaebajale kätte 23.04.2012 ning vaie on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes. Maksuhaldur palus kaebajal teatada postiaadress, kuhu tuleb saata maksuotsus. Kaebaja poolt edastatud aadressiks oli …. Nimetatud aadressile ka maksuotsus toimetati. 23.04.2012 jäeti nimetatud aadressile teade tähtkirja saabumise kohta. MKS § 54 lg 6 kohaselt loetakse sellisel juhul dokument kättetoimetatuks teate jätmise kuupäevast. Kohtupraktikast tulenevalt peab MKS § 54 lg 6 järgi tähtsaadetisena saadetud dokumente olema võimalik aadressijärgselt üle anda. Juriidiline isik peab ka enda poolt näidatud aadressil hoolitsema posti vastuvõtmise eest. Seega oleks kaebajal tulnud vaie maksuotsusele esitada hiljemalt 23.05.2012. esitades vaide 28.05.2012, oli selleks ajaks möödunud vaide esitamise tähtaeg, mistõttu on vaie tagastatud õiguspäraselt. Kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid põhjuseid vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. Kaebaja oleks saanud kerge vaevaga kindlaks teha, millal jäeti postkasti vastav teade ning arvestada vaide esitamise tähtaega. Kaebajal oli isegi maksuotsuse kätte saamisel 26.04.2012 reaalne võimalus esitada vaie tähtaegselt. Kaebaja oleks pidanud seadusega antud tähtaja jooksul jõudma selgusele, kas maksuotsuse vaidlustamine on vajalik tema õiguste kaitseks. Asjaolu, et kaebaja teatas maksuhaldurile ka oma e-posti aadressi, ei ole käsitletav mõjuva põhjusena vaide esitamisega viivitamisel. Kuna maksumenetluses ei taganud kaebaja korrektselt haldusaktide vastuvõtmist palus maksuhaldur kaebajat teatada postiaadress, kus on maksuotsuse vastuvõtmine tagatud. Kaebaja poolt teatatud aadressile saatiski

3-12-2405

maksuhaldur maksuotsuse, mille kaebaja on ka kätte saanud. Kaebaja ei saanud eeldada, et talle saadetakse maksuotsus e-kirjaga, sest maksuhaldur esitas e-kirjas põhjenduse selle kohta, miks maksuotsus kätte toimetatakse. Maksuotsuses ei ole märgitud, et maksuotsus toimetatakse kätte elektrooniliselt. Samas ei ole asjas ka olulised väited maksuotsuse elektroonilise saatmise asjaolude kohta, kuna maksuhaldur võib MKS § 52 lg 1 järgi ise valida kättetoimetamise viiside vahel. Kaebaja poolt soovitud aadressile maksuotsuse saatmine oli põhjendatud. Kaebaja on põhjendamatult leinud, et MKS § 54 lg 6 teine lause on vastuolus PS § 15 lg 1 sätestatud õigusega pöördudada kohtu poole. Viidatud säte ei ole vastuolus põhiseadusega, kuna selle alusel on reglueeritud haldusakti kaebajale kättesaadavaks tegemine. Kui kaebaja oleks taganud antud aadressil posti nõuetekohase vastuvõtmise, oleks ta saanud maksuotsusega tutvuda 23.04.2012. Nimetatud sätte eesmärgiks on takistada seoses tähtaegadega tekkida võivaid manipulatsioone ja kuritarvitusi ning vältida olukordi, kus välditakse maksuotsuse vastuvõtmata jätmisega vaide esitamise tähtaja kulgema hakkamist. Vaie on esitatud hilinenult kaebajast olenevatel põhjustel. Halduskohus ei saa ennistada vaide esitamise tähtaega, vaid saab teha üksnes ettekirjutuse vaide läbivaatamiseks. Vaide tagastamise otsus ei ole haldusakt, mille peale saaks esitada tühistamiskaebuse. Vaide tagastamise näol on tegemist menetlustoiminguga, mille vaidlustamise võimalused on piiratud. Lähtudes MKS § 143 lg 3 tuleb menetlustoimingu põhjendus esitada otsuses. HMS § 79 lg 3 järgi tuleb vaide tagastamisest teadada posti teel. Teates tuleb tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebe korda. Sisuliselt on tegemist menetlemisest keeldumisega. Toimingu tühistamist ei saa nõuda.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

Kaebaja on kaebuses seisukohal, et juhul, kui kaebaja esitas maksuhaldurile vaide tähtaega rikkudes, kuulub käesolevas kohtuasjas lahendamisele tähtaja ennistamise küsimus (tl 50 pöördel). HKMS § 124 lg 1 järgi saab kohus hinnata kohtule esitatud kaebuse esitamise tähtaegsust ning lahendada kaebetähtaja ennistamise taotluse. Lähtudes HMS § 77, MKS § 140 võib vaide esitamise tähtaja ennistada vastavas seaduses sätestatud tingimustel selle saanud haldusorgan. Tulenevalt eeltoodust ei ole kohtu pädevuses haldusmenetluses esitatud vaide tähtaja ennistamise taotluse lahendamine, mistõttu tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlused ennistada maksuotsusele vaide esitamise tähtaeg.

MTA on kaebajale 31.08.2012 tagastanud tema poolt esitatud vaide (tl 10-11). Kaebaja taotleb kaebusega vastustaja 31.08.2012 otsuse nr 6-1/876-3 tühistamist (tl 7 pöördel, 50 pöördel).

3-12-2405

Kaebaja hinnangul on tegemist haldusaktiga, kuna vaidlustatud otsusega ei ole vaiet üksnes tagastatud, vaid on lahendatud sisuliselt vaide ennistamise taotlus. Vastustaja on seisukohal, et vaide tagastamise puhul on tegemist menetlustoiminguga, mida ei ole võimalik tühistada (tl 25, 55).

HKMS § 6 lg 1 alusel loetakse halduskohtumenetluses haldusaktiks haldusakt haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Käsitletud paragrahvi lg 2 järgi loetakse halduskohtumenetluses haldusorgani toiminguks haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toiming, samuti haldusorgani tegevusetus ja viivitus avalik-õiguslikus suhtes.

Lähtudes MKS § 45 kohaldatakse maksumenetluses haldusmenetluse seaduses sätestatut, kui käesolevas seaduses, maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole ette nähtud teisiti. Vaidemenetluse läbiviimine on reguleeritud MKS neljateistkümnendas peatükis ja HMS viiendas peatükis. MKS § 143 lg 3 kohaselt tagastatakse vaie isikule kirjaliku otsusega seitsme päeva jooksul pärast vaide esitamist. Otsuses tuuakse ära vaide tagastamise põhjendus ning selgitus edasikaebamise korra kohta. HMS § 79 lg 3 kohaselt teatatakse vaide tagastamisest isikule posti teel.

Teates tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebamise korda. Vaide tagastamise otsustamine toimub vaide läbivaatamist ettevalmistavas menetluses (MKS § 137-144; HMS, V peatükk, kolmas jagu). Lähtudes MKS § 144 lg 1 ja lg 4, HMS § 79 lg 3 on Maksuja Tolliameti otsus vaide tagastamise kohta vaidlustatav, seega tuleb vaide tagastamist isikute õiguste kaitse võimaldamiseks põhjendada. Menetlustoimingutele ei saa otseselt laiendada HMS §-s 56 sätestatud nõudeid haldusaktide motiveerimisele, kuid see ei tähenda, et menetlustoiminguid ei pea põhjendama.

Motiveerimise nõue on haldusmenetluse üldine nõue ning antud nõue tuleneb ka MKS § 143 lg 3, § 144 lg 4, HMS § 79 lg 3, § 86 lg 3. Käsitletud sätetest tuleb ka nõue selgitada edasikaebamise korda. Oluline on märkida, et vaide tagastamisel ei ole iseseisvat regulatiivset mõju, vaid see on vaidemenetluses üheks, vaide läbivaatamist, ettevalmistavaks menetlusetapiks. Seega ei ole vaide tagastamise korral tegemist haldusorgani poolt haldusakti andmisega. Arvestades eeltoodut on vaide tagastamine toiming HMS § 106 lg 1 mõttes. MKS § 143 lg 1 p 3 kuulub vaie tagastamisele, kui vaide esitamise tähtaeg on möödunud ning seda ei ennistata.

Seega on vaide esitamise tähtaja möödumine üheks õiguslikuks aluseks vaide tagastamiseks ning selleks, et nimetatud alusel saaks vaide tagastada, tuleb hinnata vaide esitamise tähtaegsust ning

3-12-2405

lahendada vaide esitamise tähtaja ennistamiseks esitatud taotlus. Seetõttu ei saa vaide esitamise tähtaegsuse hindamist ja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse lahendamist lugeda vaide sisuliseks lahendamiseks. Lähtudes eelpool käsitletud sätetest ei tule vaide esitamise tähtaegsuse hindamiseks ja vaide tagastamiseks vastu võtta haldusakti (vaideotsust). Tulenevalt eeltoodust ei saa kohus vastustaja 31.08.2012 otsustust nr 6- 1/872-3 kui menetlustoimingut tühistada ning kaebuses esitatud tühistamisnõue tuleb jätta rahuldamata.

HKMS § 2 lg 3 järgi lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Seega on vaidluse eseme kindlaks tegemisel oluline kaebuse esitaja nõue, mille all tuleb mõista kaebuses vastavalt HKMS § 38 lg 1 p 5, 37 lg 2 väljendatud taotlust. Kaebaja jääb küll esitatud kaebuses arvamusele, et vaide tagastamise otsuse näol tegemist haldusaktiga, kuid on täpsustanud esitatud nõudeid ning esitanud alternatiivse taotlusena nõude tuvastada 31.08.2012 otsuse nr 6-1/872-3 õigusvastasus (tl 51). Kaebaja väidetel on tema eesmärgiks vaidemenetluse läbiviimine kaebaja poolt esitatud vaides - kohustada maksuhaldurit sisuliselt läbi vaatama maksuotsusele esitatud vaie (tl 50 pöördel). Kohustamiskaebuse rahuldamiseks peab kohus tuvastama kaebaja õiguste rikkumise. Seetõttu tuleb kaebaja poolt taotletud ettekirjutuse tegemiseks anda õiguslik hinnang 31.08.2012 vaide tagastamisele.

Kaebaja taotles vaidemenetluses tähtaja ennistamist põhjusel, et maksuhaldur on otsuse teatavaks tegemise viisi valikul teinud kaalutlusvea. Kaebaja selgituste kohaselt oli kaebaja ise piisavalt hoolas ja tegutses heas usus selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. MKS § 52 lg 1 alusel antakse dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi. Maksuotsuse kohaselt väljastatakse maksuotsus kaebajale väljastusteatega kaebaja poolt teatatud aadressile (tl 36). Maksuotsuses puudub märkus selle saatmise kohta e-kirjaga. Maksuhaldur on kaebajale teatanud, et maksuotsus edastatakse postiaadressil ning on kaebajale selgitatud, et MKS sätestab maksuotsuse kättesaamise korra (tl 17). Ainuüksi asjaolust, et kaebaja teatas maksuhaldurile oma e-posti aadressi ei saanud kaebaja eeldada, et talle saadetakse maksuotsus e-kirjaga. Tulenevalt MKS § 95 lg 5 tuleb maksuotsus toimetada maksukohustuslasele kätte. Seega tuli maksuotsus üle anda allkirja vastu ning maksuhaldur ei ole kättetoimetamise viisi valikul teinud kaalutlusviga.

3-12-2405

Kaebetähtaja ennistamistaotlust põhjendab kaebaja sisuliselt väitega, et vaie oli esitatud õigeaegselt, kuna kaebaja sai vaidlustatud otsuse kätte 26.04.2012 ning esitades vaide esmaspäeval 28.05.2012, on vaie esitatud tähtaegselt. Kaebaja väidetel ei olnud juhatuse liikmel kui juriidiliste teadmisteta isikul lihtne orienteeruda asjassepuutuvates normides. MKS § 54 lg 6 tekstis on kohtu hinnangul dokumendi kättetoimetamise tingimused ja kord sätestatud sedavõrd selgelt, et sellest on kõrvalise abita ja kohtupraktikat uurimata võimeline põhijoontes aru saama iga keskmine tähelepanelik isik.

Arvestades seda, et kaebaja sai maksuotsuse kätte kolm päeva peale tähtkirja saabumise kohta teate saamist, oli kohtu arvates kaebajal piisavalt aega selleks, et jõuda selgusele millise tähtaja jooksul tuleb maksuotsus vaidlustada. Kaebetähtaja kulgemist ei lükka edasi kaebaja poolne käsitlus tähtaja kulgemise algusest. Kaebaja ei ole vaidemenetluses ega käesolevas kohtuasjas kirjeldanud, millised olid olulised ja kestvad takistused, mille tõttu ei olnud kaebajal võimalik ajavahemikus 26.04.2012 kuni 23.05.2012 vaiet esitada. MKS § 54 lg 6 sätestas vaidlustatud otsuse vastuvõtmise ajal, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välismaale saatmisest.

Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Viidatud sättest ei tulene, et paragrahvi teist lauset saab kohaldada üksnes juhul, kui haldusorgan on saatnud haldusakti teatud aadressile ning adressaat ei täida hoolsuskohustust kirja kättesaamiseks. Kohtupraktika kohaselt peab juriidilisele isikule tähtsaadetisena saadetud dokumente olema võimalik aadressijärgselt üle anda.

TsÜS § 29 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et maksuotsus on edastatud kaebaja juhatuse liikme poolt maksuhaldurile teatatud juhatuse liikme aadressile: ..(tl 17). Nimetatud aadress on märgitud kaebaja asukohaks ka kohtule esitatud kaebuses. Seega tuleb antud aadressi lugeda juriidilise isiku asukoha aadressiks. …, on kaebaja postiaadressina teatanud maksuhaldurile ja märkinud kohtule esitatud kaebuses (tl 5, 17).

Nimetatud aadress on märgitud MTA 31.08.2012 otsuses, MTA 15, 10, 2012 otsuses, 19.04.2012 maksuotsuses (tl 10, 12,27). Eeltoodust selgub, et kaebaja aadress on määratletud üheselt ja arusaadavalt, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et maksuhaldur oli maksumenetluses ilmselgelt segaduses kaebaja aadressi määratlemisel. Kohtule on esitatud AS Eesti Post postisaadetiste liikumist kajastav väljatrükk (tl 37). Tõendeid postitöötaja võimaliku eksimuse või kohustuste rikkumise kohta asjas esitatud ei ole. AS Eesti Post postisaadetise liikumist kajastava

3-12-2405

väljatrüki kohaselt jättis postiteenuse osutaja 23.04.2012 kell 14.37 kaebajale teate tähtkirja (maksuotsuse) saabumise kohta. Seega teates nimetatud ajal ei olnud postitöötajal võimalik kaebajale tähtkirja üle anda ning järelikult ei korraldanud kaebaja posti vastuvõtmist nõuetekohaselt. Tulenevalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et maksuotsus anti postitöötaja poolt kaebajale üle 23.04.2012. Järelikult lõppes MKS § 138 lg-s sätestatud 30-päevane vaide esitamise tähtaeg 23.05.2012 ning esitades vaide 28.05.2012 oli selleks ajaks möödunud seaduses sätestatud vaide esitamise tähtaeg.

Hinnates asjas kogutud tõendeid ei olnud tähtaja möödalaskmine antud juhul põhjustatud MKS § 54 lg 6 regulatsioonist dokumentide kättetoimetamise kohta, vaid asjaolust, et kaebaja ei selgitanud välja millisest ajahetkest loetakse juriidilisele isikule tähtsaadetisena saadetud dokument kättetoimetatuks.

Kuna kohus ei tuvastanud kaebaja vaide tagastamise kui toimingu õigusvastasust, ei kuulu kaebuses esitatud kohustamisnõue rahuldamisele.

Põhiseaduse § 15 järgi on igaühel õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või toimingu põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ei takistanud MKS § 54 lg 6 sätted kaebajal kaebusega kohtu poole pöördumist käesolevas asjas. Kohus ei tuvastanud ka asjas selliseid objektiivseid takistusi, mille tõttu ei olnud kaebajal võimalik vaidemenetluses maksuotsust vaidlustada seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Samuti on oluline märkida, et põhiseaduse § 11, § 24 lg 5 annavad seadusandjale õiguse ja võimaluse seada isiku õiguste ja vabaduste piiramiseks menetluslikke piiranguid (sätestada menetlustähtajad ja kaebuse esitamise kord).

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Kaebaja taotles tema poolt kantud menetluskulude hüvitamist (tl 61). Vastustaja vastavat taotlust ei esitanud. HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik