2-12-6550/41 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON

I. Tühistada Harju Maakohtu 23.04.2013 otsus ja teha asjas osaliselt uus otsus, millega jätta hagi osaliselt rahuldamata ja vastuhagi osaliselt rahuldada ning ülejäänud osas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.

II. Sõnastada otsuse resolutsioon järgmiselt:

1. Jätta X Xi hagi X Xi vastu Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega väljamõistetud elatusraha maksmise lõpetamiseks rahuldamata.

2. Rahuldada X Xi vastuhagi X Xi vastu Harju Maakohtu 09.11.2011 määruse muutmiseks ja mõista X Xilt (ik xxxxxxxxxxxxx) välja X Xi (ik xxxxxxxxxxx) kasuks igakuine elatis 145 eurot kuus alates 26.04.2012 kuni tema täisealiseks saamiseni.

3. Ülejäänud osas, so X Xi hagis X Xa vastu ja X Xa vastuhagis X Xi vastu Harju Maakohtu 09.11.2011 määruse muutmiseks Harju Maakohtu 23.04.2013 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

4. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

III. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

IV. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Ande Tänav, Imbi Sidok - Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2013, Tallinn Kohtuasja number 2-12-6550 Kohtuasi

X Xi hagi X Xa ja X Xi vastu elatise maksmise lõpetamiseks ning X Xa ja X Xi vastuhagi X Xi vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 23.04.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Xa ja X Xi apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1 170 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X X (ik xxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxx), lepingulised esindajad X Buldakova ja Vladimir Buldakov Kostja I X Xa (ik xxxxxxxxxxxx) Kostja II X X (ik xxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx) Kostjate seaduslik esindaja X Xa (elukoht xxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue

1. 14.02.2012 esitas X X (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse X Xa (kostja I) ja X Xi (kostja II) vastu elatise väljamõistmise lõpetamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostjate kanda.

Kostjad on hageja lapsed. Kostja I elab koos hagejaga, kostja II koos emaga. Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-44677 mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja kostjate ülalpidamiseks igakuine elatis kummalegi kostjale 80 eurot. Kohtuotsuse aluseks olevad asjaolud on muutunud. Kostja I tuli 27.12.2011 hageja juurde elama. Seega on kummagi lapsevanema ülalpidamisel üks alaealine laps, mistõttu ei pea hageja kostjate ülalpidamiseks elatist vastavalt kehtivale kohtumäärusele tasuma. Hageja palub lõpetada väljamõistetud elatise tasumise kohustus kummagi kostja osas 80 euro ulatuses.

Kostjate vastuväited ja vastuhagi

2. Kostjad hagi ei tunnista, paluvad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

26.04.2013 esitatud vastuhagis paluvad kostjad suurendada Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-44677 väljamõistetud igakuist elatist 145 euroni mõlema kostja osas alates 01.01.2012 kuni nende täisealiseks saamiseni, kuna hageja vabatahtlikult elatise kokkulepet ei täida.

Hageja vastuväited

3. Hageja vastuhagi ei tunnista, palub jätta vastuhagi rahuldamata ning menetluskulud kostjate kanda. Kostja I elab alates detsembrist 2011 koos hagejaga ning vastuhagi rahuldamiseks puudub alus. Mõlemal vanemal on üks laps ülalpidamisel.

Maakohtu otsus

4. 23.04.2013 otsusega rahuldas maakohus X Xi hagi X Xa ja X Xi vastu Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-44677 väljamõistetud elatise maksmise lõpetamiseks. Kohus jättis rahuldamata kostjate vastuhagi Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-44677 väljamõistetud elatise suurendamiseks. Maakohus jättis hageja menetluskulud hageja kanda, kostjate menetluskulud kostjate kanda ning vabastas kostjad tasumata riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Pooltel puudub vaidlus, et kostjad on hageja lapsed ning et kostja II elab koos emaga. Vaidlus puudub ka selles, et Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega tsiviilasjas 2-11-44677 mõisteti hagejalt kostjate kasuks välja kostjate ülalpidamiseks igakuine elatis mõlemale kostjale 80 eurot. Pooled vaidlevad, kas peale maakohtu 09.11.2011 määrust tsiviilasjas 2-11-44677 on muutunud asjaolud sellises määras, mis tooks kaasa väljamõistetud elatise suuruse muutmise vajaduse. Pooled vaidlevad ka selles, kus elab kostja I. Tunnistajate X. X ja X. X ning kostja I ütlustega on tõendatud, et kostja I elab vähemalt märtsist 2012 koos hagejaga. Vastupidised väited on paljasõnalised. Seega on asjaolud kostja I elukoha osas võrreldes 09.11.2011 määruses sätestatuga muutunud.

Eeltoodust tulenevalt puudub hagejal kohustus kostjale I väljamõistetud elatist tasuda kostja I ema kontole. Samuti kannab hageja igakuised kulutusi seoses eluasemega.

Vaidlust ei ole selles, et kostja II ülalpidamiseks kulub vähemalt 2 x 145 eurot kuus. 09.11.2011 määrusega on hagejalt kostja II kasuks väljamõistetud elatis x alammäära, s.o 80 eurot kuus. Üldreeglina ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2011 novembris leidis laste ema, et võtab kanda enam kui ½ laste vajadusest, s.o enda kui ühe vanema osa miinimum 139 eurot 1 sent + (139 eurot 1 sent – 80 eurot, kui laste isa tasutav summa) = 198 eurot 2 senti. Kostjate esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole laste ema majanduslik olukord oluliselt muutunud ning kostjate ema on võimeline ka 2013 jätkuvalt kandma kostja II kulutusi suuremas määras kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär. Seega tuleb hageja kanda jätta kogu kohustus anda kostjale I ülalpidamist. Kuna kostja I ei ole esitanud nõuet oma eraldi elava vanema, s.o ema vastu, siis tuleb kogu kostja II ülalpidamine jätta kostja II seadusliku esindaja, s.o ema kanda. Sellega on tagatud kummagi vanema kohustus hoolitseda selle eest, et lapsed saaksid kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Kohus ei anna hinnangut kostja I õpingutulemustele, iseloomustusele, kooli tõendile, Jõelähtme Vallavalitsuse teatisele andmete muutmise kohta, kinkelepingule, kuna need ei oma puutumust vaidlusalusesse nõudesse. Samuti ei anna kohus hinnangut kostja I kirjalikele selgitustele, kuna kostja I on kohtus andnud suuliselt ütlused.

Tuginedes kõigele eelnenule, on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning vastuhagi ei kuulu rahuldamisele.

Apellatsioonkaebus

5. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles palusid maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega vastuhagi rahuldada. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg-le

2 võib elukoht olla üheaegselt mitmes kohas. Kostja I elab ka ema juures, käies seal pidevalt söömas, pesemas, riideid vahetamas. Ema kodus säilitatakse kostja I isiklikke asju ja ema käest saab ta ka taskuraha. Vastavalt Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-160-12 p-le 15 ei välista PKS § 100 lg 2 elatise väljamõistmist vanemalt, kelle juures laps elab. Eelkõige, kui laps elab ka teise vanema juures.

Hageja ei täida oma kohustusi alaealiste laste ülalpidamiseks, mille kohta on esitatud kostjate seadusliku esindaja konto väljavõte ja kohtutäitur Veiko Kaasiku õiend, milles on märgitud elatise võlgnevus 1 343 eurot 40 senti seisuga 11.06.2012. Maakohus on jätnud osaliselt kohaldamata PKS § 97 p 1 ja § 99, kuna ei arvestanud kostja I vajadustega ja kulutustega ning asjaoluga, et kostja I elukoht võib olla mitmes kohas.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostjate kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära tõlgendamise ja tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohus saab asjas teha osaliselt uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2) ja osaliselt tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks maakohtule (TsMS § 657 lg 1 p 3). Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Menetluskulud jaotatakse asja uuel lõplikul lahendamisel.

Vaidlust ei ole selles, et kostjad on hageja lapsed ja et Harju Maakohtu 09.11.2011 määrusega on kinnitatud kompromiss, millega mõisteti hagejalt kummagi kostja kasuks välja igakuine elatis 80 eurot.

Pooled on esitanud hagi ja vastuhagi, mille kohaselt nad paluvad TsMS § 459 alusel seoses 09.11.2011 määruse aluseks olevate asjaolude muutumisega muuta väljamõistetud elatise suurust. Hageja palub lõpetada elatise maksmine, kuna üks elatist saama õigustatud isikutest (28.03.1996 sündinud tütar (kostja I)) elab alates 27.12.2011 tema juures ja teine elatist saama õigustatud isik (12.04.2005 sündinud poeg (kostja II)) elab oma ema (kostjate seadusliku esindaja) juures. Kostjad esitasid 26.04.2012 vastuhagi, milles palusid seoses asjaolude muutumisega hagi esitamisest alates välja mõista elatis 145 eurot igakuiselt kummagi kostja ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni (I kd, lk 40-44). Kostjad tuginesid vastuhagis sellele, et hageja ei maksa määrusega kokkulepitud elatist ja et väljamõistetud elatusraha ei kata nende vajadusi.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise osas tuleb tühistada. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnormi ja rikkus oluliselt menetlusõigust. Ringkonnakohtul on võimalik teha kostja II vastu esitatud nõude ja kostja II poolt esitatud nõude osas uus otsus ning ülejäänud osas tuleb asi saata maakohtule menetlemiseks.

Maakohtu otsus hagi rahuldamise osas, st elatise väljamõistmise lõpetamise osas on ebaõige juba üksnes põhjendusel, et vaidlustatud lahendiga vabastas kohus hageja noorema lapse ülalpidamiskohustusest ka pärast vanema lapse täisealiseks saamist 28.03.2014. Ükski menetluses tuvastatud asjaolu ja seadus seda ei võimalda, sest PKS § 97 lg 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama oma vanemalt ülalpidamist ja hageja on kohustatud võtma osa kostja II ülalpidamisest kuni tema täisealisuseni 05.12.2022. Vanemal on PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi kohustus ülal pidada oma alaealist last. Kostja II poolt esitatud vastuhagi aluseks olevates asjaoludes puudub vaidlus, st et kostja II on ema ülalpidamisel ja et tema ülalpidamiskulud on suurenenud pärast 09.11.2011 määruse kinnitamist. Kuna kostja II palub välja mõista elatise PKS § 101 lg 1 järgses miinimumsummas, on ringkonnakohtul võimalik kostja II vastuhagi rahuldada ja selles osas 09.11.2011 määrust muuta, jättes selles osas hageja nõude rahuldamata. TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohus muuta 09.11.2011 määrusega kinnitatud kompromissi uue hagi esitamise ajast 26.04.2012.

Ringkonnakohus leiab, et esitatud tõendite pinnalt ei saanud lugeda tuvastatuks, et kostja I elab alaliselt hageja juures ja vaid hageja on kandnud kostja I ülalpidamiskulusid. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-160-12 p-s 15 selgitanud, et laps võib esitada hagi elatise saamiseks ka vanema vastu, kellega koos ta elab, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust. Samas võib alaealisel lapsel olla 2 elukohta. Kuid ka juhul, kui laps elab vaid isa juures, ei vabasta see asjaolu iseenesest isa lapse ülalpidamiskohustuse kandmisest. Kostjate seaduslik esindaja on maakohtu istungil selgitanud ja tõendanud, et laps sööb ka tema juures ja ta ostab talle riideid ning on korduvalt tasunud tütrele väärteoasjades määratud trahve (I kd, lk 174-177), st kandnud kulutusi. Kui asja uuel läbivaatamisel leiab tõendamist, et kostjal I on 2 elukohta, tuleb välja selgitada, kui palju kumbki vanematest kannab lapse ülalpidamiskohustust. Samuti tuleb arvestada, et laste kulutused ei pruugi olla võrdsed ja et vanem lastest (kostja I) omab iseseisvat sissetulekut (avaldus - I kd, lk 169, vande all antud ütlused II kd, lk 83).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendamisel oluliselt rikkunud menetlusnorme ja piirdunud hageja paljasõnaliste väidete hindamisega ning jätnud arvestamata, et ülalpidamisasjade lahendamisel on kohtu roll oluliselt suurem (TsMS § 230). Üldise tõendamiskoormise reeglite järgi peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja seaduslik esindaja ei nõustunud hageja väidetega. Maakohus oleks pidanud selgitama kostjate seaduslikule esindajale oma vastuväidete tõendamise kohustust. Tõendamisreegleid peab maakohus selgitama eelmenetluses ja seejärel tuleb tulenevalt TsMS § 392 lg 1 p-st 4 eelmenetluses selgitada välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. TsMS § 348 lg-ga 2 kohustab kohut hoolitsema selle eest, et asja arutatakse ammendavalt. Sellised rikkumised on menetlusõiguse normi olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi.

Maakohtu otsuse tühistamisel hageja nõude rahuldamise osas kostja I vastu ja kostja I vastuhagi rahuldamata jätmise osas tuleb asi saata maakohtule selles osas uueks lahendamiseks. Kostjate apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele ja menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Ulvi Loonurm

Ande Tänav

Imbi Sidok - Toomsalu