3-13-1463/51 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number

3-13-1463

Otsuse kuupäev

22.august 2013.a

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

AS

TREF

kaebus

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni

05.07.2013 otsuse nr 145-13/142444 tühistamiseks ning

Maanteeameti Ida regiooni juhi 30.05.2013 korralduse nr

20 osaliseks ja 12.06.2013 korralduse nr 0025 täielikuks

tühistamiseks

Asja läbivaatamise kuupäev

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) – AS TREF

Vastustaja (hankija) – Maanteeamet

Kolmas isik – Nordecon AS

Resolutsioon

Edasikaebamise kord

1.Jätta kaebus rahuldamata.

2.Mõista

kaebajalt

AS

TREF

välja

menetluskulud

kolmanda isiku Nordecon AS kasuks summas 3927 €,

ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi

kanda.

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult

teatavakstegemisest

22.08.2013.

a

arvates

esitada

apellatsioonkaebus vahetult Tartu Ringkonnakohtule 10

päeva jooksul ehk hiljemalt 2.september 2013. a (k.a)

(HKMS § 278 lg 1).

ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK, MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. 06.05.2013

avaldas

Maanteeamet

(hankija)

riigihangete

registris

avatud

hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Riigimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi km 92,0-

97,0 Lokuta-Türi lõigu remont“ (viitenumber 142444) hanketeate, määrates pakkumuste

esitamise tähtajaks 22.05.2013. Pakkumused esitasid Nordecon AS, Lemminkäinen Eesti

AS, AS Teede REV-2, AS TREF ja Tallinna Teede AS.

2. Maanteeameti Ida regiooni juhi 30.05.2013 korralduse nr 20 p-ga 1 kvalifitseeriti

Nordecon AS ning jäeti p-ga 4 kvalifitseerimata AS TREF põhjendusega, et pakkuja ei

esitanud hanketeates (HT) nõutud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente (milleks HT

osa III p 2.3 alapunktide 2 ja 3 järgi on koopiad töövõtja esindaja-projektijuhi ja teede

ehituse objektijuhi haridust tõendavatest dokumentidest) ning hankijale teadaolevalt pole

Eestis haridust tõendavate dokumentide saamiseks avalikku andmekogu, kus hankija ise

oleks ilma oluliste kulutusteta vastavad andmed võinud kätte saada. Maanteeameti Ida

regiooni juhi 12.06.2013 korraldusega nr 0025 tunnistati vastavaks Nordecon AS,

Lemminkäinen AS ja AS Teede REV-2 pakkumused (p-d 1-3) ning tunnistati edukaks

Nordecon AS pakkumus, kui madalaima maksumusega pakkumus (p 4).

3. 17.06.2013 esitas AS TREF riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

hankija 30.05.2013 ja 12.06.2013 korralduste peale. Vaidlustaja leidis, et on

vaidlustanud 30.05.2013 korralduse nr 20 tähtaegselt, kuna sai korraldusest ja sellega

oma õiguste rikkumisest teada 12.06.2013. Hankija jättis AS TREF pakkumuse

ebaõigesti kvalifitseerimata. Inimliku vea tõttu jäid vaidlustajal küll esitamata esindaja-

projektijuhi ja objektijuhi haridust tõendavad dokumendid, kuid hankija oleks pidanud

andma vaidlustajale võimaluse oma kvalifikatsiooni täiendavaks tõendamiseks, samuti

pidi objektijuht J. Kohjuse ja kaebaja esindaja-projektijuht G. Lentsi haridustase olema

hankijale teada.

4. VAKO jättis 05.07.2013 otsusega AS TREF vaidlustuse riigihangete seaduse (RHS) §

122 lg 3 p-de 1 ja 6 alusel läbi vaatamata ja tagastas selle, leides, et vaidlustus

30.05.2013 korralduse nr 20 peale ei ole tähtaegne (tl 14-16). Hankemenetluses osalevad

pakkujad peavad tagama hankijale teatavaks tehtud infokanalite toimimise ja nende

kanalite kaudu esitatud info vastuvõtmise.

