3-12-2096/39 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Aili Maasik

Määruse tegemise aeg ja koht

23.08.2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-2096

Haldusasi

A.R.i kaebus Kuusalu Vallavalitsuse 15.08.2012 korralduse nr 550

tühistamiseks ja vallavalitsuse kohustamiseks kaebaja taotlust

xxxxxxxxx

kinnistutele

omavoliliselt

ehitatud

veetrassi

lammutamiseks ettekirjutuse tegemiseks uuesti läbi vaatama.

Menetlusosalised

Kaebaja — A.R., esindaja vandeadvokaat Indrek Västrik;

vastustaja — Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu),

esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus;

kolmandad isikud — S. V., esindaja jurist Leho Ruus; V. R.,

esindaja jurist Leho Ruus; L. R.

Menetlustoiming

Tähtaja küsimuse lahendamine

Resolutsioon

1. Rahuldada vastustaja Kuusalu valla ja kolmandate isikute

Vi. R. ja L. R. taotlused menetluse lõpetamiseks

kaebetähtaja rikkumise tõttu.

2. Lõpetada haldusasja nr 3-12-2096 menetlus.

3. Riigi

Tugiteenuste

Keskusel

tagastada

käesoleva

kohtumääruse jõustumisel A.R.ile tema kaebuselt tasutud

15-eurone riigilõiv, kandes nimetatud riigilõivusumma

A.R.i

arveldusarvele

nr xxxxxxxxxxx (Swedbank AS).

4. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib pool või kolmas isik esitada määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

1. 29.11.2012 määrusega (toimiku I köide, lehed 59–61) võttis kohus menetlusse A.R.i 03.10.2012

esitatud kaebuse (toimiku I köide, lehed 3–8) nõuetega tühistada Kuusalu Vallavalitsuse 15.08.2012

korraldus nr 550 ja kohustada Kuusalu Vallavalitsust kaebaja taotlust Sulevi-Meieri veetrassi rajajatele

xxxxxxxxxxx kinnistutele omavoliliselt ehitatud veetrassi lammutamiseks ettekirjutuse tegemiseks uuesti

läbi vaatama. Kohus tunnistas vastustajaks Kuusalu valla (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu; määruse

resolutsiooni punkt 2) ning kaasas kolmanda isikuna menetlusse S. V. (määruse resolutsiooni punkt 4).

Kohus palus vastustajalt ja kolmandalt isikult kaebusele ja selle tähtaegsusele vastust, märkides, et

kaebetähtaja tõendatud rikkumise korral viib kohus esmalt läbi tähtajamenetluse, mispuhul on vastustajal

ja kolmandal isikul võimalik taotleda kaebusele vastamise tähtaja pikendamist (määruse resolutsiooni

punktid 3, 5 ja 6).

Kohus kaasas kolmanda isiku taotlusel kolmandate isikutena 12.02.2013 kohtumäärusega menetlusse ka

V. R. ja L. R. (toimiku II köide, lehed 1–3), andes viimastele võimaluse kaebusele ja selle tähtaegsuse

osas vastus esitada (resolutsiooni punkt 2). Määruse resolutsiooni punktiga 3 kinnitas kohus, et

kaebetähtaja tõendatud rikkumise korral viib kohus esmalt läbi tähtajamenetluse, mispuhul on

kolmandatel isikutel võimalik taotleda kaebusele vastamise tähtaja pikendamist.

2. Vastustaja palus lõpetada haldusasja menetluse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS)

§ 124 lõike 2 alusel (toimiku I köide, lehed 227–228). Vastustaja märgib, et soovib oma seisukohti

kaebusele täiendada peale tähtaja menetluse läbiviimist.

Vastustaja märgib, et edastas kaevatava korralduse kaebajale 21.08.2012 e-kirja manusega samale

aadressile xxxxxxx, millelt saabus kaebaja 14.04.2010 taotlus lammutusettekirjutuse tegemiseks. Sama e-

kirjaga edastas vastustaja vaidlustatud korralduse ka oma esindajale aadressile taivo.ruus@torv.ee, kes

vastustaja e-kirja selle saatmise päeval kätte sai. Saadetud e-kirjas sisaldus teade: „Saadame Teile Kuusalu

Vallavalitsuse korralduse nr 550 15.08.2012“ ning e-kirja pealkirja reale märgiti: „2-1/k-550 Ehitusloa

väljastamise menetluse uuendamisest keeldumine“. Neist kahest lausest selgub ühemõtteliselt kirja

manuses oleva korralduse sisu. Seetõttu oli kaebajale e-kirja saamisel koheselt teada ka talle edastatud

haldusakti sisu, sõltumata sellest, kas ta manuses oleva korralduse kirja saamisel avas või ei avanud.

Selgusetu ja paljasõnaline on kaebaja väide, et esimene reaalne võimalus oli kaebajal välismaal töötamise

tõttu korraldusega tutvuda 08.09.2012 ning tal ei olnud võimalik avada digidoc-formaadis dokumente.

Erinevalt tavalisest postist on e-kirjaga edastatavaid dokumente võimalik kätte saada ja nendega tutvuda

ka välismaal olles. Kuivõrd kaebaja ei ole kordagi pöördunud vastustaja poole palvega edastada

vaidlustatud korraldus talle täiendavalt posti teel või muul viisil, on ilmne, et kaebaja sai kätte talle

21.08.2012 e-posti teel edastatud korralduse. Ka juhul, kui kaebaja tõepoolest luges talle edastatud

e-kirja alles 08.09.2012, ei muuda see kaebetähtaja kulgu ning ka sel juhul oli kaebajal võimalus

vaidlustada haldusakt tähtaegselt. Kaebaja on 11.10.2010 e-kirjas väljendanud nõusolekut edastada

dokumente e-kirja teel, teatades selleks vastustajale eraldi oma e-kirja aadressi. Vastustaja ja kaebaja

suhtlus on toimunud valdavalt e-kirja teel ja kaebaja ei ole sel teemal vastustajale etteheiteid teinud.

16.07.2012 on kaebajale e-posti teel teatatud, et tema taotlusele vastamise tähtpäeva pikendatakse kuni

17.08.2012 ning sellest ajast alates pidi kaebaja arvestama ka võimaliku negatiivse otsuse korral

kaebetähtaja kulgemisega. Eelnevast nähtub, et kaebaja ja Kuusalu Vallavalitsuse vahel väljakujunenud

praktika ja kaebaja nõusoleku kohaselt toimus igasugune suhtlus haldusmenetluses e-posti teel.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lõiked 1 ja 2 ning haldusmenetluse seaduse (HMS)

§ 25 lg 3 seavad kaebetähtaja kulgemise sõltuvusse haldusakti teatavaks tegemisest, mitte selle akti kätte

toimetamisest. Kaebetähtaja lahendamisel ei oma tähtsust kaebaja väide, et ta ei soovinud dokumendi

edastamist elektrooniliselt. Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku

asjaajamisega (HMS § 5 lg 6). Korralduse edastamine kaebajale on toimunud nõuetekohaselt. Kaebus on

esitatud kaebetähtaega rikkudes ja menetlus kuulub HKMS § 124 lõike 2 alusel lõpetamisele.

3. Kolmas isik S. V. leiab, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes ja tuleb seetõttu jätta menetlemata

(toimiku I köide, leht 74). HMS §-ga 27 seatakse elektroonilisele kättetoimetamisele kaks tingimust: isik

peab olema nõus dokumendi saatmisega tema poolt näidatud elektronposti aadressil ja dokumendile peab

olema lisatud digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. Antud juhul on elektrooniline

kättetoimetamine toimunud nõuetekohaselt, kuivõrd kaebaja on vastustajaga väljakujunenud praktikana

suhelnud e-posti aadressi xxxxxxxx kaudu ning kaevatav korraldus on nii vallavanema kui vallasekretäri

poolt digitaalselt allkirjastatud. Vastustaja väljastas korralduse kaebajale 21.08.2012 kell 08:56 ning

kaebaja on kinnitanud, et e-kiri jõudis temani, ent ta ei suutnud seda avada. Kolmas isik leiab, et kaebaja

oli teadlik, kuidas digitaalselt allkirjastatud dokumente avada, kuna kaebaja on Harju Maakohtust

korduvalt saanud digitaalse allkirjaga menetlusdokumente. Kaebaja ei ole tõendanud, et sai korraldusega

tutvuda alles 08.09.2012. Kui kaebaja ei suutnud e-kirja avada, oleks ta pidanud sellest vastustajat

informeerima. Kaebaja aga vastustajat ei informeerinud, võttes sellega riski, et korralduse vaidlustamise

kuupäev hakkas kulgema 21.08.2012. Kaebajal oli kaevatavat korraldust võimalik vaidlustada kuni

20.09.2012.

4. Kolmandad isikud V. R. ja L. R. leiavad, et kaebuse esitamisel ei ole järgitud seaduses sätestatud

kaebetähtaega ning kaebetähtaja rikkumise tõttu tuleb kohtumenetlus käesolevas asjas lõpetada (toimiku II

köide, lehed 10–11 ja 21–22).

Eksitav on kaebaja väide, et tema ei ole andnud nõusolekut haldusakti kättetoimetamiseks elektroonilisel

teel. Dokumendi postiga kättetoimetamise korral saadetakse dokument menetlusosalisele taotluses

märgitud aadressil tähtkirjaga (HMS § 26 lg 1). Kaebaja ei ole oma sisult identsetes ja vormilt samastes

29.06.2012 e-kirjas ega ka 14.04.2010 e-kirjas avaldanud soovi, et haldusakt talle tema poolt näidatud

postiaadressil edastataks. Osundatud e-kirjades puudub postiaadress. Kaebaja tekstist, soovin kirjalikku

teatist antud olukorra lahenduse kohta, ei saa teha järeldust, et kaebaja soovib haldusakti edastamist

postiga, kuna ta pole näidanud postiaadressi. Küll aga on kaebaja korduvalt avaldanud soovi, et

haldusorgan vastaks esitatud taotlustele tema e-posti aadressil xxxxxxxx. Elektrooniline asjaajamine on

haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega (HMS § 5 lg 6). Seega on kaebajale vastatud

nõuetekohaselt. Kui haldusorgan ei ole järginud taotleja soovi haldusakti teatavakstegemist posti teel vaid

teavitas teda e-kirjaga, siis HMS-st ei tulene, et HMS § 33 lõike 2 sätet ei kohaldata.

Ka haldusakti teatavakstegemine on toimunud nõuetekohaselt. Et kaebaja on vastustajaga suhelnud

kaebaja initsiatiivil väljakujunenud praktikana e-posti aadressi xxxxxxxx kaudu ning et kaevatav

korraldus

on

vallavanema

ja

vallasekretäri

poolt

digitaalselt

allkirjastatud,

on

täidetud

HMS § 27 lõikega 1 seatud elektroonilise kättetoimetamise tingimused. Kaebaja ise ei ole vastustajale

taotluste esitamisel digitaalallkirjastamise nõudeid järginud (HMS § 14 lg 2 p 4). Vastustaja väljastas

kaevatava korralduse kaebajale 21.08.2012 kell 08:56 ning kaebaja on kinnitanud, et e-kiri jõudis temani,

ent ta ei suutnud seda avada, kuna see oli allkirjastatud digitaalselt. Digitaalselt allkirjastatud kirja

avamiseks ei ole vajalik ID-kaart. Kaebaja oli teadlik, kuidas digitaalselt allkirjastatud dokumente avada,

kuna kaebaja on Harju Maakohtust korduvalt saanud digitaalse allkirjaga menetlusdokumente. Kui

kaebaja ei suutnud e-kirja avada, oleks ta pidanud sellest vastustajat informeerima. Kaebaja aga

vastustajat ei informeerinud, võttes sellega riski, et korralduse vaidlustamise kuupäev hakkas kulgema

21.08.2012. Vastustaja 21.08.2012 e-kirja sisu oli kaebajale kohe teada, kuna selles sisaldus teade

saadame teile Kuusalu Vallavalitsuse korralduse nr 550 15.08.2012 ja e-kirja pealkirja reale oli märgitud

2-1/k-550 Ehitusloa väljastamise menetluse uuendamisest keeldumine ehk kaevatava korralduse sisu.

Seega oli kaebajale e-kirja saamisel kohe teada manusena edastatud haldusakti sisu, sõltumata sellest, kas

ta manuses oleva korralduse e-kirja saamisel avas või mitte. Kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud,

võib talle siiski olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on

alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib seda kohtus vaidlustada, siis peab ta

mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks

(Riigikohtu lahend nr 3-3-1-25-09).

Kaebaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebaja väidet, et ta sai korralduse sisuga tutvuda

alles 08.09.2012. Kaebaja oli teadlik tema poolt esitatud kaebuse menetlemisest haldusorgani poolt,

kuivõrd vastustaja teatas 16.07.2012 kirjaga nr 7-4/2407-1 vastuseks kaebaja 29.06.2012 kirjale, et seoses

ehitusinspektori puhkusega pikendati taotlusele vastamise tähtaega kuni 17.08.2012. Seega oli kaebajal

piisavalt aega teatada haldusorganile oma töötamisest väljaspool Eestit ja informeerida vastustajat oma

soovist saada vastus teatavaks tehtuks posti teel. Samuti oli tal küllaldaselt aega, et korraldada

haldusmenetluses osalemist esindaja kaudu (Tartu Halduskohtu kohtuotsus asjas nr 3-12-2184). Kaebaja

neid võimalusi ei kasutanud. Tähtaja ületamine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt

hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel

tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema

kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises

korras ja määramatu aja jooksul. Kaebaja on piisavalt kogenud, kuna on osalenud korduvalt erinevate

asjade kohtumenetluses. Seega kaebetähtaja ületamisel ei esine objektiivseid põhjusi. Vastustaja saatis

12.09.2012 Tallinna Halduskohtule ja haldusasjas nr 3-11-1732 kaebaja esindajale tõendina kaevatava

Kuusalu Vallavalitsuse 15.08.2012 korralduse nr 550. Kaebaja esindaja edastas kohtule vastuse

halduskohtu 13.09.2012 kohtunõudele. Vastuses selgitati, et kaebaja soovib korralduse vaidlustada. On

ilmne, et kaebaja esindaja oli asja materjalidega kursis ja teadis, et kaevatav korraldus nr 550 tehti

kaebajale teatavaks 21.08.2012. Tal oli ka peale 12.09.2012 võimalus vaidlustada korraldus nr 550

seaduses ettenähtud tähtajaks s.o hiljemalt 21.09.2012. Kolmandad isikud leiavad, et käesolevas asjas ei

esine ühtegi kaebajast mitteolenevat objektiivset põhjust, mis takistanuks kaebuse õigeaegset esitamist.

5. Vastuseks vastustaja ja kolmandate isikute seisukohtadele esitas kaebaja kaebuse tähtaegsuse suhtes

omapoolsed seisukohad (toimiku II köide, lehed 39–41). Kaebaja märgib järgnevat. Dokument

toimetatakse elektrooniliselt kätte, kui isik on sellega nõus (HMS § 27 lg 2). Dokumendi elektroonilise

kättetoimetamise korral saadetakse dokument taotleja poolt taotluses näidatud elektronposti aadressil

(HMS § 27 lg 1). Kaebaja ei ole vastustajale esitanud taotlust ega nõusolekut, et vaidlustatav korraldus

toimetataks kätte aadressil xxxxxxxxxx. 11.10.2010 e-kirjas, mis on saadetud kaks aastat enne kaevatava

korralduse saatmist, palub kaebaja väljastada Leesi külas asuvate kinnistute Sulevi ja Viive

detailplaneeringud. Sellest e-kirjast ja sellest, et kaebaja on varasemalt saatnud ja saanud mõned e-kirjad,

ei saa järeldada, et kaebaja soovis kaks aastat hiljem korralduse elektroonilist edastamist. Kaebaja sai

e-kirja kaevatava korraldusega kätte 08.09.2012 ning samal päeval sai teada vaidlustatud korraldusest.

Arvestades seda, et elektrooniline kättetoimetamine toimus HMS sätteid rikkudes, hakkas kaebuse

esitamise tähtaeg kulgema päevast, kui kaebaja sai e-kirja kätte ehk 08.09.2012. Kui isik ei pea eeldama,

et korraldus saadetaks e-kirjaga, ei hakka e-kirja saatmisest kulgema ka kaebetähtaeg. Ajavahemik e-kirja

saatmisest selle saamiseni ei ole ka nii pikk, et kaebaja oleks pidanud astuma ise aktiivseid samme

korralduse kättesaamiseks (st võtma ise ühendust vastustajaga). Vastustaja on viidanud, et kaebajale

saadeti e-kirjaga teave, et küsimuse vastamise tähtaega pikendatakse kuni 17.08.2012 ning et sellest

kuupäevast pidi kaebaja ootama korraldust. Vastustaja ise edastas e-kirja 21.08.2012, s.o 6 päeva hiljem

selle vastuvõtmisest, see viitab täiendavalt, et küsimuse lahendamise tähtajast ei alga kaebeõiguse tähtaja

kulgemine. Kuivõrd kaevatava korraldusega piiratakse kaebaja õigusi, samuti keelduti haldusakti

andmisest, tuli vaidlustatud haldusakt tulenevalt HMS § 62 lg 2 punktist 1 ja HMS § 62 lõikest 5 kätte

toimetada. Seetõttu algab kaebuse esitamise tähtaeg HKMS mõttes kulgema teatavakstegemisest. Kaebaja

ei pidanud enne e-kirja 08.09.2012 saamist kaevatavast haldusaktist teada saama, kuna ei olnud andnud

nõusolekut elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Vastustaja 06.07.2012 e-kirjast 7-4/2407-1 ei saa tuleneda

kaebaja nõusolekut korralduse elektrooniliseks kättetoimetamiseks. 29.06.2012 ei ole kaebaja esitanud

dokumenti, kus puudub sooviavaldus vastuse posti teel saatmiseks. Kaebaja on ainult esitanud 14.04.2010

e-kirja, kolmas isik leiab ekslikult, et saadetud on 2 identset e-kirja. Elektrooniliseks kättetoimetamiseks

peab soovi avaldama. Aadressi teatamata jätmine ei oleks ainuüksi sellel põhjusel oluline, et teadaolevalt

on vastustajal kaebaja aadress olemas või võimalus aadress välja selgitada. Vastustajal oli teada kaebaja

töötamine väljaspool Eestit, kaebaja ei pidanud teatama soovist saada korraldus postiga. Kaebetähtaega ei

mõjuta 12.09.2012 korralduse e-kirjaga saatmine kaebaja esindajale, kuna kaebetähtaja kulgemine

seondub kaebaja isikuga. Tallinna Halduskohtusse kaebuse esitamine ei tähenda nõusolekut korralduse

elektrooniliseks esitamiseks. Kaebaja sai mõistliku aja jooksul haldusaktist teada ja vaidlustas korralduse

tähtaegselt.

6. HKMS § 124 lõike 1 kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt,

ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse

saamist. HKMS § 152 lg 1 punkti 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise

korral vastavalt HKMS § 124 lõikele 2. Vastavalt HKMS § 124 lõikele 2 lõpetab kohus määrusega asja

menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

Vastustaja ja kolmandad isikud V. R. ja L. R. paluvad lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja

rikkumise tõttu (toimiku I köide, leht 227; toimiku II köide, lehed 10, 21). Vastavalt

HKMS § 124 lõikele 4 kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja

rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. Vastavalt HKMS § 124 lõikele 4 teeb

kohus, kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, taotluse

kohta põhjendatud määruse.

7. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitatud selleks seaduses sätestatud tähtaega järgides ning

kaebaja kaebetähtaja ennistamiseks taotlust esitanud ei ole. Samas on vastustaja ja kolmandad isikud

esitanud taotlused haldusasja menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu. Seetõttu tuleb

vastustaja ja kolmandate isikute taotlused viidatud nõude osas rahuldada ja haldusasja nr 3-12-2096

menetlus HKMS § 124 lõike 4 alusel lõpetada. Kohus põhjendab oma seisukohti järgnevalt.

HKMS § 46 lõike 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse halduskohtule esitada üldjuhul 30 päeva jooksul

arvates haldusakti teatavaks tegemisest. Samuti võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul

kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.

Kaebaja on kogu kohtumenetluse kestel olnud järjekindlalt seisukohal, et tema 03.10.2012 esitatud kaebus

on esitatud tähtaegselt (toimiku I köide, leht 5; toimiku II köide, lehed 39–41). Kaebaja väidab, et Kuusalu

Vallavalitsuse 15.08.2012 korraldusega nr 550 oli tal esimene reaalne võimalus tutvuda alles 08.09.2012

(toimiku I köide, leht 5). Hiljem väidab kaebaja, et sai e-kirja kaevatava korraldusega kätte 08.09.2012

ning samal päeval sai teada vaidlustatud korraldusest (toimiku II köide, leht 40).

8. Käsiloleval juhul esitas A.R. 13.04.2010 Kuusalu Vallavalitsusele taotluse (vallavalitsus registreeris

taotluse 14.04.2010; toimiku I köide, leht 231) kolmandaid isikuid kohustava haldusakti (xxxxxxxxx

kinnistutele omavoliliselt rajatud veetrassi lammutamiseks) andmiseks. Kuusalu Vallavalitsus lahendas

kaebaja taotluse 15.08.2012 korraldusega nr 550, tõlgendades taotlust kui 2002. aastal toimunud S. V.

väljastatud ehitusloa menetluse uuendamise taotlusena. Kaevatava korraldusega keeldus Kuusalu

Vallavalitsus viidatud ehitusloa väljastamise menetluse uuendamisest. HMS § 62 lõike 5 kohaselt tehakse

isikule, kelle taotlus haldusakti andmiseks jäetakse rahuldamata, haldusakti andmisest keeldumine

teatavaks kättetoimetamisega. Seega tuli kaevatav haldusakt teha kaebajale teatavaks kättetoimetamisega

HMS 1. peatüki 7. jaos sätestatud korras.

Kättetoimetamine on HMS tähenduses haldusakti teatavakstegemise formaalsem, seadusega põhjalikumalt

reguleeritud viis, mis peab tagama isiku tulemuslikuma teavitamise (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-04 p

10). HMS § 25 lõike 1 järgi toimetatakse haldusakt menetlusosalisele kätte vastavalt seaduses või

määruses ettenähtud korrale või taotluses tehtud valikule kas postiga, dokumendi väljastanud haldusorgani

poolt või elektrooniliselt. Üheski seaduses ei ole reguleeritud, kuidas toimetada kätte menetluse

uuendamisest keeldumise korraldus, mistõttu pidi vastustaja lähtuma taotluses toodud valikust. Kaebaja

esitas taotluse elektrooniliselt ning märkis taotluses, et soovib olukorra lahenduse kohta kirjalikku teatist

(toimiku I köide, leht 231). Arvestades, et kaebaja on taotluse esitanud korduva e-kirjana, milles

märkinud, et saadab vallavalitsusele 07.03.2010 saadetud kirja korduse, ei saa kaebaja kirjaliku teatise

soovi tõlgendada automaatselt haldusakti postiga kättetoimetamise soovina, kuivõrd kaebaja on e-kirja ise

kirjaks lugenud ega ole taotluses märkinud vastavat postiaadressi (HMS § 26 lg 1). Siiski ei saa kaebaja

kirjaliku teatise saamise soovi pidada ka haldusakti elektroonilise kättetoimetamise sooviks, kuna asja

materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks sellist tahet avaldanud (HMS § 27 lg 1). Seega tuleb asuda

seisukohale, et kaebaja ei ole selgesõnaliselt taotluses määratlenud, milliselt saadetuna ta taotlusele

vastuseks koostatud haldusakti saada soovis. Kaebaja on üksnes märkinud, et soovib vastust taotlusele

kirjalikus vormis.

HMS §-ga 27 seatakse elektroonilisele kättetoimetamisele kaks tingimust: isik peab olema nõus

dokumendi saatmisega tema poolt näidatud elektronposti aadressil ja dokumendile peab olema lisatud

digitaalallkiri ning vajaduse korral digitaalne tempel. Kaebaja on 04.10.2010 pöördunud e-kirjaga

vastustaja poole, märkides, et on alates 02.05.2010 oodanud teavet oma taotluse lahendamise kohta ning

palub teabenõudes väljastada talle probleemi menetlemisega tekkinud kirjavahetus ja dokumentatsioon

(toimiku lisaköide, leht 45). Vastustaja on kaebajale vastanud 11.10.2010 kirjaga nr 7-3.6/2476-1 posti

teel (toimiku lisaköide, leht 47). Seejärel on kaebaja 11.10.2010 esitanud vastustajale teisegi taotluse,

soovides Sulevi ja Viive kinnistute detailplaneeringute materjale, märkides, et tema meili aadress on

xxxxxxxxx (toimiku I köide, leht 236 pöördel; toimiku lisaköide, leht 48). Seega nähtub kaebaja ja

vastustaja vahelisest suhtlemispraktikast, et kaebaja on selgelt eelistanud vastustaja poolset suhtlemist

e-posti kaudu. Kuna taotlus esitati e-posti aadressilt xxxxxxx ja taotluses ei olnud märgitud kirjaliku

vastuse saamise viisi, kuid taotluse esitamise järgne kaebaja poolne suhtlus vastustajaga on toimunud

tõrgeteta e-posti teel (toimiku I köide, lehed 233–238; toimiku lisaköide, lehed 45, 48, 55) ning kaebaja on

elektroonilist suhtlemist selgelt eelistanud, leiab kohus, et antud juhul oli vastustaja õigustatud kaevatavat

korraldust talle teadaoleva elektroonilise aadressi vahendusel kaebajale digitaalallkirjastatult kätte

toimetama.

9. Olenemata aga kättetoimetamise nõuetekohasusest, leiab kohus, et kaebetähtaeg hakkas vaadeldaval

juhul kulgema vastustaja saadetud e-kirja saamisest, kuivõrd selleks, et kaebetähtaeg hakkaks kulgema, ei

pea teatavakstegemine kohtu hinnangul toimuma tingimata kättetoimetamise teel. HMS § 61 lg 1 kohaselt

kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates. Isegi neil juhtudel, mil

seadus

kohustab

haldusakti

tegema

teatavaks

kättetoimetamise

teel,

piisab

kaebetähtaja

kulgemahakkamiseks ka muul viisil teatavakstegemisest. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-75-07 (p 17)

nõustunud Tallinna Ringkonnakohtuga selles, et vorminõuete rikkumine haldusakti teatavakstegemisel

(näiteks kättetoimetamise asemel muul viisil teatavaks tegemine) haldusakti kehtima hakkamist iseenesest

ei välista. HKMS § 46 lõigetega 1 ja 2 sätestatakse tühistamis- ja kohustamiskaebuse esitamise tähtajaks

30 päeva haldusakti teatavakstegemisest. Haldusakti vormiliselt õigusvastane teatavakstegemine ei muuda

teatavakstegemist olematuks. Et kaevatav korraldus oli vallavanema ja vallasekretäri poolt digitaalselt

allkirjastatud ning kaebaja ei olnud taotluses ühtegi haldusakti kättetoimetamise viisi määratlenud võis

haldusorgan haldusakti menetlusosalisele edastada samale aadressile, millelt saabus taotlus.

Kui seadus ei sätesta teisiti, ei saa haldusakti kohtu hinnangul siiski lugeda teatavaks tehtuks enne, kui see

on jõudnud adressaadi mõjusfääri (adressaadi elektronpostiserverisse). Samuti vastupidi, kui elektronkirja

ei ole veel võimalik adressaadi elektronposti konto kaudu lugeda, ei ole kaldusakt veel teatavaks tehtud.

Elektrooniliselt saadetud kirja adressaadini jõudmise või kadumise riski kannab eelkõige kirja saatja, sest

tema valib teate saatmise viisi (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-07 p 14), s.o antud juhul valis vastustaja

haldusakti teatavaks tegemise viisi. Riigikohtu halduskolleegiumi praktika kohaselt on olukorras, kus

tekib vaidlus selle üle, kas haldusakti adressaat on koormava haldusakti kätte saanud, tõendamiskohustus

haldusorganil (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-28-05 p 14, 3-4-1-29-09 p 14). Kohtu hinnangul on see

seisukoht ülekantav ka vastustaja sellise korralduse kättetoimetamisele, millega jäeti kaebaja taotlus

lammutusettekirjutuse tegemiseks/ehitusloa menetluse uuendamiseks rahuldamata.

Toimiku materjalidest nähtuvalt edastas vastustaja korralduse 21.08.2012 Taivo Ruusile ning koopiana

kaebaja e-posti aadressile xxxxxxxxx; Taivo Ruus sai saadetud kirja kätte (toimiku I köide, leht 230).

Vastuses vastustaja ja kolmandate isikute seisukohtadele kaebetähtaja osas märgib kaebaja, et sai e-kirja

kaevatava korraldusega kätte 08.09.2012 ning samal päeval sai teada vaidlustatud korraldusest (toimiku

II köide, leht 40). Kaebuses on kaebaja aga väitnud, et töötab väljaspool Eestit ja tal oli esimene reaalne

võimalus kaevatava korraldusega tutvuda 08.09.2012, samas ei olnud kaebajal võimalik avada

digidoc-formaadis dokumente (toimiku I köide, leht 5). Kaebaja väidetest ei saa eelviidatu valgel

järeldada, et kaevatavat korraldust sisaldanud vastustaja e-kiri jõudis kaebaja e-postkasti või

elektronpostiserverisse alles 08.09.2012. Kaebaja ei ole kohtule esitanud ka sellekohast elektronposti

serveri metaandmete väljavõtet, mis taolist väidet tõendaks. Ühtlasi poleks usutav, et 21.08.2012 saadetud

e-kiri saabus kaebaja elektronpostiserverisse 18 päeva peale selle saatmist. Kohtule teadaolevalt ei ole

kaevatavat korraldust sisaldav e-kiri saatja serveri teatega saatmise ebaõnnestumisest saatjale tagasi

saadetud, kuivõrd vastustaja on märkinud, et saatis kaebajale kaevatava korralduse vaid ühel korral ning

kaebuse esitamise faktist võib järeldada, et kaebaja sai e-kirja kätte. Taivo Ruusi e-postkasti väljavõttest

(toimiku I köide, leht 230) saab aga järeldada, et ka kaebaja e-postkasti jõudis kaevatavat korraldust

sisaldav vastustaja kiri kõige tõenäolisemalt 21.08.2012. Teatavakstegemine ei eelda informatsiooni

tegelikku jõudmist adressaadi teadvusse — kaebetähtaeg hakkab kulgema sõltumata sellest, kas isik

teatavaks tehtud või kättetoimetatud haldusakti loeb või mitte (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-10-04). Sestap

ei ole määrav, millal kaebaja oma e-postkasti avas ja vastustaja e-kirja luges.

10. Kui asuda seisukohale, et vastustaja e-kirja ei saa sootuks kaevatava korralduse teatavaks tegemiseks

lugeda, pidi kaebaja vastustaja e-kirjast ometi järeldama, et tema taotlus on haldusaktiga lahendatud.

Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-19-09 p 16 leidnud, et ka juhul, kui isikule ei ole haldusakti teatavaks

tehtud, võib talle olla muul viisil üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kui isikul on

alust arvata, et haldusakt võib tema õigusi rikkuda ja ta soovib haldusakti kohtus vaidlustada, peab ta

mõistliku aja jooksul astuma ise kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks. Seega, kui

kaebajal esines probleeme digidoc-formaadis dokumendi avamisega, pidi ta ometi e-kirja pealkirjast

2-1/k-550 ehitusloa väljastamise menetluse uuendamisest keeldumine ja e-kirja kehatekstist saadame teile

Kuusalu Vallavalitsuse korralduse nr 550 15.08.2012 järeldama, et talle saadetud dokumendi näol on

tegemist haldusaktiga, mis võib tema õigusi riivata. Liiatigi oli Tallinna Halduskohus kaebajale

05.06.2012 kohtunõudega haldusasjas nr 3-11-1732 selgitanud, et kohtu hinnangul tulnuks haldusorganil

käsitleda A.R.i taotlust haldusmenetluse uuendamise taotlusena 30.08.2002 väljastatud ehitusloa

kehtetuks tunnistamiseks (lasta taotlust selliselt täiendada), peale seda kui haldusorgan asus seisukohale,

et S. V. veetrassil on olemas kehtiv ehitusluba (toimiku I köide, leht 203). Seega tulnuks kaebajal endal

astuda kohaseid samme selleks, et talle haldusakt kätte toimetataks või teatavaks tehtaks. Haldusasja

materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks kaevatavat korraldust sisaldava e-kirja saamise järgselt

korraldusega tutvumiseks vastustaja poole pöördunud.

11. Eeltoodu tõttu tuleb kohtul asuda seisukohale, et kaebaja on tühistamiskaebuse ja kohustamiskaebuse

kaebetähtajad halduskohtule kaebuse esitamiseks mööda lasknud. Kohus on seisukohal, et kaebaja pidi

kaevatavast korraldusest kõige tõenäolisemalt saama teada 21.08.2012, ning kaebetähtaeg hakkas kulgema

alates 22.08.2012. Seega oli nii tühistamis- kui kohustamiskaebuse esitamise kaebetähtajaks 20.09.2012.

Et kaebus halduskohtule on esitatud 03.10.2012, on kaebus esitatud kaebetähtaja rikkumisega.

12. Kaebaja ei ole kohtule, vaatamata omapoolsetele seisukohtadele kaebetähtaja osas, tähtaja

ennistamiseks taotlust esitanud ja sellega ei ole kaebaja ka kaebetähtaja rikkumise põhjusi märkinud.

Seetõttu puudub kohtul võimalus kaebetähtaja möödalaskmise põhjuste mõjuvust hinnata.

13. Kuivõrd kaebus on esitatud selleks ettenähtud tähtaega ületades ning kaebaja ei ole esile toonud

mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, lähtub kohus eeldusest, et kaebajal puuduvad

kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused, millest omakorda tulenevalt puudub kohtul vajadus

hinnata, kas kaebaja eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused

ja huvid.

14. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus HKMS § 124 lõike 4 alusel vastustaja ja kolmandate isikute

V. R. ja L. R. taotlused menetluse lõpetamiseks kaebetähtaja rikkumise tõttu ning lõpetab HKMS § 124

lõike 2 ja HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel haldusasja nr 3-12-2096 menetluse.

15. Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 punkti 2 alusel, tuleb asjas tasutud

riigilõiv HKMS § 104 lg 5 punkti 4 kohaselt selle tasujale tagastada. Toimikust nähtuvalt (toimiku I köide,

leht 54) on A.R. oma kaebuselt 02.10.2012 kontolt nr xxxxxxxx tasunud 15-eurose riigilõivu, selgitusega

A.R.i

kaebus

halduskohtusse.

Riigilõiv

on

tasutud

Rahandusministeeriumi

kontole

nr 221023778606 viitenumbriga 2900072673. Kohus on riigilõivu tasumist kontrollinud (toimiku I köide,

leht 54). Riigilõiv tuleb tagastada A.R.i arvelduskontole nr xxxxxxxxx (Swedbank AS).

/allkirjastatud digitaalselt/

Aili Maasik

Kohtunik