3-11-1973/43 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-11-1973

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtukooseis

kohtunik Mare Krull Haldusasja number

3-11-1973 Haldusasi R.K kaebus Viru Vangla 27.05.2011 haldusakti nr 7.7/18110-1 õigusvastaseks tunnistamiseks

Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised:

kaebuse esitaja R.K vastustaja Viru Vangla, esindaja Eve Kangro Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

29. august 2013.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSION

1. Rahuldada R.K kaebus ning tunnistada Viru Vangla 27.05.2011 haldusakt nr 7.7/18110-1 õigusvastaseks;

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

1. 09.08.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja R.K (edaspidi kaebaja) poolt esitatud kaebus Viru Vangla (edaspidi vastustaja) 27.05.2011 keelduva otsuse nr 7.7/18110-1 tühistamiseks ja/või otsuses väljendatud keeldumise põhjenduste õigusvastaseks

3-11-1973

tunnistamiseks ning ettekirjutuse tegemiseks, millega kohustada Viru Vanglat lisama kaebaja toimikusse jõustunud kohtuotsused.

1.1 01.12.2011 määrusega jättis kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetas menetluse.

1.2 05.09.2012 määrusega rahuldas Tartu Ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse osaliselt ning tühistas Tartu Halduskohtu 01.12.2012 määruse osas, millega lõpetati menetlus kaebuse tuvastamisnõudes.

1.3 20.06.2013 määrusega võttis Tartu Halduskohus kaebuse tuvastamisnõudes menetlusse.

2. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja 28.04.2011 vastustajale taotluse jõustunud kohtulahendite tema isiklikku toimikusselisamiseks. Vastustaja 27.05.2011 vastusega nr 7.-7/18110-1 jättis kaebaja taotluse rahuldamata, kuna kaebaja pole esitanud dokumente, mida soovis isiklikku toimikusse paigutada. 28.05.2011 pöördus kaebaja vastustaja poole vaidega, milles taotles keelduva otsuse kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist - lisada jõustunud kohtuotsused kaebaja isiklikku toimikusse. Kaebaja leidis, et vastustaja otsus nr 7.-7/18110-1 on arusaamatu ja õigusvastane. 29.06.2011 vaideotsusega nr 6-12/246-1 jättis vastustaja kaebaja vaide täies ulatuses rahuldamata.

3. Kaebaja leiab, et vastustaja 27.05.2011 otsus nr 7.7/18110-1 on haldusakt, mis ei vasta haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-des 4, 54 ja 56 sätestatud nõuetele, mistõttu nimetatud haldusakt on kaalutusvigane ja motiveerimata. Asjaolu, et kaebaja pole esitanud kohtuotsuseid, ei saa olla taotluse rahuldamata jätmise aluseks. Kaebajalt pole menetluse ajal küsitud otsuseid ning need otsused on vastustajal olemas, kuna ta oli antud kohtuasjades vastustajaks. Kaebaja sõnul rikkus vastustaja samuti tema HMS §-st 40 tulenevat ärakuulamisõigust. Tuginedes eelpoolnimetatule, taotleb kaebaja kohtult vastustaja 27.05.2011 otsuse nr 7.-7/18110-1 õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja põhjendatud huviks on preventiivne eesmärk. Kaebaja palus samuti kohtul anda õiguslik hinnang sellele, kas vanglal tuleb lisada kohtuotsused toimikusse, kui tegemist on jõustunud kohtuotsusega, milles on kaebajat iseloomustav informatsioon.

4. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb selle vastu.

4.1 Vastustaja jäi täielikult 29.06.2011 vaideotsuses nr 7.-7/18110 (õige number on 6-12/246- 1) esitatud seisukohtade juurde ja ei pidanud vajalikuks neid taas korrata. Vastustaja rõhutas, et kaebaja suhtes tehtud julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirjadele on märgitud viide Riigikohtu 20.04.2011 lahendile nr 3-3-11-1-94-10, mistõttu puudub vajadus kaebaja poolt taotletud otsuste isiklikku toimikusse lisamiseks. Kohtulahendid haldusasjades on üldjuhul pärast jõustumist avalikud ning need on kättesaadavad Riigi Teataja vahendusel. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kohtuotsuste paberkandjal kaebaja isiklikku toimikusse lisamine ei ole vajalik olukorras, kus toimikus on olemas viited kohtuotsustele. Vastustaja viitab Tartu Ringkonnakohtu 21.10.2005 otsusele nr 2-3-338/05, milles on märgitud, et kuigi vangla võib toimikusse lisada vaideotsuseid, halduskohtu otsuseid ja õiguskantsleri kirju, siis vanglale ei tulene seadusest ega muudest õigusaktidest seesugust kohustust.

4.2 Eeltoodust tulenevalt palub vastustaja jätta kaebus rahuldamata.

3-11-1973

KOHTU PÕHJENDUSED

5. 28.04.2011 esitas kaebaja vastustajale taotluse tema isiklikku toimikusse jõustunud kohtulahendite (RKHKo haldusasjas nr 3-3-1-94-10 ja Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-09-13-95) lisamiseks. Kaebaja selgituse kohaselt nimetatud kohtuotsused on seotud Viru Vangla direktori käskkirjadega nr 6-1/90 KP; 6-1/191-KP; 6-1/209-KP. 27.05.2011 vastusega nr 7.7/18110-1 jättis vastustaja taotluse rahuldamata. Taotluse rahuldamata jätmine oli põhjendatud sellega, et kaebaja ei ole esitanud dokumente, mille toimikusse paigutamist ta taotles.

6. Kaebaja leiab, et 27.05.2011 vastus nr 7.-7/18110-1 on haldusakt, mis ei vasta HMS §-des 4, 54 ja 56 sätestatud nõuetele. Haldusmenetluse käigus rikuti tema ärakuulamisõigust, mistõttu vaidlustatud haldusakt on õigusvastane.

6.1 Kohus on seisukohal, et vastustaja 27.05.2011 vastus nr 7.-7/18110-1, millega jäeti rahuldamata kaebaja taotlus, vastab HMS § 51 lg-s 1 sätestatud haldusakti tunnustele. Seega tegemist on haldusaktiga. Vaidlustatud haldusaktist nähtub, et kaebaja taotlus jäeti rahuldamata põhjusel, et ta ei ole esitanud vastustajale kohtuotsuseid, mille lisamist isiklikku toimikusse ta taotles. Seega, lähtudes eelpoolnimetatud põhjendustest, oli kaebaja taotlus puudulik, kuna sellele ei olnud lisatud kohtuotsuseid. Tulenevalt HMS § 15 lg-st 2 esitatud puuduliku taotluse korral on haldusorganil kohustus määrata taotlejale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks ning selgitada, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse taotlus selle esitajale läbivaatamatult. Järelikult, kui vastustaja oleks pidanud kaebaja taotlust puudulikuks, siis vastavalt HMS § 15 lg-st 2 pidi ta andma talle võimaluse esinenud puuduste kõrvaldamiseks. Haldusasja materjalidest ei nähtu, et enne kaebaja taotluse rahuldamata jätmist esinenud puuduste tõttu oleks vastustaja võimaldanud talle mõistliku aja jooksul puudused kõrvaldada. Sellest tulenevalt rikkus vastustaja haldusmenetluse nõudeid.

6.2 Kohus tuvastas, et vastustaja 27.05.2011 vastus nr 7.-7/18110-1 on keelduva iseloomuga haldusakt, mis vastavalt HMS § 56 lg-le 2 peab olema nii faktiliselt kui ka õiguslikult põhjendatud. Vaidlustatud haldusaktist ei tulene faktilisi ega õiguslikke põhjendusi. 6.3 Eelpoolnimetatust tulenevalt kaebaja taotluse menetlemisel rikkus vastustaja haldusmenetluse nõudeid ning andis välja faktiliselt ja õiguslikult põhjendamata haldusakti. Kohus tunnistab 27.05.2011 haldusakti nr 7.-7/18110-1 õigusvastaseks.

7. Kaebaja palus kohtul anda õiguslik hinnang sellele, kas vanglal tuleb lisada kohtuotsused toimikusse, kui tegemist on jõustunud ja kaebajat iseloomustava informatsiooni sisalduva kohtuotsusega.

7.1 Kohus juhib kaebaja tähelepanu Tartu Ringkonnakohtu otsusele nr 3-11-2511, milles kohus nõustus vastustajaga kaebaja isiklikku toimikusse jõustunud kohtulahendite lisamise osas.

8. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus R.K kaebuse ning tunnistab Viru Vangla 27.05.2011 haldusakti nr 7.7/18110-1 õigusvastaseks.

3-11-1973

9. Menetluskulud

9.1 Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. 27.01.2013 määrusega vabastas kohus kaebaja riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Samuti ei ole kaebaja esitanud kohtule taotlust halduskohtumenetluses tekkinud kulude hüvitamiseks. Seega, võttes arvesse kaalul olevaid asjaolusid ning juhindudes HKMS § 108 lg-st 11, peab kohus mõistlikuks jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/