3-13-1234/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1234

Haldusasi Sütiste 22 KÜ kaebus tuvastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 12.03.2013 kirja nr 3-4/56-3 õigusvastasus ning kohustada Tallinna Linnaplaneerimise Ametit vaatama uuesti läbi Sütiste 22 KÜ ehitusloa taotlust ehitusprojektile „PT 157130 J.Sütiste tee 22 kinnistul parkla rekonstrueerimiseks, kõnnitee ja kinnistu heakorra projekteerimiseks.“ Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus Sütiste 22 KÜ-le. 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri teadmiseks kaebuse esitaja esindajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 06.06.2013 saabus Tallinna Halduskohtule Sütiste 22 KÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) 12.03.2013 kirja õigusvastasuse tuvastamiseks ning TLPA kohustamiseks anda välja ehitusluba ehitusprojektile „PT 157130 J. Sütiste tee 22 kinnistul parkla rekonstrueerimiseks, kõnnitee ja kinnistu heakorra projekteerimiseks.“ Kaebuselt on tasutud riigilõiv summas 15 eurot (tl 15). Kaebusele on lisatud vaideotsus (tl 12-14).

2. 21.06.2013 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta, kuna kaebuse esitaja ei olnud ära näidanud, milliste õiguste kaitseks ta tuvastamiskaebuse kohtule esitab. Samuti tuli kaebajal täpsustada, miks ta leiab, et vaidlustatud TLPA kiri on õigusvastane. Lisaks selgitas kohus, et kohustamiskaebus on kohtule esitatud ennatlikult, kuna haldusmenetlus on hetkel pooleli ning kaebaja suhtes ei ole tehtud keelduvat otsust ehitusloa väljastamisest keeldumiseks.

3. 11.07.2013 esitas kaebaja kohtule kaebuse täpsustuse, milles leiab, et vaidlustatud vastustaja kiri on õigusvastane, kuna projekteerimistingimused ei kehtesta tingimust tagada läbisõit majaesisel tänaval.

2 Lähtudes vaidlustatud TLPA kirjast tagastati kaebaja ehitusprojekt just torupiirde pärast, kuid paigaldatud torupiire ei ole vastuolus projekteerimistingimustega ning seetõttu ei saa TLPA nõuda kaebajalt torupiirde likvideerimist ehitusloa väljastamise menetluses.

TLPA õigusvastane menetlustoiming toob kaasa kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise, mis seisneb ehitusloa väljastamise keeldumises. TLPA nõue näidata torupiire parkla ehitusprojektis likvideeritavana rikub oluliselt kaebaja omandiõigust. Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et omaniku õigused võivad olla kitsendatud ainult seaduse või teiste isikute õigustega.

AÕS § 140 järgi on kinnisomandi kitsendused seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. AÕS § 156 lg 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Torupiire on paigaldatud kaebaja eramaal ning käesoleval ajal ei ole kaebaja omandiõigust eramaale mingil viisil seadusevõi tehinguga kitsendatud.

Arvestades ülaltooduga on kaebaja seisukohal, et TLPA ei saa suvalise menetlustoiminguga kitsendada kaebaja omandiõigust ehitusloa väljastamise menetluses. Projekteerimistingimuste nõue läbipääsu tagamiseks (p. 3) on kaebaja poolt täidetud ning seetõttu puudub TLPA-l alus ehitusloa tagastamiseks.

Eeltoodust tulenevalt palub kaebuse esitaja 1) tuvastada TLPA 12.03.2013 kirja õigusvastasuse, millega kohustati Sütiste 22 KÜ-d näidata parkla ehitusprojektis likvideeritavana paigaldatud torupiire ja tagada läbisõit majaesisel tänaval; 2) kohustada TLPA-d vaatama uuesti läbi Sütiste 22 KÜ ehitusloa taotlust ehitusprojektile „PT 157130 J. Sütiste tee 22 kinnistul parkla rekonstrueerimiseks, kõnnitee ja kinnistu heakorra projekteerimiseks.“

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Halduskohtumenetlus seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Sama paragrahvi lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

5. Kohus leiab, et kaebus TLPA 12.03.2013 kirja õigusvastasuse tuvastamise nõudes tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastada. Kohus eeldab siinkohal, et kõik kaebuses esitatud faktilised väited on tõendatud ning põhjendab kaebaja kaebeõiguse puudumist ja kaebuse tagastamist alljärgnevalt.

HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

HKMS § 45 sätestab täiendavad kaebeõiguse piirangud. HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema

3 hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.

Riigikohus on oma 10.06.2013 lahendis nr 3-3-1-18-13 märkinud, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

Kohus on seisukohal, et kaebaja tuvastamiskaebus ei ole eelviidatud sätete alusel lubatav. Käesoleval juhul on vastustaja vaidlustatud kirjaga teatanud kaebajale, et komisjon otsustas, et olemasolev õigusliku aluseta püstitatud torupiire tuleb parkla ehitusprojektis näidata likvideeritavana ja tagada läbisõit majaesisel tänaval. Kohtule nähtub viidatud vaidlustatud kirjast, et kaebajale on vastustaja andnud võimaluse ehitusprojektis olevate puuduste kõrvaldamiseks (Ehitusseaduse (EhS) § 24 lg 2 ning Tallinna linna ehitusmäärus § 34 lg 10). See tähendab, et haldusmenetlus on hetkel pooleli. Kui kaebaja ei nõustu vaidlustatud kirjas märgitud puudusi kõrvaldama, siis on tal õigus esitada uuesti vastav ehitusprojekt TLPA-le koos omapoolsete seisukohtadega ja põhjendustega, miks ta ei nõustu vastustaja poolt märgitud muudatusi projekti sisse viima, mille järel peab TLPA võtma vastu kaalutud ja põhjendatud otsuse, kas väljastada ehitusluba või mitte. Juhul, kui ehitusloa väljastamisest siiski keeldutakse, siis on kaebajal võimalik esitada sellele otsusele tühistamiskaebus koos nõudega ehitusloa taotlus uuesti läbi vaadata. Järelikult on kaebajal olemas tõhusam õiguskaitsevahend, millest tulenevalt ei ole tuvastamiskaebuse esitamise lubamine antud juhul põhjendatud.

Teiseks märgib kohus, et HKMS § 45 lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.

Kaebaja ei ole välja toonud, milliseid kaebaja mittemenetluslikke õigusi rikub vaidlustatud TLPA kiri sõltumata tulevikus välja antavast haldusaktist. Vastupidi - kaebaja leiab, et vaidlustatud menetlustoimingu tulemusel antakse välja haldusakt, millega keeldutakse ehitusloa väljastamisest. Sel põhjusel menetlustoimingu haldusaktist eraldi vaidlustamine ei ole aga lubatav.

Ka ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga selles, et vaidlustatud kirja õigusvastasuse tuvastamata jätmise korral annab TLPA vältimatult välja kaebaja õigusi rikkuva haldusakti. Nimelt on kaebajal võimalik oma seisukohti täiendavalt põhjendada ning taotleda menetluse jätkamist kaebaja poolt esitatud ehitusprojekti alusel. Seejärel peab TLPA tegema kaalutletud ja põhjendatud otsuse, milles ta peab arvesse võtma ka kaebaja seisukohti või nende arvestamata jätmisel selle ära põhjendama. Seega ei saa antud hetkel kindlalt väita, et TLPA annab välja kaebaja õigusi rikkuva haldusakti. Juhul, kui TLPA seda siiski peaks tegema on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta efektiivsema nõudega ehk tühistamiskaebuse esitamisega.

Ka ei nähtu kaebaja poolt vaidlustatud toimingu ilmselget õigusvastasust. Projekteerimistingimuste „PT 157130 J. Sütiste tee 22 kinnistul parkla rekonstrueerimiseks, kõnnitee ja kinnistu heakorra projekteerimiseks“ p 3 nähtub üheselt, et parkimiskohtade kavandamisel tuleb tagada läbipääs juurdepääsu vajavatele kinnistutele. Kohtule ei nähtu viidatud punktist, et see puudutaks üksnes jalakäijate ligipääsu. Kohtule esitatud andmetest ei nähtu ka, et kaebaja oleks projekteerimistingimusi vaidlustanud. Seega on need kehtivad ning täitmiseks kohustuslikud. Ka eeltoodud põhjusel ei pea kohus võimalikuks lubada kaebuse esitajal vaidlustada menetlustoimingut õigusvastasuse tuvastamise nõudega enne lõpliku haldusakti andmist.

4 6. Teiseks taotles kaebuse esitaja kohustada TLPA-d vaatama uuesti läbi Sütiste 22 KÜ ehitusloa taotlust ehitusprojektile „PT 157130 J. Sütiste tee 22 kinnistul parkla rekonstrueerimiseks, kõnnitee ja kinnistu heakorra projekteerimiseks“.

Kohtukaebusest nähtuvalt on kaebuse esitaja teise nõude eesmärgiks see, et vastustaja vaataks uuesti läbi kaebaja ehitusloa taotluse ning väljastaks kaebajale ehitusloa.

Kohtule esitatud kaebuse materjalidest selgub, et vastustaja on oma 06.05.2013 korralduses nr 643- k juhtinud kaebaja tähelepanu ka teistele projektis esinevatele puudustele, mida ei ole märgitud vastustaja 12.03.2013 kirjas. Samuti ei nähtu TLPA 12.03.2013 kirjast, ega vaideotsusest, et ehitusloa väljastamise menetlus oleks lõpetatud. Eeltoodust tuleneb loogiliselt, et kaebuse esitajal on kõige otstarbekam esitada vastustajale taotlus ehitusprojekti uueks läbivaatamiseks lisades vajalikud kooskõlastused ning kõrvaldades muud korralduses märgitud puudused ning esitada omapoolsed selgitused, miks kaebaja ei nõustu vastustaja 12.03.2013 kirjas märgituga ning taotleda lõpliku otsuse tegemist. Kohus märgib, et kohustamiskaebuse esitamise eelduseks on põhimõtteliselt kõigepealt vastava taotluse esitamine haldusorganile või selle õigusvastane viivitamine otsuse langetamisega. Käesoleval juhul ei nähtu kohtule esitatud materjalidest, et kaebaja oleks suutnud veenvalt näidata, et ka kohustamiskaebuse esitamise eeldused on täidetud. Peale lõpliku otsuse saamist on kaebajal võimalik esitada kohtule vajaduse korral vastav tühistamiskaebus koos kohustamiskaebusega kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks. Kuna hetkel on haldusmenetlus veel pooleli, siis on esitatud kohustamiskaebus ennatlikult ega täida oma eesmärki.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohustamisnõue kaebuse esitajale tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.

7. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel, siis tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele ei kuulu.

8. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik