2-13-34286/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

1 Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev 27. august 2013 Tsiviilasja number 2-13-34286 Kohtuasi SH avaldus nõusoleku saamiseks alaealise MH nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja SH (isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja lepinguline esindaja Alla Buldakova (info@buldakov.ee ) Puudutatud isikud: MH (isikukood XXX, elukoht XXX) Lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi (Andres Lusmägi Advokaadibüroo, andreslusmägi@hot.ee )

JH(isikukood XXX, elukoht XXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsus, lasnamae@tallinnlv.ee ) Menetlustoiming Lõpplahend. Ärakuulamine 26.08.2013.

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada avaldus. 2. Anda SH(isikukood XXX) kohtu nõusolek alaealisele lapsele MH (isikukood XXX) kaasomandina kuuluva kinnisasja, milleks on 1/6 korteriomandist asukohaga XXX Tallinnas, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, võõrandamiseks (so müügitehingu tegemiseks) ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja

2-13-34286

2 kinnistamisavalduse tegemiseks. 3. 1/6 korteriomandi (registriosa nr XXX) võõrandamisest saadud raha tuleb paigutada MH pangakontole ning nimetatud raha on lubatud kasutada MH 3/12 kaasomandiosa korteriomandist omandamiseks. 4. Anda SH (isikukood XXX) kohtu nõusolek alaealisele lapsele MH (isikukood XXX) kaasomandina kuuluva kinnisasja, milleks on 3/12 korteriomandist omandamiseks (so ostutehingu tegemiseks) ning asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistamisavalduse tegemiseks. 5. Jätta MHle menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda. 6. Kõik muud menetluskulud, välja arvatud p 5 nimetatu, jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtumääruse jõustumine Kohtumääruse peale on sellega mittenõustumisel menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest.

Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg 15 apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust ja seda, kas kaebus esitatakse elektrooniliselt veebilehe www.e-toimik.ee kaudu.

Asjaolud ja menetluse käik

SH esitas 20.07.2013 Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks lapse MH nimel tehingu tegemiseks. Kohus võttis avalduse menetlusse 23.07.2013 määrusega, määras puudutatud isikule riigi õigusabi korras esindaja ning küsis lapsele määratud esindajalt ja lapse elukoha järgselt omavalitsuselt Tallinna linnalt (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) arvamust esitatud nõude osas.

Avaldus

12.07.2013 kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on SH 4/6 kaasomandist korteriomandis asukohaga Tallinn, XXX, MH on 1/6 kaasomandist ülalnimetatud korteriomandis ja JH on 1/6 kaasomandist ülalnimetatud korteriomandis. Praegu elavad kõik omanikud kolmetoalises korteris. Käesoleval ajal soovivad omanikud müüa XXX asuvat korterit, kuna JH soovib oma osa kätte saada rahas, sest ta plaanib

2-13-34286

3 luua perekonna ja soetada korteri ainuisikulisse omandisse. Kolmetoalise korteri müügist saadud raha eest soovivad SH ja tema tütar soetada kahetoalise korteri, aga allesjääva raha maksta JH. Oma osa kaasomandis annab JH üle SH ja MH võrdsetes osades. Seega hakkab kuuluma SH9/12 suurune osa korteriomandis, aga MH – 3/12 osa. Avaldaja kui alaealise MH seaduslik esindaja, palub kohtul anda nõusolek MH nimel järgmiste tehingute tegemiseks: - anda SH nõusolek müüa alaealise lapse MH esindajana kaasomandis olev kinnistu aadressil Tallinn, XXX (kinnistusregistriosa nr XXX); - anda SH nõusolek osta Tallinnas XXX asuva korteriomandi müügist saadud raha eest korteriomand 3/12 mõttelises osas MH omandisse ja 9/12 mõttelises osas SH omandisse.

Esindaja arvamus

25.07.2013 esitas lapsele määratud esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi oma arvamuse avalduse osas. Esindaja hinnangul soovib avaldaja kohtult üksnes nõusolekut MH kuuluva ühe korteri mõttelise osa müügiks ja teise mõttelise osa ostuks MH . Kuigi seda otsesõnu nimetamata taotleb avaldaja tegelikult kohtu nõusolekut MH nimel ostu-müügitehingute ja asjaõiguslepingute sõlmimiseks ning kinnistamisavalduste tegemiseks. TsMS § 477 lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, mistõttu on kohtul võimalik kohtulahendis avaldaja nõuet vajadusel täpsustada.

Advokaat selgitas 25.07.2013 MH menetluslikku olukorda ja TsMS § 553 sisu. MH kuulas advokaadi selgitused ära ja nimetas, et ta soovib, et kohus avalduse rahuldaks.

Asjaoludest nähtub, et nõusoleku andmine avaldaja poolt ettepandud tehingutele on põhjendatud ja kooskõlas MH huvidega. Tegemist on MH elukohaga ja seda on vajalik müüa, sest MH vend soovib kaasomandi lõpetamist ja asuda elama eraldi. Esindaja arvab, et XXX Tallinnas asuva korteriomandi 1/6 mõttelise osa müük peaks toimuma turuhinnaga või sellest kõrgema hinnaga.

Pärast müüki tuleb avaldajal MH müügitulu paigutada kooskõlas TsMS § 186 MH pangakontole. Esindaja leiab, et müügitulu eest uue korteri 3/12 mõttelise osa ostmine on vajalik, sest MH on müüdud elukoha asemele vaja soetada uus elukoht. Ostutehing ei peaks toimuma turuhinnast kõrgema hinnaga. Ostetava korteri 3/12 mõttelise osa suurus on MH sobilik, kuna JH varasemalt kuulunud 1/6 mõtteline osa jagatakse avaldaja ja MH vahel pooleks. Esindaja arvab, et avaldus on põhjendatud ja kohus võib selle rahuldada.

2-13-34286

4

JH arvamus

JH esitas kohtule arvamuse 07.08.2013, milles nõustub oma ema SH avaldusega ja palub avalduse rahuldada. MH on JH õde, käesoleval ajal elavad nad ühes korteris. Pärast isa PH surma sai JH pärandina 1/6 mõttelise osa korteriomandist aadressil XXX Tallinnas. Praegusel ajal soovib JH oma osa pärandist kätte saada rahas, et osta endale eraldi eluase, kuna kavatseb luua perekonna. Oma osa korteris annab JH üle emale ja õele võrdsetes osades.

Eestkosteasutuse arvamus

14.08.2013 kohtule esitatud arvamuses toetab eestkosteasutus Tallinna Lasnamäe Linnaosa Valitsus SH poolt esitatud avaldust. SH, JH ja MH elavad kolmetoalises mugavustega korteris aadressil XXX Tallinnas. Käesoleval ajal soovivad omanikud müüa nimetatud korterit, kuna JH plaanib luua perekonna ja soetada endale eraldi elamispinna, mille jaoks on tal aga vaja rahalisi vahendeid. Korteri müügist saadud raha eest soovivadki SH ja tema tütar osta kahetoalise korteri, aga ülejäänud raha maksta JH. SH on töövõimetuspensionär ja tema sissetulek koosneb töövõimetuspensionist 268,36 eurot ja sotsiaaltoetusest 72,88 eurot, kokku 341,24 eurot. Seega ei ole ta võimeline maksma oma sissetulekutest pojale 1/6 korteriomandi maksumusest. 08.08.2013 käisid SH ja MH Lasnamäe Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonnas vastuvõtul, kus SH kirjutas avalduse, milles kinnitas, et korteri müügist saadav raha kasutatakse väiksema korteri ostmiseks ja 1/6 müügist saadavast rahast saab endale JH. Samuti kirjutas alaealine MH avalduse, mille kohaselt on ta teadlik ja nõus korteri müümisega ja väiksema eluruumi ostmisega. Lähtudes eeltoodust on Lasnamäe Linnaosa Valitsus seisukohal, et alaealise MH huve ei kahjusta temale 1/6 osas kuuluva korteriomandi müümine, kuna müügist saadava rahaga ostetakse uus elamispind SH ja MH kaasomandisse.

Ärakuulamine 26.08.2013

Kohus kuulas 26.08.2013 telefoni teel ära avaldaja SH ja alaealise MH. SH jäi esitatud avalduse juurde. MH kinnitas, et on nõus ema poolt esitatud avaldusega.

Kohtu seisukoht

Kohus peab avaldust, milles taotletakse alaealisele lapsele MH (isikukood XXX) kaasomandina kuuluva kinnisasja, milleks on 1/6 korteriomandist asukohaga XXX

2-13-34286

5 Tallinnas (registriosa nr XXX) võõrandamist, põhjendatuks ja nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega, eestkosteasutuse seisukohaga ja lapsele menetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamusega. Samuti peab kohus põhjendatuks alaealisele lapsele MH kaasomandina kuuluva kinnisasja, milleks on 3/12 korteriomandist, omandamist. Kohus leiab, et taotletavad tehingud lähtuvad alaealise lapse huvidest ega kahjusta lapse huve vähimalgi määral.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

TsMS § 477 lg 5 kohaselt, kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 552¹ lg 1 kohaselt, kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10- aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsMS § 477 lg 4 kohaselt, menetlusosaline tuleb tema taotlusel ära kuulata, kui seadusest ei tulene teisiti. Isiku ärakuulamine toimub isiklikult ja suuliselt. Selleks ei pea korraldama kohtuistungit ja see ei pea toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib isiku ära kuulata muu hulgas telefonitsi või lugeda ärakuulamiseks piisavaks isiku kirjaliku või elektrooniliselt esitatud seisukoha, kui kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohta piisavalt hinnata. Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida menetlust lõpetavas määruses.

Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust. Kohus on alaealise MH ära kuulanud.

PKS § 131 lg 1 kohaselt peab vanemal olema lapse nimel tehingute tegemiseks kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lõike 1 punktide 1–3, 5 ja 7–11 kohaselt vajab ka eestkostja. PKS § 131 lg 1 ja § 187 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 131 lg 1 ja § 187 p 4 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut.

PKS § 130 kohaselt, vanemad paigutavad nende valitsetava lapsele kuuluva raha vara heaperemeheliku valitsemise põhimõtete kohaselt, kui seda ei tule kulutada lapse ülalpidamiskulude katteks, järgides käesoleva seaduse §-s 186 sätestatut.

2-13-34286

6 PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

PKS § 186 lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.

PKS § 132 lg 1 kohaselt, lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks.

Kohus leiab, et ei esine takistusi lapse nimel lapse varaga tehingu tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek lapse MH nimel lapse omandis oleva kinnisasjaga tehingu tegemiseks – so selle võõrandamiseks turuhinnaga või turuhinnast kõrgema hinnaga. Samuti on kohus seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek lapse MH nimel lapse omandisse kaasomandiosa korteriomandist omandamiseks turuhinnaga või turuhinnast madalama hinnaga. Avaldajal – MH seaduslikul esindajal, kellele kuulub alaealise lapse MH isiku- ja varahooldusõigus, võib lubada müüa lapsele kuuluva vara, milleks on 1/6 korteriomandist asukohaga XXX Tallinnas, (registriosa nr XXX). Vara müügist saadud raha tuleb paigutada lapse pangakontole ning nimetatud raha on lubatud kasutada MH 3/12 kaasomandiosa korteriomandist omandamiseks. Kohus annab avaldajale nõusoleku eelnimetatud tehingutega seonduvalt sõlmida asjaõiguslepingud ning teha kinnistamisavaldused.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend lapse huvides ja kohus määras lapsele riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et MHle riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda.

2-13-34286

7

Raivo Einula