5. AS TREF kaebuses ja selle täpsustuses palutakse tühistada VAKO otsus ning hankija

30.05.2013 korraldus nr 20 osas, millega kaebaja kvalifitseerimata jäeti ja 12.06.2013

korraldus nr 0025 täies ulatuses (tl 3-8, 11jj).

Kaebaja tegi kõige madalama maksumusega pakkumuse ning edukaks oleks tulnud

tunnistada tema pakkumus. Kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli ebaõige. Kaebaja

pakkumusele olid lisatud HT-s nõutud kaebaja esindaja-projektijuhi ja objektijuhi CV-d,

kuid inimliku vea tõttu jäid esitamata isikute haridust tõendavad dokumendid.

Hankija oleks pidanud andma kaebajale kooskõlas RHS § 39 lg-ga 1 võimaluse kaebaja

esindaja-projektijuhi (G. Lents) ja objektijuhi (J. Kohjus) haridust kinnitavate

dokumentide esitamiseks. Pealegi eelnevalt korraldatud riigihangetel oli kaebaja

esitanud hankijale andmed G. Lentsi ja J. Kohjuse hariduse kohta, mistõttu oli hankijale

teada, et kaebaja esindaja-projektijuhil ja objektijuhil on HT-s nõutav haridus olemas;

vastavad andmed on ilma ebamõistlike kuludeta ka hõlpsasti kontrollitavad (nt

otsingumootor Google kaudu).

Pakkuja kvalifitseerimata jätmine pisimagi vea korral ei ole proportsionaalne.

Riigikohus on 13.06.2013 asjas nr 3-3-1-24-13 selgitanud, et RHS § 39 lg 4 on õige

tõlgendada ulatuslikumalt ja selle sätte alusel on hankijal võimalik täiendavalt nõuda ka

selliste dokumentide ja andmete esitamist, mis oleks HT kohaselt tulnud esitada juba

koos pakkumusega. Kaebaja ei hilinenud vaidlustuse esitamisega. VAKO leidis

ebaõigesti, et kaebaja sai hankija 30.05.2013 korralduse nr 20 kätte 31.05.2013. VAKO

on põhjendamatult ja vastuolus Riigikohtu asjas nr 3-2-1-123-07 avaldatud

seisukohtadega leidnud, et tähtis on e-kirja saaja serverisse jõudmise hetk, mitte sellega

tutvumise võimalus. Riigikohtu seisukohtade järgi on oluline tuvastada mõistlik

võimalus e-postiga tutvumiseks. VAKO otsuses ei selgitata, kuidas saab e-posti

sisendkausta kontrollimisel tuvastada rämpspostifiltri poolt blokeeritud kirja, mille

olemasolust teadmist ei saa pakkujalt ega tema töötajalt mõistlikult oodata. Kaebaja

selgitas ja tõendas, et tal avanes mõistlik võimalus hankija 30.05.2013 e-kirjaga tutvuda

alles 12.06.2013, so pärast korraldusest nr 0025 teada saamist. Otsust kaebaja

kvalifitseerimata jätmise kohta ei olnud üles laetud riigihangete registrisse. Põhjendatud

pole VAKO seisukoht, et hankijal pole kohustust teate edastamisel tõendada e-kirja

avamist või lugemist saaja poolt.

Kaebaja leiab vastuses kohtu 16. augusti 2013. a kirjale, milles kohus palus kaebajal

vastata, kas ta soovib oma nõuet muuta, et ta ei soovi oma nõuet muuta tulenevalt

Tallinna Ringkonnakohtu 24. juuli 2013. a kohtumäärusest, millega tühistati esialgse

õiguskaitse määrus. Kaebaja hinnangul tuleb jätta kaebus läbi vaatamata. Kolmanda

isiku Nordeconi menetluskulud summas 5 760 eurot on täies ulatuses põhjendamatud.

Kaebaja palub jätta menetluskulud välja mõistmata või mõista välja oluliselt vähendatud

ulatuses ca 200-400 € ilma käibemaksuta.

6. Maanteeameti vastuses kaebusele leitakse, et kaebus on perspektiivitu, sest vaidlustust

ei esitatud tähtaegselt, ning teiseks esineb hankelepingu sõlmimiseks ülekaaluka avalik

huvi. VAKO otsuses on asjas esitatud tõendeid õigesti hinnatud ning vaidlustuse

mittetähtaegsust põhjalikult selgitatud. Juhul, kui kohus peaks tõepoolest leidma, et

vaidlustus esitati õigeaegselt ja kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsus oli ebaõige, on

kaebajalt võimalik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Hankemenetluse jätkamine ei

tooks kaebajale kaasa tagajärge, mille kõrvaldamine ei oleks kahju hüvitamise nõude

raames võimalik. Hanke esemeks on 5 km pikkuse tee (92,0-97,0 Lokuta-Türi) remont,

sama teelõigu äärde jalg- ja jalgrattatee ehitus ning raudteeülesõidu (Looritsa) remont.

Hankeesemeks oleva tee remont on ette nähtud riigimaanteede teehoiukavas aastateks

2010–2013 (Vabariigi Valitsuse 15.04.2010 korraldus nr 148), mis kinnitab täiendavalt

olulist avaliku huvi hankelepingu sõlmimise lubamiseks. Hankelepingu projektis on

hankeesemeks olevatele tööde valmimisele sätestatud vahetähtajad, mille kohaselt

kohustub töövõtja lõpetama asfaltbetoonkatte pealmise kihi ehitamise põhitee osas

30.09.2013.

16.08.2013 kohtule esitatud täiendavas Maanteeameti vastuses kaebusele leitakse, et

hankija ja kolmas isik sõlmisid 26.07.2013.a. hankelepingu riigihankes viitenumbriga

142444. Eeltoodust tulenevalt on hankemenetlus lõppenud RHS § 29 lg 3 p 1 alusel.

Tulenevalt asjaolust, et hankeleping on sõlmitud ning hankemenetlus on lõppenud, puudub

kaebuses esitatud taotluste menetlemiseks õiguslik alus, sest kaebaja on esitanud

tühistamiskaebuse, kuid peale hankelepingu sõlmimist ei ole võimalik hankija poolt

vastuvõetud otsuseid enam tühistada tulenevalt HKMS § 267 lg 3. Eeltoodud põhjendustest

tulenevalt ja tuginedes HKMS § 121 lg 2 p 1 ja 2 palub hankija kohtul otsustada menetluse

lõpetamine, sest esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuses taotletud eesmärki (

hankelepingu sõlmimine).

7. Nordecon AS vastuses kaebusele leitakse, et kaebus on perspektiivitu. Vaidlustus

hankija 30.05.2013 korralduse peale esitati VAKO-le 17.06.2013, millega eirati RHS §

121 lg-s 1 sätestatud tähtaega. Kaebaja väited 30.05.2013 korralduse kättesaamisest alles

12.06.2013 ei vasta tõele. Hankija saatis 30.05.2013 kaebaja antud e-posti aadressile

kirja, millega teavitas teda kvalifitseerimata jätmise otsusest. Hankija poolt VAKO-le

esitatud meiliserveri logi kinnitab, et server, kus asub kaebaja antud kontaktaadress,

võttis mainitud e-kirja samal päeval vastu. Hankija ei saanud mistahes teadet tõrgete

kohta e-kirja kättetoimetamisel. VAKO ühetaolise ja järjepideva praktika kohaselt

tuleneb RHS § 55 lg-st 1, et hankija ei pea teate kättetoimetamisel elektrooniliselt

tõendama e-kirja avamist/lugemist adressaadi poolt. Saatja vastutab selle eest, et e-kiri

jõuaks adressaadi serverisse ja sealt edasi ei saa saatja ka parima tahtmise juures e-kirja

edasist käsitlemist mõjutada. E-posti sorteerimine serveri ja e-postkasti programmi poolt

kuulub täielikult adressaadi mõjualasse. Ka rämpsposti filtri kasutamine ja selle

töötamise tingimused sõltuvad täielikult adressaadi kasutatavast tarkvarast ja selle

seadistusest ning rämpsposti filtreeriva postkasti saab ja peabki kontrollima isik ise.

16.08.2013 kohtule esitatud täiendavas vastuses leitakse, et kaebus tuleb jätta läbi

vaatamata ja mõista AS-ilt TREF välja Nordecon AS-i menetluskulud summas 5 760

eurot. Kolmas isik teavitab ka, et Maanteeamet ja Nordecon AS on sõlminud 26. juulil

2013 hankelepingu. Kuna hankeleping on sõlmitud ja hankelepingu sõlmimisega on

hankemenetlus lõppenud (RHS § 29 lg 3 punkt 1), ei ole kaebusega taotletavat eesmärki

võimalik saavutada. HKMS § 151 lg 2 punkti 1 kohaselt kohus võib jätta määrusega

kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121

lõikes 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 punkt 2 sätestab, et kohus võib tagastada

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse

eesmärki. Kaebaja kaebuse eesmärgiks oli sõlmida vaidlusaluses riigihankes

hankeleping.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

8. Halduskohus on seisukohal, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

Kohtumenetluse ajal on Maanteeamet ja Nordecon AS sõlminud 26. juulil 2013

hankelepingu riigihankes „Riigimaantee 15 Tallinn-Rapla-Türi km 92,0-97,0 Lokuta-

Türi lõigu remont“ viitenumbriga 142444.

Riigihangete seaduse § 127 lg 4’ tulenevalt tähtaegse kohtusse pöördumise korral

vaidlustuskomisjoni otsus ei jõustu ja halduskohtumenetluse seaduse § 267 lg 3 ja 4

kohaselt ei saa kohus tühistada kehtivat halduslepingut ega selle aluseks olevat

haldusakte. HKMS § 267 lg 3 kohaselt hankelepingute suhtes kohaldatakse

halduskohtumenetluses haldusakti kohta sätestatut. Kohus ei tühista kehtivat

hankelepingut. Kohus võib tuvastada hankelepingu tühisuse, kui hankeleping on tühine

riigihangete seaduses sätestatud alusel.

9. Kaebaja

jäi

käesolevas

asjas

oma

kaebuse

nõuete

juurde

(Riigihangete

vaidlustuskomisjoni

05.07.2013

otsuse

nr

145-13/142444

tühistamiseks

ning

Maanteeameti Ida regiooni juhi 30.05.2013 korralduse nr 20 osaliseks ja 12.06.2013

korralduse nr 0025 täielikuks tühistamiseks) ja ei soovinud kaebust muuta. Seega on

ainuüksi kaebajal õigus määrata vaidluse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima

ka juhul, kui valiku tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse.

Halduskohtumenetluse seaduse eelnevalt juba nimetatud § 267 lg 3 ja lg 4 sätestatu ei

võimalda kaebajal enam saavutada seda, et hankija sõlmib hankelepingu temaga.

10. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal on hankeasjas kaebeõigus, sest kaebeõigusele antakse

hinnang kaebuse esitamise hetke seisuga (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. mai 2002.

a otsus haldusasjas nr 3-3-1-25-02, p 24). Kaebaja kaebeõigust ei mõjuta see, et hankija

on vaidlusaluse hankeeseme suhtes viinud lõpule hankemenetluse. Seega ei saanud

hilisemad sündmused (kohtumenetluse ajal hankelepingu sõlmimine) välistada kaebaja

kaebeõigust. Eeltoodule vaatamata ei anna hankemenetluse lõppemine alust käesolevas

haldusasjas

kohtumenetluse

lõpetamiseks,

sest

vaidlustatud

haldusakte

(hankedokumente) ei ole selle andja poolt kehtetuks tunnistatud (HKMS § 121 lg 2 p 1

ja 2 ; HKMS § 151 lg 2 punkti 1).

11. Kirjeldatu alusel on konkreetse vaidluse esemeks eelkõige hankija 30.05.2013 korraldus

nr 20, millega jäeti kaebaja kvalifitseerimata, 17.06.2013 esitatud vaidlustuse tähtaegsus

(tl 14-20). RHS § 121 lg 1 näeb ette, et vaidlustus peab olema laekunud

vaidlustuskomisjonile seitsme tööpäeva jooksul arvates päevast, mil vaidlustaja sai teada

või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest, kuid mitte

pärast hankelepingu sõlmimist. Hankemenetluses pakkujate ja taotlejate teavitamise ning

teabevahetamise reeglid sätestab RHS 2. peatüki 5. jagu. RHS § 55 lg 1 näeb ette, et

selles peatükis nimetatud teadete ja muu info esitamine võib toimuda posti või faksi teel,

isikliku kättetoimetamisega või elektrooniliselt ning 2. peatüki sätete alusel hankija

esitatav mis tahes teade või muu info loetakse õigeaegselt esitatuks, kui teade on

nõuetekohaselt välja saadetud teate esitamiseks sätestatud tähtaja jooksul. RHS-s

sätestatud teabevahetamise reeglitest ei tulene, et hankija peab teate kättetoimetamisel

elektrooniliselt tõendama e-kirja avamist/lugemist saaja poolt; piisab, kui hankija

tõendab, et ta on e-kirja tähtaegselt välja saatnud ning see on pakkuja/taotleja serverisse

jõudnud. Asja materjalidest nähtub, et teade 30.05.2013 korraldusest koos AS TREF

kvalifitseerimata jätmise põhjendustega saadeti kaebaja e-posti aadressile korralduse

andmisega samal päeval kell 16.48 ning meiliserveri logi kinnitab, et kaebaja server

võttis Maanteeameti saadetud teate vastu ega lükanud seda tagasi. Hankemenetluses

osalevad pakkujad peavad tagama hankijale teatavaks tehtud infokanalite toimimise ja

nende kanalite kaudu esitatud info vastuvõtmise.

Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et vaidlustaja server ei olnud e-kirja tagasi lükanud.

Seega RHS-e kohaselt ei pea hankija vastava teate kättetoimetamisel elektrooniliselt

tõendama e-kirja avamist/lugemist saaja poolt (RHS § 55 lg 1).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-123-07 (p 12) sidunud e-kirja saajani jõudmise selle

jõudmisega saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse ning pidanud võimalikuks

eeldada, et majandus- ja kutsetegevuses tutvub isik teatega hiljemalt järgmisel päeval

pärast selle serverisse jõudmist, hoolimata võimalikest faktilistest asjaoludest, mis

võivad seda tutvumist takistada.

Kirjeldatu alusel jättis VAKO 05.07.2013 otsusega õiguspäraselt AS TREF vaidlustuse

riigihangete seaduse (RHS) § 122 lg 3 p-de 1 ja 6 alusel läbi vaatamata ja tagastas selle,

leides, et vaidlustus 30.05.2013 korralduse nr 20 peale ei ole tähtaegne (tl 14-16). Kuna

vaidlustaja ei vaidlustanud hankija otsust enda kvalifitseerimata jätmiseks RHS § 121 lg-

s 1 sätestatud tähtajal, siis ei saa hankija otsused teiste pakkujate pakkumuste vastavaks

ning Nordecon AS pakkumuse edukaks tunnistamise kohta vaidlustaja õigusi rikkuda,

sest hankelepingut ei saa sõlmida kvalifitseerimata jäetud ja seetõttu edasises

hankemenetluses mitteosaleva pakkujaga. VAKO asus põhjendatult seisukohale, et teade

AS TREF kvalifitseerimata jätmise kohta tuleb lugeda vaidlustajale kättetoimetatuks

30.05.2013 ning oma õiguste rikkumisest ja huvide kahjustamisest pidi vaidlustaja teada

saama hiljemalt järgmisel tööpäeval, so 31.05.2013, mistõttu 17.06.2013 esitatud

vaidlustust ei saa tähtaegseks lugeda. Seda seisukohta ei väära kaebaja väide sellest, et

30.05.2013 saadetud e-kiri oli rämpspostifiltri poolt blokeeritud. Rämpspostifiltrid

määrab iga kasutaja ise ning kolmas isik märgib õigesti, et vastavate filtrite kasutamise

korral tuleb isikul arvestada sellega, et osa kirjavahetusest võidakse suunata rämpsposti

sekka ja et selline kirjavahetus kaduma ei läheks tuleb adressaadil pidevalt ka rämpsposti

kontrollida.

Eeltoodu

alusel

ei

tühista

kohus

Rahandusministeeriumi

juures

asuva

vaidlustuskomisjoni (VAKO) 05.07.2013 otsust nr 145-13/142444, millega jäeti kaebaja

vaidlustus läbi vaatamata ja tagastati vaidlustajale, kuna see on õiguspärane.

Hankija 30.05.2013 korralduse nr 20 p-s 4 on kaebaja jäetud kvalifitseerimata, kuna

pakkuja on jätnud esitamata hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid

vastavalt hanketeate osa III punkti 2.3 alapunktidele 2 ja 3 pidi pakkuja lisama töövõtja

esindaja-projektijuhi ja teede ehituse objektijuhi SV-dele koopiad haridust tõendavatest

dokumentidest. Kuna HT osa III punkti 2.3 alapunktidele 2 ja 3 pidi pakkuja lisama

töövõtja esindaja-projektijuhi ja teede ehituse objektijuhi SV-dele koopiad haridust

tõendavatest dokumentidest ja nimetatud HT punktid on selged, ei pidanud hankija

küsima pakkujalt selgitust. HT –s nõutud koopiad haridust tõendavatest dokumentidest

jättis pakkuja esitamata. Tulenevalt RHS § 39 lg-st 4’ jättis hankija pakkuja

kvalifitseerimata, kuna HT-s nõutud kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente ei esitatud.

Halduskohus leiab, et kaebaja kvalifitseerimata jätmine oli õige.

RHS § 39 lg 41 alusel pakkuja kvalifitseerimata jätmise saab kaasa tuua üksnes sellise

dokumendi esitamata jätmine, mille esitamine on ühelt poolt HT kohaselt nõutav

(määratletuse nõue). Teisalt peaks see võimaldama tõendada pakkuja kvalifikatsiooni

(asjakohasuse nõue). Kaebaja pakkumusele olid küll lisatud HT-s nõutud kaebaja

esindaja-projektijuhi ja objektijuhi CV-d, kuid esitamata jäid isikute haridust tõendavad

dokumendid, mistõttu on ainetu põhjendada seda inimliku eksimusega. Halduskohus

leiab, et pakkuja kvalifitseerimata jätmine oli proportsionaalne ja tegu ei olnud pisikese

veaga, kuna HT oli selge ja üheselt mõistetav. Tulenevalt RHS § 39 lg-st 7 ei osale

kvalifitseerimata jäetud pakkuja või taotleja edasises hankemenetluses.

Vaidluse üks põhiküsimusi peitub ka selles, kas enne kvalifitseerimata jätmist oleks

hankija pidanud vaidlustajale andma võimaluse isikute haridust tõendavad dokumentide

esitamiseks. Kohus leiab, kuna HT oli selge, siis ei pidanud hankija pakkujalt haridust

tõendavaid dokumente juurde küsima. Hankijal on õigus küsida RHS § 39 lg-st 4

selgitusi, mitte uusi dokumente.

Kuna kaebaja ei vaidlustanud tähtaegselt enda kvalifitseerimata jätmise otsust, siis on

hankija 12.06.2013 korralduse tühistamise nõue samuti perspektiivitu ja kaebus jääb

selles osas rahuldamata. Kohus nõustub VAKO otsuse põhjendustega punktides 15-17

ja leiab, et kaebajal puudub õigus 12.06.2013 korralduse vaidlustamiseks. VAKO on

õiguspäraselt jätnud vaidlustuse läbi vaatamata tuginedes RHS § 122 lg 3 p 6

(Vaidlustuskomisjon jätab vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega

vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus RT I, 31.12.2010, 2 -

jõust. 01.01.2011). RHS § 121 lõike 1 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt ei saa vaidlustust

esitada enam pärast hankelepingu sõlmimist ja sestpeale on vaidlustaja ainsaks

õiguskaitsevahendiks vaid RHS § 121 lõikes 5 sätestatud kahju hüvitamise nõue hankija

vastu. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et RHS § 121 lg 5 võib kahju hüvitamise

taotluse vaidlustuskomisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest

arvates (konkreetsel juhul alates 26.07.2013.a). Kahju hüvitamise taotluse vaatab

vaidlustuskomisjon läbi mõistliku aja jooksul, muus osas kohaldatakse kahju hüvitamise

taotluse läbivaatamisele vaidlustuse läbivaatamise kohta sätestatut.

12. Menetluskulud

Halduskohus märgib, et rikutud õiguse kaitsmiseks halduskohtule kaebuse esitamine on

isiku õigus, mitte kohustus. Kaebaja ei vabane vastutusest kaebuse rahuldamata

jäämisega kaasnevate tagajärgede eest, muu hulgas kohustusest hüvitada vastaspoole

menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema

poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid

hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda.

Kolmas isik Nordecon AS on taotlenud menetluskulu väljamõistmist summas 5 760

eurot. Esitatud on menetluskulude nimekiri ja kulude tasumist tõendavad dokumendid.

Kolmas isik on kohtule esitanud kaks arvet osutatud õigusteenuse eest: arve nr 131707

7.08.2013 summas 5602,20 € 36 h kohta keskmise tariifiga 129 €/h ja arve nr 131774

12.08.2013 summas 142.80 € (Neve Uudelti 0,7 h tariif 170 € /h). Kolmas isik on

määruskaebuselt tasunud riigilõivu 15 €. Vastustaja pole kohtule menetluskulu nõuet

esitanud.

Järgnevalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas kolmanda isiku menetluskulud on

põhjendatud ja vajalikud HKMS § 109 lg 6 mõttes. Kohus arvestab käesoleva asja

keerukust ja mahtu ja leiab, et kõik kolmanda isiku õigusabikulud ei ole kogu ulatuses

vajalikud ja põhjendatud. Kolmas isik on taotlenud 36,7 h õigusteenuse osutamise eest

tasu välja mõistmist kokku summas 5745 € + määruskaebuselt tasutud riigilõiv 15 €,

kokku 5760 €. Kohus ei loe põhjendatuks menetlusdokumendi ettevalmistamise

staadiumis vastust kaebusele Rauno Klemm 7,6 h ( 7,6x 110 on 836 €), Neve Uudelt 3,9

h ( 3,9x170 on 663 €), menetlusdokumendi ettevalmistamises vastust maanteeameti

määruskaebusele Rauno Klemm 1,8 h ( 1,8 X 110 on 198 €) ja Neve Uudelt 0, 8 h ( 0.8

x 170 on 136), kokku 14, 1 h ehk summas 1833 €. Ülalmärgitud menetlusdokumendid

on sarnased VAKO-le esitatud vastuse ja vastustaja vastusega. N. Uudelti 11,6 h/tariif

on 170 € ja R. Klemm 24,4 h tariif on 110 €. Seega taotletud 36,7 h - 14,1 h on

põhjendatud 22,1 h eest kolmanda isiku õigusabikulude osutamine. Kohus loeb

põhjendatud menetluskuluks õigusteenuse osutamise eest käesolevas hankeasjas 3927 €

( 5745-1833 on 3912 € 22,1 h eest + riigilõiv määruskaebuselt 15 €), mis kuulub

kaebajalt välja mõistmisele vastavalt HKMS § 109 lg-tele 2 ja 6 ning § 158 lg-le 5.

Ülejäänud menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda.

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Polluks

kohtunik