3-13-143/40 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Oliver Kask ja Virgo Saarmets Määruse tegemise aeg ja koht 16.08.2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-143 Haldusasi Almare Projekt OÜ kaebus Varbla Vallavalitsuse kohustamiseks 21.12.2012 otsusega nr 38 algatatud detailplaneeringu lõpetamiseks; alternatiivselt Varbla Vallavalitsuse kohustamiseks otsustada 21.12.2012 otsusega nr 38 algatatud detailplaneeringu lõpetamise küsimus Menetlusosalised Kaebaja – Almare Projekt OÜ, lepinguline esindaja v.adv v.abi Kelli Ristal Vastustaja – Varbla vald, lepingulised esindajad v.adv Arne Ots ja adv Margus Kõiva Kolmas isik – Tuuleenergia OÜ, lepinguline esindaja v.adv Ramon Rask Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 10. juuli 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus Tuuleenergia OÜ määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu 10. juuli 2013. a määrus haldusasjas nr 3-13-143 muutmata ja Tuuleenergia OÜ määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Varbla Vallavalitsus väljastas 20.04.2001 Tuuleenergia OÜ-le projekteerimistingimused Pärnumaal Varbla vallas Tamba külas Dorbeki, Laine ja Põlde kinnistule tuulepargi projekteerimiseks. Varbla Vallavolikogu kehtestas 19.08.2003 otsusega nr 36 Varbla vallas Tamba külas Tamba tuulegeneraatorite detailplaneeringu, millega määrati asukohad kolme tuulegeneraatori ja ühe alajaama ehitamiseks.

3-13-143 2(5)

2. Varbla Vallavalitsus väljastas 25.01.2006 ehitusloa nr 212 Tamba tuulegeneraatori nr 1 püstitamiseks ja ehitusloa nr 213 Tamba tuulegeneraatori nr 2 püstitamiseks. Varbla Vallavalitsus väljastas 10.02.2012 ehitusloa nr 2449 Tamba tuulegeneraatori nr 1 püstitamiseks ja ehitusloa nr 2450 Tamba tuulegeneraatori nr 2 püstitamiseks.

3. Varbla Vallavolikogu otsustas 13.11.2012 toimunud istungil protokollilise otsusega nr 11 mitte algatada detailplaneeringu muutmist ja mitte peatada detailplaneeringu alusel väljastatud ehituslubasid, kuna puudub vastav alus

4. Varbla Vallavolikogu algatas 21.12.2012 otsusega nr 38 Tamba tuulepargi detailplaneeringu muutmise menetluse. Detailplaneeringu muutmise algatamise vajaduse tingis Varbla Vallavolikogu 21.12.2012 otsusest nähtuvalt 2008. a koostatud Tamba tuulikupargi Natura hindamine ja 2009. a hindamise täiendus, millest tulenevalt vähendati tuulikute arvu, korrigeeriti asukohti, muudeti tuulikute tüüpi, tuulikute omavahelist kaugust ja ehitusloa tingimusi (tl 47).

5. Almare Projekt OÜ esitas 21.01.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Varbla Vallavalitsuse kohustamiseks 21.12.2012 otsusega nr 38 algatatud detailplaneeringu lõpetamiseks; alternatiivselt Varbla Vallavalitsuse kohustamiseks otsustada 21.12.2012 otsusega nr 38 algatatud detailplaneeringu lõpetamise küsimus. Koos kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse.

6. Tallinna Halduskohus tagastas 04.06.2013 määrusega Almare Projekt OÜ kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel (tl 83).

7. OÜ Tuuleenergia esitas 10.06.2013 Tallinna Halduskohtule taotluse menetluskulude väljamõistmiseks või alternatiivselt määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 04.06.2013 määrusele (tl 88-90). Taotluse kohaselt kandis kolmas isik juba enne kaebuse tagastamist märkimisväärseid menetluskulusid, mis tulenesid seisukoha koostamisest kaebaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse suhtes. Kuigi halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon ei sätesta otseselt menetluskulude väljamõistmise korda kaebuse tagastamise korral kaebajale, tuleb analoogia alusel rakendada HKMS § 108 lg-t 4 – kaebuse tagastamise puhul kaebajale on sisuliselt tegu kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Kolmas isik palub kohtul kaebajalt menetluskulud HKMS § 108 lg 4 ning HKMS § 109 lg 1 alusel välja mõista. Kui kohus asub seisukohale, et pärast kaebuse tagastamist 04.06.2013 määrusega ei ole võimalik menetluskulude taotlust lahendada, esitab kolmas isik kohtule määruskaebuse, paludes kohtu 04.06.2013 määrus tühistada osas, millega on jäetud menetluskulude jaotus kindlaks määramata, ning määrata menetluskulude jaotus kindlaks uue määrusega (HKMS § 108 lg 12 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1). Kui kohus jätab menetluskulud kaebaja kanda, palub kolmas isik HKMS § 109 lg 1 mõistes arvesse võtta menetluskulude nimekirja ning palub kohtul kolmanda isiku kasuks välja mõista haldusasja raames kantud menetluskulud summas 825,60 eurot. Kui kohus peaks leidma, et HKMS § 108 lg-s 4 sätestatud menetluskulude jaotuse kord, mille kohaselt kannab kaebuse esitaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, ei ole analoogia alusel kohaldatav kaebuse tagastamise ja kaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, esitab kolmas isik kohtule taotluse tunnistada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon, s.h HKMS § 108 lg 4, põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui kaebuse tagastamise ja kaebuse menetlusse võtmata jätmise korral ei ole võimalik halduskohtumenetluse seadustiku kohaselt kaebajalt menetluskulusid välja mõista, tekib olukord, kus menetluspooled võivad olla perspektiivitu kaebuse alusel kandnud märkimisväärseid menetluskulusid, kuid menetluskulude väljamõistmine

3-13-143 3(5) kaebajalt ei ole võimalik. Ka esialgse õiguskaitse institutsiooni olemus nõuab menetluskulude väljamõistmise võimalikkust olukorras, kus pärast esialgse õiguskaitse taotluse lahendamist kohtu poolt kaebust menetlusse ei võeta. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise üheks põhiliseks aluseks on kaebuse perspektiivitus. Seega tuleb õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisel teha ära suur osa kaebusele vastamise tööst, et põhistada kaebuse perspektiivitust. Olukord, kus kolmas isik on enne kohtu poolt kaebuse menetlusse võtmist kandnud menetlusega seoses menetluskulusid, kaebus jääb hiljem menetlusse võtmata ning menetluskulusid kandnud kolmandal isikul puudub võimalus kantud menetluskulusid kaebajalt välja nõuda, riivab menetluskulusid kandnud kolmanda isiku PS §-dest 13, § 14 ja § 15 tulenevat õigust kohtulikule kaitsele ning PS §-st 32 tulenevat õigust omandiõiguse kaitsele. Halduskohtumenetlusse ei sisene osapooled, v.a kaebaja, vabatahtlikult, vaid kaebuse esitamisest tingituna. Olukorras, kus HKMS § 108 lg-s 4 sätestatud menetluskulude jaotuse kord ei ole analoogia alusel kohaldatav kaebuse tagastamisele ja kaebuse menetlusse võtmata jätmisele, tuleb tunnistada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon osas, mil määral see ei võimalda taotleda kolmandal isikul ja vastustajal menetluskulude hüvitamist juhul, kui kaebus tagastatakse või jäetakse menetlusse võtmata, PS §-dega 13, 14, 15 ja 32 vastuolus olevaks ning mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud menetluskulude nimekirja alusel.

8. Tallinna Halduskohus jättis 10.07.2013 määrusega rahuldamata OÜ Tuuleenergia taotluse menetluskulude väljamõistmiseks, samuti jättis kohus rahuldamata taotluse tunnistada HKMS § 108 lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks. HKMS § 108 lg 4 järgi kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korral, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Haldusasjas nr 3-13-

143 tagastas kohus kaebuse läbivaatamatult HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. Kohus tagastas kaebuse, leides, et haldusasja ei ole võimalik menetlusse võtta. HKMS § 108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. HKMS ei näe ette aluseid, millisel juhul oleks võimalik menetluskulude väljamõistmine kaebuse tagastamise korral. Põhiseadusest tuleneb igaühe õigus oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral pöörduda kohtusse. Kolmanda isiku poolt esitatud taotluses sisalduvaid asjaolusid arvestades on seadusandja seadnud piirangud kolmanda isiku menetluskulude tasumise kohustuse tekkimisele kaebuse tagastamise korral. Kohus edastas kohtuasja materjalid kolmandale isikule tutvumiseks ning pidas vajalikuks küsida esialgse õiguskaitse taotlusele seisukohti. HKMS kohustab teavitama kolmandat isikut tema õigusi ja kohustusi hõlmavast kohtuasjast, samas ei sea kohustust vastata kohtunõudele seisukohtade esitamise osas (nt HKMS § 123 lg 2). Tegemist on kolmanda isiku vabatahtliku otsustusega. Kolmas isik pidas vajalikuks esitada seisukohad kaebaja poolt esitatud esialgse õiguskaitse taotluse osas, kaasates selleks esindajad, mille tagajärjel tekkis kolmandale isikule kulu. Arvestades, et kohtusse pöördumise õigus peab olema põhimõtteliselt tagatud kõigi haldusaktide ja toimingute puhul, sõltumata nende võimalikust edukusest kohtumenetluses, on põhjendatud erinevate menetlusosaliste erinev kohtlemine menetluskulude jaotusel kaebuse tagastamise korral.

9. OÜ Tuuleenergia esitas 20.07.2013 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus jättis 26.07.2013 pealdisega määruskaebusel rahuldamata ning edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3-13-143 4(5)

10. OÜ Tuuleenergia palub 20.07.2013 määruskaebuses Tallinna Halduskohtu 10.07.2013 määrus tühistada ja uue määrusega teha kindlaks menetluskulude jaotus ning mõista kaebajalt OÜ Tuuleenergia kasuks välja menetluskulud 825,60 eurot. Koos määruskaebusega esitas OÜ Tuuleenergia taotluse tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks menetluskulude väljamõistmise regulatsiooni puudumine kaebuse tagastamise korral, kui kohus leiab, et halduskohtumenetluse seadustik kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmist kaebuse tagastamise korral ei võimalda.

Tulenevalt HKMS § 108 lg-st 12 ja TsMS § 173 lg-st 1 peab kohus märkima määruses, millega kaebus jäetakse menetlusse võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Halduskohus ei ole 04.06.2013 määruses menetluskulude jaotust menetlusosaliste vahel märkinud. Kui kohus rahuldab määruskaebuse, palub Tuuleenergia OÜ HKMS § 108 lg-st 4 lähtudes jätta menetluskulud kaebaja kanda, sest kaebuse menetlusse võtmata jätmine on menetluskulude jaotamisel analoogne kaebuse läbi vaatamata jätmisega. Kuigi HKMS regulatsioon ei sätesta otseselt menetluskulude väljamõistmise korda kaebuse tagastamise korral kaebajale, peab kaebuse tagastamise korral olema võimalik menetluskulude väljanõudmine kaebajalt, nt analoogia alusel HKMS § 108 lg-t 4 rakendades.

Vastasel juhul tekib olukord, kus perspektiivitu kaebuse alusel on pooled pidanud kandma märkimisväärseid kulusid, kuid nende väljanõudmine kaebajalt ei ole võimalik. See soosib alusetute kaebuste esitamist ja ei ühti demokraatliku õigusriigi põhimõtetega, mille kohaselt peaksid isikud olema kaitstud pahatahtlike kohtuvaidluste eest läbi menetluskulude hüvitamise instituudi. Ebaõiged on halduskohtu väited, et kolmandad isikud sisenevad haldusmenetlusse ning kannavad seetõttu ka menetluskulusid vabatahtlikult. Tuulepargi ehituslubade kehtivuse osas on kohtule esitatud kokku seitse kaebust koos esialgse õiguskaitse taotlustega, millega sooviti tuulepargi ehitustegevus peatada.

Kõik taotlused jäid tänu kolmanda isiku ja vastustaja menetlusse sekkumisele rahuldamata ja kõik seitse kaebust jäi menetlusse võtmata. Kolmas isik kandis esialgse õiguskaitse taotlustele vastust koostades menetluskulusid. Tegemist oli kolmanda isiku jaoks eluliselt tähtsate menetlustega, millest osavõtmine ning seisukohtade avaldamine oli vältimatu. Põhjendatud ja vajalike menetluskulude väljanõudmine kaebajalt peaks olema igal juhul võimalik ka juhul, kui kaebust ei võeta menetlusse. Kindlasti peaks see olema võimalik olukorras, kus menetluspoolel puudub ohustatavate hüvede kaalukuse tõttu (käesoleval juhul ca 40 miljonit eurot maksva projekti nurjumine) sisuline võimalus jätta esialgse õiguskaitse taotlusele reageerimata.

