3-13-858/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-13-858 Otsuse kuupäev 28.august 2013 Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi R.P kaebus Tartu Vangla 15.01.2013 käskkirja nr 6.-3/12 „Kinnipeetav R.P majandustööle määramine“ kehtetuks tunnistamiseks ja 18.03.2013 vaideotsuse nr 1-11/58-5 tühistamiseks.

Menetlusvorm

Menetlusosalised Kirjalik menetlus

Kaebaja R.P Vastustaja Tartu Vangla

Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest ehk hiljemalt

27. septembril 2013. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist istungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUSED, VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. Tartu Vangla 15.01.2013 käskkirjaga nr 6.-3/12 (tl 5) määrati kinnipeetav R.P vangla majandustööle, abitöölise ametikohale ajaperioodiks 17.01.2013 kuni 30.04.2013. Kinnipeetava R.P-u töötasuks määrati 0,64 eurot tunnis.

2. 07.02.2013 esitas kaebaja R.P vaide (tl 6-7 p) Tartu Vangla 15.01.2013 käskkirja nr 6.- 3/12 kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla 18.03.2013 vaideotsusega nr 1-11/58-5(tl 8- 9) jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

3. Kaebaja R.P esitas 19.04.2013 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 15.01.2013 käskkirja nr 6.-3/12 kehtetuks tunnistamiseks ja Tartu Vangla 18.03.2013 vaideotsuse nr 1-11/58-5 tühistamiseks (tl 2-4). Kaebaja leiab, et käskkiri ei vasta HMS § 56 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Kaebaja on seisukohal, et käskkiri ei vasta HMS §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldustele ning tuleks seega lugeda õigusvastaseks. Kaebaja rõhutab, et käskkirjast ei nähtu, mida vangla peab majandustöödeks, sh millist konkreetset tööd pannakse R.P tegema. Kaebaja märgib, et puuduvad andmed selle kohta, kas ja mida on vastustaja R.P- u töövõimelisuse kindlaksmääramiseks teinud, arvestades asjaoluga, et R.P on korduvalt pöördunud vangla meditsiiniosakonna poole tingituna seljavigastusest tulenevatest seljavaludest. Kaebaja märgib, et koristamine kui töö võib tähendada tavaelust oluliselt erinevate ning keerulisemate toimingute tegemist ning eeldab sellisel juhul ka vastavat väljaõpet. Kaebaja hinnangul on vangla kohustatud kindlustama kinnipeetava elule ja tervisele ohutud töötingimused, olenemata asjaolust, kas kinnipeetavat rakendatakse vangistusseaduse mõttes tööle või vangla majandustööle. Kaebaja selgitab, et kaebajal faktiliselt puuduvad igasugused erialateadmised ja oskused ning töötervishoiuja tööohutusalased teadmised, mis on seadusega nõutavad koristustöötaja tööülesannete töötervishoiuja tööohutusalaste nõuetele vastavaks ning pädevaks täitmiseks. Kaebaja leiab, et kaebajat tööle määrates on vastustaja andnud välja õigusvastase haldusakti, mis ei vasta seadusele, rikub kaebaja õigusi ning tuleb seetõttu tunnistada kehtetuks.

4. Vastustaja vaidleb 3.06.2013 vastuses kaebusele vastu, leiab, et see on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata (tl 24-25). Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebaja õigusi vaidlustatud käskkirjaga rikutud ei ole. Vaidlustatud käskkirja kohaselt määrati R.P tööle tähtajaliselt kuni 30.04.2013.a. Seega oli haldusakti kehtivus määratletud kindla tähtajaga ja peale määratud kuupäeva saabumist muutus haldusakt kehtetuks ning seega on käskkirja kehtetuks tunnistamise nõue sisuliselt ainetu. Kuna kaebaja paigutati 14.02.2013 edasise karistuse kandmiseks Viru Vanglasse, siis faktiliselt lõppes käskkirja kehtivus kaebaja suhtes juba sellest hetkest, sest vaidlustatud käskkiri oli täitmiseks kohustuslik ainult Tartu Vangla territooriumil. Vastustaja märgib, et arvestades, et kinnipeetava tööle määramise käskkiri ei ole oma sisult keerukas, sellega määratakse kinnipeetav täitma temale vangistusseadusest tulenevat kohustust, siis on haldusakti põhjendamiskohustus täidetud ka pelgalt viitega haldusakti andmise õiguslikule alusele. Vastustaja leiab, et kuna kaebajat Tartu Vanglas vaidlustatud käskkirja alusel reaalselt tööle ei rakendatud, siis ei saa kaebaja põhjendada käskkirja kehtetuks tunnistamise vajadust sellega, et ta ei teadnud, millist tööd ta konkreetselt käskkirja alusel oleks tegema pidanud hakkama. Vastustaja on seisukohal, et asjakohatud on kaebaja põhjendused, mis puudutavad kaebaja tervisest tulenevat töövõimelisust või ohutute töötingimuste loomist. Kuna kaebaja vaidlustatud käskkirja alusel reaalselt tööd ei teinud, siis ei saa ta väita, et töötamine võis olla tema tervisele kahjulik või et töötingimused ei ole piisavalt ohutud, sest kaebaja ei saanud selliseid asju ette näha. Sellised väited saaksid olla asjakohased alles peale reaalselt tööle asumist.

KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS

5. Tartu Vangla 15.01.2013 käskkirjaga nr 6.-3/12 (tl 5) määrati kinnipeetav R.P vangla majandustööle, abitöölise ametikohale ajaperioodiks 17.01.2013 kuni 30.04.2013. vaidlustatud käskkirja p 2 kohaselt määrati kinnipeetav R.P-u töötasuks 0,64 eurot tunnis.

6. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 29 kohaselt ei tohi kedagi sundida tema vaba tahte vastaselt tööle ega teenistusse, välja arvatud kaitseväeteenistus või selle asendusteenistus, tööd nakkushaiguse leviku tõkestamisel, loodusõnnetuse ja katastroofi korral ning töö, mida seaduse alusel ja korras peab tegema süüdimõistetu. VangS § 37 lg 1 sätestab kinnipeetavale imperatiivse töökohustuse. VangS § 37 lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töötama ei ole kohustatud 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. VangS § 37 lg-st 1 ja lg-st 2 p 1 järgi on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama, välja arvatud juhul, kui ta õpib, ei ole võimeline tervislikel põhjustel töötama või kasvatab kuni kolmeaastast last. Kaebaja sellistele kriteeriumidele ei vasta.

7. Halduskohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et vaidlusalune 15.01.2013. a käskkiri kaebaja tööle määramise kohta on õigusvastane, kuna haldusakt ei ole põhjendatud, sellest ei nähtu, milline on tööle määramise faktiline alust. Vastavalt HMS § 58 sätestatule haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kui sisuliselt õige, kuid menetlusvõi vormiveaga haldusakt tuleks igal juhul kehtetuks tunnistada, oleks see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti välja anda. VangS § 38 lg 1 järgi juhul, kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse kinnipeetavaid võimaluse korral vangla majandustöödel. Seega, kui vanglal ei ole kinnipeetavale pakkuda muud tööd, siis on kinnipeetav kohustatud töötama vangla majandustöödel.

8. Halduskohus ei nõustu kaebaja väitega, et tegemist on põhistamata ja kaalutlusvigadega haldusaktiga. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on antud kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas. Käskkirjas on viidatud kõikidele asjakohastele sätetele ning on arvestatud kõikide tähtsust omavate asjaoludega. Seetõttu on kohus seisukohal, et 15.01.2013 käskkiri oli õiguspärane ning tööle määramine oli õigustatud VangS § 37 lg 1, § 38 lg 1 ls 2 ja lg 2 alusel. ´ Kaebus jääb rahuldamata.

9. Menetluskulu Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda

(digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik