2-13-34218/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtunik Raivo Einula Määruse kuupäev

26.august 2013 Tsiviilasja number

2-13-34218 Kohtuasi

XXX avaldus eestkostetava nimel tehingu tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isik: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti (Niguliste Advokaadibüroo, nigulisteab@hot.ee ) Eestkosteasutus: Viimsi Vallavalitsus (info@viimsivv.ee ) Menetlustoiming

lõpplahend kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1. Rahuldada avaldus.

2. Anda kohtu nõusolek eestkostjale XXX(isikukood XXX) eestkostetavale XXX (isikukood XXX) ühisomandina kuuluva kinnisasja, milleks on kinnistu asukohaga XXX, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX, võõrandamiseks (so müügitehingu tegemiseks).

2-13-34218

3. Kohustada eestkostjat XXX eestkostetavale XXX ühisomandina kuuluva kinnisasja, milleks on kinnistu asukohaga XXX (kinnistusregistriosa nr XXX), võõrandamisest saadavaid rahalisi vahendeid 50% ulatuses, millest on maha arvestatud kinnistu müügilepinguga kaasnevad kulud, kasutama eestkostetava XXX hooldamisega seotud kulude katteks, samaaegselt paigutades nimetatud rahalised vahendid XXX pangakontole. Pangakonto käsutamiseks ei ole vaja kohtu nõusolekut.

4. Jätta XXX menetluses määratud esindaja kulud riigi kanda.

5. Kõik muud menetluskulud, välja arvatud p 4 nimetatu, jätta avaldaja kanda.

Kohtumääruse jõustumine Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Kohtumäärus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse jõustumisest.

Asjaolud ja menetluse käik

XXXesitas 19.07.2013 Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava XXX nimel tehingu tegemiseks. Eestkostja määrati Harju Maakohtu 18.07.2013 määrusega tsiviilasjas 2-13-18914. Avaldaja soovib võõrandada eestkostetava nimel eestkostetavale kuuluva vara, XXXja XXX ühisvarana kuuluva kinnistu asukohaga Aiandi tee 9, Viimsi alevikus Viimsi vallas, Harjumaal (registriosa nr XXX). Kohus võttis avalduse menetlusse 22.07.2013 ja määras XXX menetluse ajaks esindaja. Kohus küsis XXX määratud esindajalt ja eestkostetava rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgselt eestkosteasutuselt seisukohta avalduse kohta. Avaldus

Avalduse kohaselt soovib XXXmüüa tema ja XXXühisvaraks oleva kinnistu asukohaga XXX. XXX on eestkostja määratud Harju Maakohtu 18.07.2013 määrusega tsiviilasjas 2-13-18914.

Eestkostetavale määratud esindaja arvamus

2-13-34218

XXX menetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Mariann Tusti esitas 13.08.2013 kohtule kirjaliku seisukoha. Avaldaja XXX abikaasa XXX suhtes on seatud eestkoste, eestkostjaks on avaldaja. Kinnistu kuulub abikaasade ühisvara hulka. Avaldaja on selgitanud, et ta soovib kinnistu müügist saadud raha kasutada abikaasa ülalpidamiseks. Kuna XXXvajab ööpäevaringset hooldust ja XXXning XXXsissetulekud ei võimalda kvaliteetset hooldusteenust osta, siis on avaldus põhjendatud. Ka oleks loa mitteandmine vastuolus XXXõigusega oma vara vabalt käsutada. Esindajal puuduvad andmed, et XXXkavatseks vara müügist saadud raha kasutada muuks otstarbeks. Esindaja toetab avalduse rahuldamist ja leiab, et kinnistu müügist saadud raha 50% ulatuses tuleb kanda XXXarvele ning kasutada tema ülalpidamiseks. Eestkosteasutuse arvamus

Eestkosteasutus toetab kohtule 15.08.2013 esitatud arvamuses XXXavaldust nõusoleku saamiseks eestkostetava XXXnimel tehingu tegemiseks. XXXvaimse ja füüsilise tervise halvenemise tõttu on ta püsivalt alates 18.01.2013 XXX, kus talle on tagatud ööpäevaringne hooldus ja meditsiiniline järelevalve. XXXsõnul vajab XXXtervisliku seisundi tõttu ööpäevaringset erispetsialistide järelvalvet, mida ei ole võimalik tagada kodustes tingimustes. XXXsõnul on igakuiselt majanduslikult raske XXXhooldusravikulude ja Viimsi maja ülalpidamiskulude katmisega. Maksuja Tolliameti andmetel on XXXsissetulekuks vanaduspension 298,61 eurot ja sotsiaaltoetus 40,91 eurot kuus. XXXsissetulek on vanaduspension 344,18 eurot kuus. XXXsõnul ei kata XXXsissetulek 339,52 eurot igakuised hooldusravihaigla kulusid ja tal tuleb lisaks juurde maksta 200 eurot kuus. XXXarvates on mõistlik XXX müüa ja XXX kuuluva osa eest tagada talle vajalikud hooldusja tervishoiuteenused.

Arvestades avalduses välja toodud asjaolusid ning vestlust avaldajaga ja tutvutud eestkostetava XXXolukorraga, on Viimsi Vallavalitsus seisukohal, et eestkostetavale XXX kuuluva ühisvara võõrandamine XXXeesmärgil tagada eestkostetavale vajalikud hooldusja tervishoiuteenused hea elukvaliteedi hoidmiseks on põhjendatud. Kohtu seisukoht Kohus peab avaldust, milles taotletakse eestkostetavale ühisomandina kuuluva kinnisvara võõrandamist, põhjendatuks ja nõustub avaldaja poolt esitatud põhjendustega, eestkosteasutuse seisukohaga ja XXX menetluse ajaks riigi õigusabi korras määratud esindaja seisukohaga. Kohus leiab, et taotletav tehing lähtub eestkostetava huvidest ega kahjusta tema huve vähimalgi määral.

TsMS § 478 lg 2 kohaselt ei pea hagita menetluse lahendina tehtavat kohtumäärust põhjendama, kui sellega rahuldatakse avaldus ega kitsendata ühegi menetlusosalise

2-13-34218

õigusi. TsMS § 478 lg 4 kohaselt kuulub tehingu tegemiseks nõusoleku andmise määrus täitmisele alates jõustumisest.

Kohus, tutvunud menetlusosaliste seisukohtadega ja uurinud kõiki asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohtule esitatud tõenditega on avalduse aluseks olevad asjaolud leidnud kinnitust.

PKS § 183 lg 2 kohaselt tuleb eestkostetava varalt saadavast kasust esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.

PKS § 186 lg 1 kohaselt, kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.

PKS § 186 lg 3 kohaselt, kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.

PKS § 202 järgi kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 179 lg 1 sätestab, et eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides. PKS § 206 lg 1 kohaselt eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muuhulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid. PKS § 187 p 1 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasja õigust.

PKS § 187 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelnevalt nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ega anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.

PKS § 206 lg 1 alusel peab eestkostja kaitsema eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ning on PKS § 207 lg 1 kohaselt oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.

Kohus leiab, et ei esine takistusi eestkostetava nimel eestkostetava varaga tehingu tegemiseks. Kohus on seisukohal, et avaldajale tuleb anda nõusolek eestkostetava

2-13-34218

XXXühisomandis oleva kinnisasjaga tehingu tegemiseks – so selle võõrandamiseks turuhinnaga. Taotletav toiming lähtub eestkostetava huvidest ja on tema õiguste kaitsmiseks vajalik. Avaldajal – XXXseaduslikul esindajal, kellele kuulub eestkostetava XXXisikuja varahooldusõigus, võib lubada müüa eestkostetavale kuuluva vara, milleks on ühisomandina kuuluv kinnisasi, milleks on kinnistu asukohaga XXX ning mida XXXise kasutada ei saa, kuid tingimusel, et eestkostja peab vara müügist saadud raha 50% ulatuses, millest on maha arvestatud müügilepingu sõlmimise kulud, kasutama eestkostetava hooldamisega seotud kulude katteks. Raha tuleb paigutada XXXpangakontole ning kasutada XXXhooldamisega seotud kulude katteks. Pangakonto käsutamiseks ei ole vaja kohtu nõusolekut.

Menetluskulude jaotus Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 172 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuna käesolevas hagita asjas tehakse lahend eestkostetava huvides ja kohus määras eestkostetavale riigi kulul õigusabi vastavalt TsMS § 219 lg 2 sätestatule, asub kohus seisukohale, et eestkostetavale riigi kulul määratud õigusabi kulud jäävad riigi kanda, kõik muud menetluskulud aga avaldaja kanda.

Raivo Einula