Seda, mis summas on kulude hüvitamine põhjendatud, otsustab kohus lähtuvalt kaasuse asjaoludest. Kui kohus leiab, et HKMS § 108 lg-s 4 sätestatud menetluskulude jaotuse kord ei ole analoogia alusel kohaldatav kaebuse tagastamise ja kaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, palub kolmas isik tunnistada põhiseadusega vastuolus olevaks halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud menetluskulude väljamõistmise regulatsioon ulatuses, mil määral see ei võimalda menetluskulude väljamõistmist kaebajalt kaebuse tagastamise korral. Olukord, kus kolmas isik on enne kaebuse menetlusse võtmist kandnud menetlusega seotud menetluskulusid, kaebus jääb hiljem menetlusse võtmata ning menetluskulusid kandnud kolmandal isikul puudub võimalus kantud menetluskulusid kaebajalt välja nõuda, riivab PS §-dest 13, 14 ja 15 tulenevat õigust kohtulikule kaitsele ning PS §-st 32 tulenevat õigust omandiõiguse kaitsele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-13-143 5(5)

11. Analoogia korras HKMS § 108 lg 4 kohaldamine menetluskulude jaotamisele kaebuse tagastamise korral ei ole võimalik. HKMS § 151 asetusest seadustiku struktuuris ja § 151 lg 1 p 1 tekstist järeldub, et läbi saab jätta vaatamata juba menetlusse võetud kaebust. Käesoleval juhul ei olnud aga halduskohus kaebust menetlusse võtnud. Seetõttu leiab määruskaebuse esitaja ebaõigesti, et HKMS § 108 lg 4 annab ka kaebuse tagastamise korral aluse vastustaja või kolmanda isiku menetluskulude kaebajalt väljamõistmiseks. Halduskohus selgitas õigesti, et HKMS ei anna alust kaebuse tagastamise korral kolmanda isiku menetluskulusid kaebajalt välja mõista. Menetluskulude väljamõistmine kaebajalt on võimalik vaid juhul, kui kohus on kaebuse menetlusse võtnud. Seda seisukohta väljendas ringkonnakohus ka 11.04.2012 määruses kohtuasjas nr 3-12-248 (p-d 13 ja 14) ja 19.06.2012 määruses asjas nr 3-12-932 (p 21).

12. Ringkonnakohus ei jaga määruskaebuse esitaja seisukohta, et halduskohtumenetluse seadustik on põhiseadusega vastuolus, kuna selles ei ole sätestatud võimalust kaebuse tagastamise korral kaebajalt kolmanda isiku kasuks menetluskulude väljamõistmiseks. Halduskohus leidis õigesti, et kolmandal isikul ei ole enne kaebuse menetlusse võtmist kohustust halduskohtule seisukohti esialgse õiguskaitse taotluse või määruskaebuse kohta esitada. Olukorras, kus kolmas isik peab esialgse õiguskaitse mittekohaldamist oluliseks, on tal võimalik taotleda esialgse õiguskaitse rakendamise korral pärast kaebuse menetlusse võtmist esialgse õiguskaitse määruse tühistamist või vähendada kantavate menetluskulude suurust, esitades esialgse õiguskaitse rakendamise korral määruskaebuse. Olukorras, kus kohus ei ole võtnud seisukohta kaebaja kaebeõiguse või kaebuse eduväljavaadete osas, ei saa esialgse õiguskaitse kohaldamise vältimiseks pidada kohtule seisukohtade esitamist kolmanda isiku poolt tingimata vajalikuks. Kohus võib kaebuse vähestes eduväljavaadetes veenduda ka pelgalt kaebusele tuginedes, samuti võib kolmas isik oodata vastustajaks oleva haldusorgani poolt haldusakti õiguspärasust selgitavate väidete esitamist. Kaebuse tagastamise korral menetluskulude kaebajalt välja mõistmise regulatsiooni puudumist saab õigustada ka sellega, et teiste menetlusosaliste poolt ei ole võimalik kuigi suurte menetluskulude kandmine, mis nende varalisi õigusi või õigust kohtulikule kaitsele ülemääraselt riivaks, sest kaebuse menetlusse võtmine tuleb otsustada kiiresti, et tagada menetluse kiire läbiviimine.

13. Kuna määruskaebuse esitaja kasuks menetluskulude väljamõistmiseks HKMS alust ette ei näe, ei anna määruskaebuse rahuldamiseks alust ka määruskaebuse esitaja väide, et halduskohus oleks kaebuse tagastamise korral pidanud kindlaks määrama menetluskulude jaotuse. Kaebuse tagastamise korral ei ole teise menetlusosalise kasuks menetluskulude väljamõistmine võimalik.

14. Eeltoodud põhjustel tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu 10.07.2013 määrus muutmata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets