2-13-30435/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2013.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-30435 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise saamiseks Hagihind 1440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX; e-post XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX; elukoht XXX; telefon XXX) Kostja lepinguline esindaja: jurist Ivo Kaurit (isikukood 37201050302, e-post: ivokaurit@gmail.com) Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista XXX(isikukood XXX) igakuine elatis poja XXX(isikukood XXX) kasuks summas 160 (ükssada kuuskümmend) eurot kuus alates 01.07.2013.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o XXX.a. 3. Määrata kindlaks käesoleva kohtuotsuse täitmine alljärgnevalt: XXXtasub väljamõistetud elatisraha XXX (XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitus „XXX elatis“. 4. Tunnistada käesolev kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2

Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

18.06.2013.a. esitas hageja Harju Maakohtule avalduse kostja vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sündis XXX ja XXX XXX.a. poeg XXX. Peale vanemate lahkuminekut on kostja poega rahaliselt minimaalselt toetanud. Laps elab koos emaga. Hagiavalduse kohaselt kostja makstud summad on väiksemad seaduses sätestatud määrast ja ei kata lapse ülalpidamise vajadust. Kuni lahkuminekuni elasid vanemad vanemapalgast, lastetoetusest ning krediitkaartidest, mille tagasimaksmine jäi hageja õlgadele. Samuti on vaja tasuda korteriüür, lasteaia maksed jm lapsele tehtavad kulutused (riided, jalanõud, mänguasjad). Hageja on palunud korduvalt kostjat tõsta elatist. Kuna kostjal puudub huvi elatise suurendamise vastu, siis on hageja sunnitud kohtu poole pöörduma. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis summas 160 eurot kuus arvates 01. juulist 2013.a. ning kanda see summa hageja seadusliku esindaja arveldusarvele.

16.07.2013.a. esitas kostja XXX Harju Maakohtule vastuse esitatud hagiavaldusele, milles vaidleb hagile vastu ja teatab, et tunnistab hagi üksnes osaliselt. Hageja vanemad leppisid umbes 2010.a. lõpus kokku, et kostja kannab hageja seadusliku esindaja arvele igakuiselt 100 eurot ning ülejäänud osas loetakse elatis tasutuks kostja poolt lapsele kulutuste tegemisega ajal, mil poiss on kostja ja XXX koos. Kostja on nõus tasuma igakuist elatist 100 eurot, millises ulatuses on kostja siiani vastavalt hageja seadusliku esindajaga suuliselt sõlmitud kokkuleppele. Kostjal ja tema uuel elukaaslasel XXX on sündimas laps jooksval aastal. See tähendab, et lapse sünnist alates ei saa kostja enam suuri kulutusi XX teha oma 450-euro suurusest netopalgast, ilma, et selle tõttu ei jääks vähem kindlustatuks veel sündimata laps, kelle ülalpidamiseks on samuti kohustatud seadusest tulenevalt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3

Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Kostja ja hageja seadusliku esindaja ühine poeg XXX on sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse suhtes ühine hooldusõigus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Tulenevalt PKS § 97 p-st 1 on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Vastavalt PKS § 99 lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määruse nr 6 kohaselt on töötasu alammäär alates 01.01.2013.a. 320 eurot kuus , RT I, 11.01.2013. Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist miinimumsummas 160 eurot alates 01.07. 2013.a. Kostja on nõus tasuma hagejale elatist igakuiselt 100 eurot.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kostja ei ole esitanud kohtule tõendeid oma sissetulekute tõendamiseks. Kuna kostja ei ole esitanud kohtule ka oma arvelduskontode väljavõtteid, ei ole kohtule teada kostja tegelik majanduslik seis. Perekonnaseaduse alusel on esmatähtsad lapse kulud, lapse elu standard, seega kui kulutused on minimaalsed ja mõistlikud, siis tuleb elatis lapse ülalpidamiseks teiselt vanemalt välja mõista. Lapse vanem, kes on kohustatud elatist tasuma, peab leidma vahendeid (tööd, vajadusel mitu töökohta), et oma lapsed üles kasvatada. Samuti ei muuda asjaolu, et lapse isal on uues perekonnas oktoobris sündimas laps. Kohus selgitab, et alles pärast uue lapse sündi võib kaaluda elatise vähendamist erakorraliselt, kui esinevad mõjuvad põhjused, mis on tõendatud.

Kohus märgib, et kohtuvälise kokkulepe muutmiseks ei piira ega välista seadustest tuleneva nõude esitamiseks. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud sätte kohaselt ei või 2013.a. alaealisele lapsele väljamõistetav elatis ühelt vanemalt olla väiksem kui 160 eurot.

Kohus on seisukohal, et seadusega sätestatud minimaalmääras elatise väljamõistmine tagab

4

alaealise ülapidamist sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Nimetatud seisukohta toetab Riigikohus otsuse nr 3-2-1-7-05 p-s 20 põhjendades, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegeliku statistilise uurimise tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus.

Riigikohus rõhutab otsuses nr 3-2-1-118-12, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Piisava sissetuleku puudumisel tuleb leida vahendid ka muu vara arvel. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda last ülal pidada ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama, kasutades tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste ülalpidamise. Varaliste kohustuste võtmisel peab vanem arvestama, et võetav kohustus võimaldaks tal nõuetekohaselt lapse ülalpidamiskohustust täita. Seega kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS § 77 lg 1 alusel võib üldreeglina nõuda seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist alates hagi esitamisest. Hagi on kohtusse esitatud 18.06.2013.a., seega on põhjendatud kostjalt välja mõista oma alaealise lapse ülalpidamiseks elatis miinimumsummas 160 eurot kuus alates 01.07.2013.a. TsMS § 445 lg 1 kohaselt kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Hageja taotlusel määrab kohus kindlaks, et kohtuotsuse täitmiseks tuleb kostjal väljamõistetud elatusraha tasuda lapse ema arveldusarvele. Välja mõistetud igakuine elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja XXX (XXX) arveldusarvele nr XXXXXXXXX Swedbank AS-is, selgitusega „XXX elatis“.

Kuivõrd tegemist on TsMS § 405 sätestatud lihtmenetluse asjaga, tuleb käesolev kohtuotsus tunnistada TsMS §-de 468 lg 3 ja 405 lg 1 p 10 alusel viivitamata täidetavaks. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Toimiku materjalide põhjal hagejal menetluskulud puuduvad.

5

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik