2-13-32621/4 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hele Ilisson Määruse tegemise aeg ja koht 28. august 2013. a, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-32621 Tsiviilasi E. V. avaldus täitmise ajatamiseks ja täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 171/2012/1018 Menetlustoiming Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine ja avalduse menetlusse võtmata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: E. V.

(ik xxxxxxxxxx; viibimisk xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Avaldaja esindaja: adv V. M. (OÜ xxxxxxxxxxxxx; e- post x) Sissenõudja: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlusvorm Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Jätta E. V. esialgse õiguskaitse taotlus täitemenetluse peatamiseks rahuldamata. 2. Keelduda E. V. avalduse täitmise ajatamiseks menetlusse võtmisest. Määrus saata avaldajale. Edasikaebamise kord Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise osas puudub kaebeõigus (TsMS § 390). Määruse peale avalduse menetlusse võtmata jätmise osas saab esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu.

ASJAOLUD JA AVALDAJA TAOTLUS

E. V. esindaja esitas 08.07.2013. a Tartu Maakohtu Valga kohtumajale avalduse täitmise ajatamiseks ja täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 171/2012/1018. Kohtule nähtus, et avaldaja soovib esialgse õiguskaitse korras peatada täitemenetluse ning tsiviilasja lõpptulemina täitemenetluse ajatada. 24.07.2013. a määrusega jättis kohus avalduse käiguta ja andis 20 päevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks (riigilõivu tasumiseks ja tõendite esitamiseks). Avaldaja esindaja sai määruse kätte 31.07.2013. a ning seega oli puuduste

2 kõrvaldamise viimaseks tähtajaks 21.08.2013. a. Kohtule ei ole seniajani ühtegi tõendit esitatud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS 3401 lg 2 sätestab, et kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. TsMS § 372 lg 1 järgi kohus lahendab hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul. Lõike 4 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kohus kohustas avaldajat esitama kõik asjassepuutuvad tõendid, mida avaldaja ei täitnud. Seega jätab kohus avalduse menetlusse võtmata, kuna puudused on kõrvaldamata. TsMS § 372 lg 4 teise lause alusel kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Sama sätte lõige 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavalduse menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. TsMS § 372 lg 5 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse.

TsMS § 4771 lg 2 teise lause kohaselt esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 384 lg 2 teise lause kohaselt puuduse õigeaegse kõrvaldamata jätmise puhul jätab kohus hagi tagamise avalduse rahuldamata. Kuna avaldaja jättis kohtu nõudmisel tõendid esitamata, siis jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Hagi tagamata jätmise peale ei saa esitada määruskaebust (TsMS § 390 lg 1). TsMS § 660 lg 1 sätestab, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud.

Kohus viitab, et tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 1 tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem (kohtule tundub, et avaldaja eest on tasutud 150 eurot, kuigi vajalik oli 100 eurot). Sama paragrahvi lõike 1 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse kui avaldust ei võeta menetlusse. Kohus viitab, et esialgse õiguskaitse taotluse eest tasutud riigilõivu ei ole võimalik tagasi taotleda. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb keelduda avalduse menetlusse võtmisest ning esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, põhjusel, et avaldaja jättis tähtajaks puudused kõrvaldamata (tõendid esitamata).

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Ilisson kohtunik