2-13-26490/23 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Kohtutoimik 2-13-26490

1(7)

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Kohtumaja Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Sekretär Kristiina Tammus

Määruse avaldamise kuupäev

29. august 2013

Kohtuasja number 2-13-26490

Kohtuasi MMavaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks

Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine. Lõpplahend hagita menetluses.

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja:

MM(isikukood XXX, elukoht XXX, XXX )

Avaldaja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Marje Mängel

Kohtutoimik 2-13-26490

2(7)

(Advokaadibüroo Marje Mängel OÜ, menetlus@mangel.ee)

Puudutatud isikud:

Alaealine laps MM(isikukood XXX, elukoht XXX)

KEJ(isikukood XXX, elukoht XXX, XXX )

Puudutatud isiku KEJ lepinguline esindaja:

advokaat Kairi Pobbul (Taivo Saks & Partnerid Advokaadibüroo, kairi@tsp.ee)

Eestkosteasutused:

Tallinna linn (Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, Tammsaare tee 135, Tallinn 12915, mustamae@tallinnlv.ee )

Tallinna linn (Tallinna Kesklinna Valitsuse kaudu, Nunne 18, Tallinn

15058, kesklinn@tallinnlv.ee

Alaealise lapse huvide kaitseks menetluse ajaks riigi poolt määratud esindaja:

vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, andreslusmagi@hot.ee

Kohtuistungi (menetlusosaliste ärakuulamised) toimumise aeg

28. august 2013

Kohtutoimik 2-13-26490

3(7)

R E S O L U T S I O O N

Aluseks võttes menetluses kogutud tõendid, menetlusosaliste seisukohad ja arvestades MM vanemate soovi lahendada kohtuasi kokkuleppe sõlmimisega, lähtudes eeskätt alaealise lapse huvidest kohus

m ä ä r a s:

Kinnitada Harju Maakohtu menetluses olevas kohtuasjas 2-13-26490 menetlusosaliste ärakuulamisel kohtuistungil Tartu mnt kohtumajas 28. augustil 2013 sõlmitud kompromiss, mille kohaselt:

1. Alates 30.08.2013 kuni 31.08.2014 viibib laps isaga kaks järjestikust nädalavahetust iga kahe nädala tagant alates kella 19.00-st kuni pühapäeval kella 17.00-ni. Lapse viib tema viibimiskohast Tallinnast ja toob tagasi ema elukohta lapse isa.

2. Pooled loevad esimeseks nädalavahetuseks 30.08.2013 kuni 01.09. 2013

3. Alates 01.09.2014 kuni 31.08.2015 viibib laps isaga iga paaris nädalavahetusel reedel alates kella 19.00-st kuni pühapäeval kella 17.00-ni. Lapse viib tema viibimiskohast Tallinnast ja toob tagasi ema elukohta lapse isa.

4. Edaspidiselt alates 01.09.2015 toimub lapsega suhtlemiskord vaheldumisi sarnaselt punktile 1 ja 3.

5. Alates 31.08.2013 võivad vanemad lapse eemal viibimise korral helistada iga päev ajavahemikus kell 18.00-20.00 lapsele mobiili nr +37258684120. Telefoni operaatorfirma lepingus peavad olema

Kohtutoimik 2-13-26490

4(7)

mõlemal vanemal õigustatud isikuteks info saamiseks. Lapse telefoniga seotud kulutused kannab isa ning selliseid kulutusi ei loeta elatiseks.

6. Pooled lepivad kokku, et suvepuhkuste perioodiks so 01.06.-31.08 peatub punktis 1-3 kokkulepitud suhtlemiskord ja kohaldamisele kuulub alljärgnev suhtlemiskord:

6.1. Juunikuus viibib laps isaga 1 nädala, milleks on juuni teine nädal;

6.2. Juulikuus viibib laps isaga 1-15 juulini;

6.3. Augustikuus viibib laps isaga 1-15 augustini;

7. Suvepuhkuse ajal, lapse viibides teise vanema juures, on sellel vanemal, kelle juures laps sel perioodil ei ole, õigus lapsega kohtuda. Vanem, kelle juures laps viibib, informeerib teist vanemat lapse viibimiskohast.

8. Pooled lepivad kokku, et alates 2014 aastast loetakse talvepuhkuse perioodiks 22.12.-02.01, kusjuures sellel ajaperioodil peatub punktides

1 ja 3 kokkulepitud suhtlemiskord ja kohaldamisele kuulub alljärgnev suhtlemiskord:

8.1. Paaritutel aastatel on laps emaga 22.12-27.12 ja on isaga 28.12- 02.01

8.2. Paaris aastatel on laps emaga 28.12-02.01 ja on isaga 22.12-27.12

9. 2013.a on laps emaga 24.12.2013-01.01.2014.

10. Pooled lepivad kokku, et suveja talvepuhkuse ajal läheb isa lapsele järele kella 19.00-ks lapse viibimiskohta Tallinnas ja toob ta ise tagasi lapse ema elukohta kella 17:00-ks.

11. Olenemata suhtlemisgraafikust võib laps veeta alati emadepäeva koos emaga ja isadepäeva koos isaga.

Kohtutoimik 2-13-26490

5(7)

Menetluskulud TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise.

Edasikaebamise kord Kooskõlas TsMS § 661 lg 4 on käesolev kohtumäärus lõplik ja see ei kuulu vaidlustamisele. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega MM ja KEJ nende elektronposti aadressidel.

Asjaolud

MMesitas 27.05.2013 kohtule avalduse, kus palus kohtul määrata kindlaks tema suhtlemise kord oma alaealise tütre MM.

28.08.2013 toimunud kohtuistungil jõudsid MM vanemad lepinguliste esindajate ja lapsele kohtumenetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja kaasabil kompromissini ja avaldasid soovi lõpetada kohtuasi kokkuleppe kinnitamisega kohtu poolt.

Kohtumääruse põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg-le 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja

Kohtutoimik 2-13-26490

6(7)

menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Kompromiss peab silmas MM, kelle vanemad elavad lahus, huve ja arvestab lapse ja vanemate õigusi ning kummagi vanema õigusi ja kohustusi lapse kasvatamisel.

Kohus osundab, et lapsest lahuselava vanema lapsega suhtlemise omavahelisel kooskõlastamisel peavad vanemad lähtuma eeskätt lapse heaolust, huvidest ja soovidest ning toimivad seejuures heast tahtest lähtudes, pidades silmas, et vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus – õigused, kohustused, vastutus. MM ühise hooldusõiguse teostamisel on tema vanemad kohustatud järgima Perekonnaseaduse (PKS) § 118 lg 1 sätestatut, mille kohaselt vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu.

Kohus peab vajalikuks märkida, et MM on õigus kohtuda oma isa M M ka muudel aegadel, st tihedamalt kui käesolevas kompromissis kokkulepitud aegadel, samuti ilma lapse ema juuresviibimiseta, kuid üksnes siis, kui laps ise seda soovib (st sellekohast tahet väljendab) ja kui KEJ sellega nõustub.

Menetlusosalised on kohtus sõlmitud kompromissis kokku leppinud, et kompromissi kinnitavat ja kohtumenetlust lõpetavat määrust ei soovita määruskaebe korras vaidlustada (TsMS § 661 lg 4).

Kohus selgitab, et TsMS § 563 lg 1 kohaselt, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või notariaalselt tõestatud vormis sõlmitud kokkulepet või raskendab selle täitmist, kutsub kohus vanema avalduse alusel vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks.

Tulenevalt TsMS § 168 lg 3 kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kompromissi sõlmimisel leppinud

Kohtutoimik 2-13-26490

7(7)

kokku, et loobuvad käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest.

TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Käesolev kohtumäärus on täidetav mh ka täitemenetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula Kohtunik