3-13-1390/22 · Eesti Kohtud (Riigi Teataja)

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kristina Maimann Otsuse tegemise aeg ja koht 23.augustil 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1390 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus R.G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Aleksei Kuznetsov; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist

– R.G.. Kohtuistungi toimumise aeg 23.august 2013. a, Tallinnas Resolutsioon Pikendada R.G.i väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kaks kuud, so kuni 28.10.2013 (k.a). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. R.G. (sündinud xx xx xxxx Eestis, Venemaa Föderatsiooni kodanik) vabanes 28.06.2013 Tallinna Vanglast. Isikul Eestis seaduslik viibimise alus puudus.

2. R.G. omas Eestis tähtajalist elamisluba perioodil 26.04.1995-26.04.2000 ning alates 18.01.2000 pikaajalise elaniku elamisluba, mis tunnistati välismaalaste seaduse (VMS) § 210 lg 1 p 3 alusel Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA) 10.05.2011 otsusega kehtetuks. 28.09.2011 esitas R.G. tähtajalise elamisloa taotluse, mille rahuldamisest keeldus PPA 09.01.2011 otsusega VMS § 124 lg 2 p 7 alusel. R.G. esitas 15.05.2012 ja 11.12.2012 uuesti tähtajalise elamisloa taotlused, mis jäeti PPA poolt VMS § 219 p 1 alusel läbi vaatamata. PPA viidatud otsused on kehtivad. R.G. vaidlustas pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise kohtus, kus tema kaebus jäeti rahuldamata ning kohtuotsus on edasikaebamatult jõustunud (haldusasi nr 3-11-2026).

3. R.G.i on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh viimasena vabaduskaotusega 12 aastat.

Eestis elavad tema ema N. G. (sündinud xx xx xxxx), vend D. G. (sündinud xx xx xxxx) ja alaealine tütar M. G. (sündinud xx xx xxxx). R.G. on lahutatud.

4. Kuna R.G.il puudus seaduslik alus Eestis viibimiseks, pidas PPA isiku 28.06.2013 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. PPA andis 28.06.2013 koheselt sundtäidetava ettekirjutuse nr 1025361299, millega kohustatakse R.G.i koheselt Eesti Vabariigist lahkuma, kuid mitte hiljem kui 28.06.2013. 27.06.2013 esitas PPA Tallinna Halduskohtule taotluse R.G.i väljasaatmiskeskusesse (edaspidi VSK) paigutamise loa saamiseks.

5. Kohus andis loa R.G.i VSK-s kinnipidamiseks kuni käesoleva aasta 28.augustini (k.a).

6. 21.08.2013 esitas PPA kohtule taotluse isiku VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. 15.07.2013 toimus R.G.i ja PPA ametniku vahel vestlus, mille käigus täitis isik Vene Föderatsiooni tagasipöördumistunnistuse taotlusankeedi. 16.07.2013 võttis ametnik ühendust konsulaarosakonnaga, kust öeldi, et R.G.ile tuleb vormistada välispass. 30.07.2013 konvoeeriti R.G. konsulaarosakonda, kus ta täitis vastavad dokumendid. Konsulaarosakonnalt saadud info kohaselt võtab välispassi vormistamine aega keskmiselt 40 päeva ning käesolevaks ajaks ei ole reisidokumenti vormistatud. Seega, kuna isiku väljasaatmine ei ole kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu käesoleval ajal võimalik, taotleb PPA isiku VSK-s kinnipidamise tähtaja pikendamist kuni kahe kuu võrra VSS § 25 alusel. Kohtu nõudel täpsustas PPA, et peale reisidokumendi saamist toimub isiku väljasaatmine 1-2 tööpäeva jooksul.

7. 19.08.2013 edastas R.G. kohtule taotluse peale 28.augusti tema VSK-s viibimist mitte pikendada. Taotluses leiab R.G., et PPA seisukoht tema ohtlikkusest Eesti riigile ja ühiskonnale ei ole põhjendatud. Kriminaalkaristused on kustunud ja alates 2003.aastast ei ole teda kriminaalkorras vastutusele võetud. R.G. on sündinud Eestis ja kogu elu siin elanud, kuid PPA jättis ta alalise elamisloata. VSK ei ole suuteline võimaldama internetti, et saada infot riigist kuhu tuleb elama asuda, mis takistab eluja töökoha leidmist ning seal elavate sugulastega isiklike suhete loomist. N. G. on nõus andma peavarju ja tagama ülalpidamise kogu dokumentide vormistamise aja jooksul. R.G. on selleks ajaks ka nõus enda suhtes rakendatavate muude piirangutega (koduarest, elektrooniline järelevalve vm).

8. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. Taotleja selgitas, et puudub ka õiguslik alus R.G.i vabastamiseks VSK-st.

9. R.G. täpsustas, et ei soovi vaielda käesolevas asjas elamisloa kehtetuks tunnistamise põhjendatuse üle; mõistis, et väljasaatmine toimub, kuid leidis, et isikule võiks olla võimaldatud mingite kontaktide loomine, et riigis kuhu ta välja saadetakse saaks leida eluja töökoha.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele VSS § 25 alusel.

11. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Puudub vaidlus, et R.G.il puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. VSS § 14 lõike 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel.

PPA tegi R.G.ile 28.06.2013 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning ettekirjutus on vastavalt VSS § 72 lg 2 p-ile 7 koheselt sundtäidetav.

12. Samas ei ole käesoleval hetkel R.G.i kohene väljasaatmine võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu. Seetõttu on isik paigutatud ka VSK-sse.

VSS § 25 kohaselt, kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politseija Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni käesoleva seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. See on, kui 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud; kui väljasaadetav võetakse kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatavana vahi alla, vabastatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusest vahi alla võtmise määruse alusel; ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või välismaalasele viibimisaluse andmise otsuse korral vabastatakse välismaalane väljasaatmiskeskusest ettekirjutuse tühistamise või kehtetuks tunnistamise või viibimisaluse andmise otsuse alusel. Ühtegi eelnimetatud vabastamise alustest R.G.i puhul ei esine.

Samuti puudub vaidlus, et isiku väljasaatmine võiks antud juhul osutuda perspektiivituks. Reisidokumendi vormistamine juba toimub ja võtab veel aega.

Kohtul ei ole alust isiku väljasaatmiskeskuses kinnipidamist lugeda ebaproportsionaalseks Eesti Vabariigi põhiseaduse § 20 lg 2 p 6 (vabadusõigus) rikkumise alusel.

13. R.G.i taotlust, kuni reisidokumendi saabumiseni, viibida N. G. (ema) juures ei ole võimalik rahuldada õigusliku aluse puudumise tõttu.

14. Eeltoodu tõttu annab kohus loa pikendada R.G.i väljasaatmiskeskuses hoidmise tähtaega kahe kuu võrra. See ei tähenda, et VSK-s viibimise aeg peab kestma kaks kuud, vaid isik saadetakse välja koheselt võimaluse tekkimisel, eelduslikult välispassi väljastamisest paari tööpäeva jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristina Maimann