2-13-28381/25 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS, TÄIENDAV OTSUS )

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Mati Maksing

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12. august 2013. a, Tallinn

Täiendava otsuse kuupäev

26. august 2013. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-13-28381

Tsiviilasi

XXXhagi Korteriühistu XXXvastu 16. mai 2013

üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks

tunnistamise nõudes

Tsiviilasja hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX,

e-post XXX

Hageja lepinguline esindaja: Aet Peetso,

e-post aet.peetso@pindi.ee

Kostja: Korteriühistu XXX, registrikood XXX, asukoht

XXX

Kostja lepinguline esindaja: Olesja Polehhina,

e-post olesja.polehhina@claudiuslaw.com

Menetlustoiming

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada Korteriühistu XXX(registrikood XXX) 16. mai 2013 üldkoosoleku

otsuse tühisus.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Panna kõik menetluskulud kostja kanda, v.a hagi tagamise avaldustega

seonduvad menetluskulud, mis jäävad hageja kanda.

3.2.

Rahuldada

hageja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaks-

määramiseks

osaliselt.

Mõista

kostjalt

Korteriühistu

XXXhageja

XXX(isikukood XXX) kasuks välja menetluskulud summas 516,66 eurot

(sh riigilõiv 250 eurot ja põhjendatud õigusabikulu 266,66 eurot).

Ülejäänud

osas

jätta

hageja

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks rahuldamata.

4. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Parandada 12. augusti 2013. aasta otsuses ilmne ebatäpsus ja asendada otsuse

2-13-28381

2 (4)

sissejuhatavas osas sõnad „Määruse tegemise aeg ja koht“ sõnadega „Otsuse

avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht“.

Edasikaebamise kord

− Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu

mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb

tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kaebuse ulatusest ja sellest, kas

kaebus esitatakse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

− Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamiseeesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. XXX(edaspidi „hageja“) esitas 5. juunil 2013 hagi Korteriühistu XXX(edaspidi „kostja“)

vastu 16. mai 2013 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise või kehtetuks tunnistamise

nõudes. Hageja esitas 5. juunil 2013 hagi tagamise avalduse.

2. Kohus võttis hagi menetlusse ja jättis hagi tagamise avalduse rahuldamata 6. juuni 2013

määrusega. Hageja esitas 20. juunil 2013 hagi tagamise avalduse, mille kohus jättis

21. juuni 2013 määrusega rahuldamata.

3. Kostja esitas 20. juunil 2013 vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et kostja võtab hagi

õigeks. Hageja esitas kostja vastusele oma seisukoha 15. juulil 2013. Kostja esitas oma

täiendava seisukoha 29. juulil 2013.

4. Kohus rahuldas hagi 12. augustil 2013 õigeksvõtul põhineva otsusega, mille tegi ilma

kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja esitas 13. augustil 2013 kohtule taotluse otsuse

täiendamiseks kirjeldava ja põhjendava osaga.

POOLTE NÕUDED JA VASTUVÄITED

Hagejate nõuded

5. Hageja on kostja liige, kellele kuulub korterelamus asukohaga Vabriku 10, Tallinn,

korteriomand. 16. mail 2013 toimus ühistu liikmete üldkoosolek. Koosoleku kutse on

koostatud 3. mail 2013 ja liikmetele edastatud 4. mail 2013. Üldkoosoleku kutsel puudub

XXXKÜ juhatuse liikme allkiri ning koosoleku toimumise koht. Toimunud koosoleku

päevakord väljub koosoleku kutses nimetatud päevakorrast.

6. Hageja hinnangul on 16. mail 2013 vastuvõetud üldkoosolekul tehtud otsused tühised ning

seda lähtuvalt asjaolust, et otsuste vastuvõtmisel rikuti seadusest ja kostja põhikirjas

sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise korda.

7. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja on oma käitumise ja

tegevusega andnud hagejale põhjuse hagi esitada. Hageja on korduvalt pöördunud kostja

2-13-28381

3 (4)

poole tekkinud küsimuste kohtuväliseks lahendamiseks, kuid tulemuseta. Hageja palub mõista

kostjalt välja menetluskulud summas 910 eurot (sh riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulu

660 eurot).

Kostja vastuväited

8. Kostja ei vaidle hagiavaldusele vastu ja võtab hagi õigeks. Kostja on seisukohal, et

menetluskulud tuleb jätta hageja kanda või poolte endi kanda.

9. Kostja põhjendab menetluskulude jaotust järgmiselt: kostja tunnistab, et 16. mai 2013

korteriühistu üldkoosoleku läbiviimisel esinesid formaalsed rikkumised ning kostja oli nõus

läbi viima uue üldkoosoleku. Hageja ei ole otsinud kostjaga kohtuvälist lahendust. Kui kostja

sai teada hagiavalduse esitamisest, pöördus ta hageja poole, selgitamaks välja, mis on hagi

esitamise eesmärk. Kostjale jäi arusaamatuks, miks hageja ei esitanud kostjale enne kohtule

hagi esitamist vastavaid pretensioone üldkoosoleku läbiviimise korra rikkumise kohta. Samas

on kostja teatanud hagejale, et uue üldkoosoleku läbiviimine ei ole probleem. Kostja on

kandnud menetluskulusid 360 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi.

