3-12-536/35 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu Kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-12-536 Määruse kuupäev

27. august 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot Menetlusosalised Kaebaja – Nikolai Lilitškin Vastustaja – Tartu Vangla Resolutsioon

1. Lõpetada menetlus haldusasjas 3-12-536.

2. Jätta taotlus koopiate väljastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud

1. Kinnipeetav N. Lilitškin esitas 04.05.2011 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot seoses valu ja tervisekahjustustega, mis tekitati käeraudade paigaldamise ja ähvardamisega vanglaametnike poolt 25.03.2010. Vangla andis 07.07.2011 kaebajale tähtaja taotluse puuduste kõrvaldamiseks. Tartu Vangla 02.08.2011. a kirjas nr 3-30/121-2 teatati N. Lilitškinile taotluse läbi vaatamata jätmisest.

2. Tartu Halduskohtule saabus 14.03.2012 N. Lilitškini kaebus (dateeritud 07.03.2012) Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot.

3. Tartu Halduskohus tagastas 24.04.2012. a määrusega kaebuse ning Tartu Ringkonnakohus jättis 21.02.2013. a määrusega rahuldamata määruskaebuse halduskohtu määruse tühistamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 20.06.2013. a määrusega rahuldati määruskaebus ning tühistati Tartu Halduskohtu 24.04.2012. a määrus ja Tartu Ringkonnakohtu 21.02.2013. a määrus ning edastati haldusasi halduskohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

4. Tartu Halduskohus võttis 01.07.2013. a määrusega N. Lilitškini kaebuse menetlusse ning andis kaebajale võimaluse esitada kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus ja vastavad põhjendused, kuna kaebus Tartu Halduskohtule oli esitatud tähtaega ületades.

5. N. Lilitškin esitas 19.07.2013 kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, milles põhjendas tähtaja möödalaskmist sellega, et kaebajale ei tutvustatud vanglasse saabumisel õigusakte, kaebajale ei osutatud õigusabi vastavalt vangistusseaduse (VangS) §-le 59 ning kaebajale ei osutatud abi tõlkimisel. Lisaks leiab kaebaja, et ta pöördus kohtusse tähtaegselt, kuna Riigikohus ei märkinud käesoleva asja määruses, et kaebetähtaeg oleks ületatud, riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg-s 3 sätestatud kolmeaastane tähtaeg hüvitamisnõude esitamiseks ei olnud möödunud ning HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud tähtaeg algab päevast, mil isikule on tutvustatud kohtueelset menetlust lõpetavat lahendit, kuid ilma tõlketa ei saanud kaebaja vangla dokumendi sisuga tutvuda. Kaebaja väitel sai ta vangla otsuse keelduvast sisust teada kambrikaaslaselt, kui ta viidi üle kambrisse nr 2075 ja sama kinnitas kontaktisik, kui kaebaja viidi kambrisse nr 1075. Lisaks esitas kaebaja taotluse väljastada talle koopia tema pöördumisest kohtu poole.

6. Tartu Vangla esitas 06.08.2013 seisukoha kaebetähtaja ennistamise taotlusele. Vastustaja hinnangul ei saa kaebaja pöördumist käsitleda kaebetähtaja ennistamise taotlusena, kuna kaebaja peab ise oma kaebust tähtaegselt esitatuks. Kaebetähtaja kulgemine algab haldusakti teatavaks tegemisest, antud juhul 04.08.2011, mitte selles toodu arusaamisest. Selles, kas haldusorgani otsustus rikub isiku õigusi või mitte, peab puudutatud isik kaebetähtaja jooksul selgusele jõudma, kasutades selleks vajadusel erialast abi, ning otsustama ka edasise kohtusse pöördumise. Kaebaja viibis kambris nr 2075 ajavahemikul 09.12.2011-30.12.2011 ning kambris nr 1076 (kaebaja ekslikult märkinud 1075) ajavahemikul 30.12.2011-18.01.2012. Isegi kui lugeda kaebetähtaja arvestamise aluseks 18.01.2012, möödus 30-päevane tähtaeg ikkagi peaaegu kuu aega enne kui kaebus esitati.

Vastustaja leiab, et taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ei ole põhjendatud, kuna kaebuse esitaja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ta menetlustähtaega järgida ei saanud. Vastustaja viitab analoogsele olukorrale haldusasjas nr 3-12-530.

7. Tartu Halduskohus jättis 09.08.2013. a määrusega kaebaja taotluse koopiate väljastamiseks käiguta. Kohus andis kaebajale võimaluse täpsustada, millistest pöördumise lehekülgedest ta soovib saada tasuta koopiaid viie lehekülje ulatuses ning määras tähtaja

10 päeva määruse kättetoimetamisest alates 6ndast leheküljest koopiate väljastamiseks riigilõivu tasumiseks. Kättetoimetamise teatise kohaselt sai kaebaja käiguta jätmise määruse ja selle tõlke kätte 13.08.2013.

Kohtu seisukoht

8. Kohus hindab kõigepealt kaebuse tähtaegsust (I) ning lahendab seejärel kaebetähtaja ennistamise taotluse (II). Viimasena võtab kohus seisukoha koopiate väljastamise taotluse osas (III).

I

9. HKMS § 46 lg-s 4 ja RVastS § 17 lg-s 3 toodud ning kaebaja poolt viidatud kolmeaastane tähtaeg hüvitamiskaebuse esitamiseks on üldnorm, mida ei kohaldata, kui isik on enne kohtusse pöördumist läbinud vaidluse lahendamiseks kohtueelse menetluse. Kuna VangS § 11 lg-st 8 tuleneb, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tuleb enne halduskohtusse pöördumist läbida kohustuslik kohtueelne menetlus, siis ei ole kohtul võimalik käesoleval juhul kohaldada HKMS § 46 lg 4 ega RVastS § 17 lg 3.

Kahju hüvitamise nõude kohtueelse menetluse läbimise korral tuleneb kohtusse pöördumise 30-päevane tähtaeg järgnevatest erinormidest. Vastavalt HKMS § 47 lg-le 2 kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Vastavalt RVastS § 18 lg-le 2 kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks.

Antud juhul on kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks Tartu Vangla 02.08.2011. a kiri nr 3-30/121-2, millega teatati taotluse läbivaatamata jätmisest ning mis anti kaebajale kätte 04.08.2011. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema 05.08.2011 ja 30 päeva möödus 03.09.2011, mis oli laupäev. HKMS § 67 lg-st 4 tulenevalt loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval tööpäeval. Seega oli käesoleval juhul kaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 05.09.2011.

Kaebaja on kaebusele märkinud kuupäeva 07.03.2012 ning halduskohtusse jõudis kaebus 14.03.2012. Seega ei ole kaebus esitatud tähtaegselt, vaid enam kui poole aastase hilinemisega.

10. Kaebuse tähtaegsust ei mõjuta Tartu Vangla taotluse läbivaatamata jätmisest teavitava otsuse tõlkimata jätmine ega asjaolu, et kaebaja ei saanud eestikeelsest vangla otsusest aru. Vastustaja on õigesti märkinud, et selles, kas haldusorgani otsustus rikub isiku õigusi või mitte, peab puudutatud isik kaebetähtaja jooksul selgusele jõudma. Samuti ei ole oluline, et Riigikohus käesolevas asjas ei juhtinud tähelepanu kaebetähtaja ületamisele. Riigikohus saatis 20.06.2013. a määrusega käesoleva haldusasja tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning halduskohtul on õigus ja kohustus kontrollida, kas kaebus on esitatud tähtaegselt või mitte.

II

11. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 1 kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kaebetähtaegade ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.01.2009. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-75-08). Kuigi kaebaja leiab ekslikult, et tema kaebus on tähtaegne, on ta lisaks ennistamise alustena välja toonud, et kaebajale ei tutvustatud vanglasse saabumisel õigusakte, kaebajale ei osutatud õigusabi vastavalt VangS §-le 59 ning kaebajale ei osutatud abi tõlkimisel.

12. Riigikohus on leidnud, et haldusakti adressaadi subjektiivne arusaam akti sisust ja suutmatus hinnata akti oma õigusi rikkuvaks ning välja selgitada selle vaidlustamise vajadus ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Haldusakti tähendusest ja vaidlustamise võimalikkusest puudulik arusaamine võib mõjuva põhjusena kõne alla tulla, kui kaebaja on omalt poolt teinud kõik, et ebaselgus kõrvaldada (Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-38-01).

13. Asjassepuuduv ei ole vanglasse saabumisel õigusaktide tutvustamine, kuna antud juhul oli edasikaebamise kord korrektselt märgitud menetlust lõpetavas kirjas. Kuna Tartu Vangla 02.08.2011. a kirja nr 3-30/121-2 lõpus on selgitatud 30-päevast kaebetähtaega vastava kirjaga menetluse lõpetamise peale, siis pidi kaebaja tulenevalt oma varasemast kogemusest mõistma, et talle väljastatud dokumendi lõpus numbriga märgitud 30 päeva võib olla kaebetähtaeg ning ta oleks pidanud vastava tähtaja jooksul dokumendi sisus ja edasikaebekorras selgusele jõudma.

14. Samuti on asjakohatu viide VangS §-le 59, kuna vastavas paragrahvis reguleeritakse õigusabi andmist kinnipeetava lähedaste sotsiaalse turvalisuse tagamise ja vara säilimise osas, mitte aga hüvitamisnõuete menetlemise osas.

15. Haldusmenetluse keel on vastavalt HMS § 20 lg-le 1 eesti keel ning haldusorgan ei ole kohustatud võimaldama kaebajale omal algatusel tasuta tõlkeabi. Kaebajal on võimalik vastavalt haldusmenetluse seaduse § 21 lõigetele 1 ja 2 taotleda haldusorganilt tõlgi menetlusse kaasamist, kui ta katab vastavad kulud. Kaebaja ei ole halduskohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks pärast kirja kättesaamist pöördunud inspektor-kontaktisiku poole taotlusega kirja tõlkimiseks ning sellest oleks keeldutud. Seega ei ole kaebaja ise astunud kohaseid samme oma kaebeõiguse realiseerimiseks. Samas on kaebaja väitnud, et sai tõlkimisel abi kui ta viidi üle kambrisse nr 2075. Vangla vastuse kohaselt viibis kaebaja kambris nr 2075 ajavahemikul 09.12.2011-30.12.2011. Seega pidi kaebaja kõnealuse kirja sisust kambrikaaslase abiga teada saama hiljemalt 2011. a detsembris, kuid kaebuse halduskohtule esitas ta alles 2012. a märtsis, s.o kolm kuud hiljem. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebetähtaja ennistamise aluseks ka asjaolu, et Tartu Vangla ei tõlkinud kaebajale 02.08.2011. a kirja nr 3-30/121-2.

16. Kohtu hinnangul ei saa kaebaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluses toodud asjaolusid pidada mõjuvateks põhjusteks HKMS § 71 lg 1 mõttes ning käesoleva asja materjalidest ei nähtu, et esineksid objektiivsed või subjektiivsed takistused, mis õigustaksid tähtaja ennistamist. Kuna puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks, siis puudub vajadus kaaluda vastanduvaid õigushüvesid (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.06.2013. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-30-13, p 12) ning kaebuse esitamise ennistamise taotlus jääb rahuldamata.

17. Vastavalt HKMS § 152 lg 1 p-le 2 ja HKMS § 124 lg-le 2 lõpetab kohus määrusega käesoleva asja menetluse, kuna kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

III

18. Tartu Halduskohus jättis 09.08.2013. a määrusega kaebaja taotluse koopiate väljastamiseks käiguta ning kaebaja sai käiguta jätmise määruse tõlke kätte 13.08.2013. Seega tuli kaebajal puudused koopiate taotluses kõrvaldada hiljemalt 23.08.2013. Kaebaja ei ole käesoleva hetkeni taotluses puuduseid kõrvaldanud. Kuna kaebaja ei ole koopiate eest alates 6ndast leheküljest tasunud riigilõivu ega ole täpsustanud, millisest viiest leheküljest ta soovib tasuta koopiaid, ei ole kohtul võimalik soovitud koopiaid väljastada. Kuna kaebaja ei ole koopiate väljastamise taotluses esinenud puudusi tähtaegselt kõrvaldanud, jätab kohus kaebaja taotluse koopiate väljastamiseks HKMS § 55 lg 2 esimese lause alusel läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Eda Muts kohtunik