Käesolevas asjas võttis kostja hagi õigeks. Seetõttu peab kohus hagiavalduse rahuldama.

TsMS § 440 lg 3 teine lause sätestab, et kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule

eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kostja avaldas õigeksvõtmise

kohtule vastuses hagile. Järelikult ei arutada kohus asja kohtuistungil ning lahendab asja

kohtuistungit pidamata. Õigeksvõtul põhineva otsuse korral kohus eeldab, et hagi alusena

märgitud asjaolud ei ole vaidlusalused.

11. Hageja esimese alternatiivina esitatud nõue on hagis märgitud asjaolude õigsuse

eeldamise korral õiguslikult põhjendatud (TsMS § 231 lg 4). Hageja kõnealuse nõude

alusnorm on korteriühistuseaduse § 1 lg 2 aluse kohaldatav mittetulundusühingute seaduse

§ 24¹ lg 1, mille kohaselt mittetulundusühingu üldkoosoleku otsus on muu hulgas tühine, kui

otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Koosoleku kokkukutsumise

korra rikkumise asjaolu on hageja esile toonud ja selles osas tulenevalt kostja õigeksvõtust

vaidlus puudub. Seega tuleb hagi esimesena märgitud alternatiivnõudes rahuldada. TsMS

§ 442 lg 8 viimase lause tõttu ei tule teise alternatiivina esitatud nõuet enam kontrollida.

12. TsMS § 1741 lg 1 esimese lause kohaselt määrab kohus muu hulgas õigeksvõtul

põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise

suuruse. Kohus andis pooltele tähtajad menetluskulude nimekirjade ja vastuväidete

esitamiseks.

13. Reegli menetluskulude jaotusele hagimenetluses kehtestab TsMS § 161 lg 1, mille

kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Ühe erandi

sellest kehtestab TsMS § 168 lg 6, mille kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab

hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

Seega selle sätte rakendamiseks peavad leidma tõendamist asjaolud, millised annavad kohtule

veenva aluse asuda seisukohale, et kostja ei andnud oma käitumisega hagejale põhjust hagi

esitamiseks. Kohus leiab, et sellised asjaolud tõendamist ei ole leidnud ja rakendamisele

kuulub TsMS § 162 lg 1 (vt selle kohta Tallinna Ringkonnakohtu 5. märtsi 2010. aasta otsus

tsiviilasjas nr 2-08-89391). Tulenevalt eeltoodust jätab kohus kõik menetluskulud kostja

kanda v.a riigilõiv hagi tagamise avalduselt, kuna kohus jättis hageja hagi tagamise avaldused

rahuldamata. Selles osas on kulude jaotuse aluseks TsMS § 162 lg 4.

2-13-28381

4 (4)

14. Vastavalt TsMS § 175 lg-le 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus

piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad sama

paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse

vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

15. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus

sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt ka Riigikohtu 18. mai

2010. aasta

määrus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-43-10,

p 19).

Menetluskulude

hüvitamise

kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus ning tsiviilasja hind (vt ka

Riigikohtu 12. juuni 2013. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-13, p 13 teine lõige). Kostja ei

ole nõus hageja pakutava menetluskulude jaotusega.

16. Kohus leiab, et hageja õigusabikulud vastavad Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud

lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissnõudmise piirmääradega. Järgmiseks

kontrollib kohus, kas hageja lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Hageja

palub kostjalt välja mõista õigusabikulud hagiavalduse koostamise ja vastus koostamine

kostja seisukohtade eest summas 660 eurot (tlk 157). Esitatud arve kohaselt on hageja

kulutanud hagiavalduse koostamisele 9 tundi ja kostja vastusele seisukoha kujundamisele

1 tunni (kokku 10 tundi). Kohus on seisukohal, et õigusabikulude nõue ei ole põhjendatud ja

vajalik, arvestades lepingulise esindaja tegelikult tehtud tööd. Kohus peab põhjendatud mõista

kostjalt välja hageja kasuks õigusabikulud hagi ja kostja vastusele seisukoha koostamise eest

4 tunni

ulatuses

so 222,22 eurot

(käibemaksuga

266,66 eurot).

Kohus

on

hageja

õigusabikulude vähendamisel arvestanud vaidlusküsimuse mahuga ja keerukusega. Samuti ei

ole kohus tuvastanud muid asjaolusid sh aeganõudvaid toiminguid, mis põhjendaksid

hagiavalduse koostamisele kulunud aega.

17. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja hagi esitamisel tasutud riigilõiv.

18. Täiendatava otsuse sissejuhatavas osas on ilmne ebatäpsus, mille kohus käesolevaga

TsMS § 447 lg 2 alusel parandab.

19. Lõpuks käsitleb kohus täiendava ja täiendatava otsuse vahekorda käesolevas asjas. Kohus

on pooli eksitanud märkides täiendatava otsuse selgitustes võimaluse taotleda õigeksvõtul

põhineva otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga. Tegelikult TsMS alates

1. jaanuarist 2013 kohtule sellist kohustust ette ei näe. Samas on võimalik, et poolte

otsustused otsuse vaidlustamise, täitmisele pööramise või täitmise osas sõltusid kohtu antud

selgitusest. Neil kaalutlustel täiendab kohus otsust põhjendava ja kirjeldava osaga, mida

TsMS samas ka otsesõnu ei keela.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Mati Maksing

kohtunik