2-13-23182/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus

Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Otsusest teatamine

19. augustil 2013. a Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja Rüütli t. kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Tsiviilasja number 2-13-23182 Tsiviilasi S.P. hagi V.P. vastu elatise nõudes Hagi hind 1920 € Asja lahendamise viis Menetlusosalised ja nende esindajad Liht menetluses TsMS § 405 lg.

1. Hageja S.P. isikukood x elukoht x, hageja seaduslik esindaja A.K. isikukood x elukoht x, e post x Kostja V.P. isikukood x elukoht x. RESOLUTSIOON Lähtudes kohtu poolt antud asjas tuvastatud asjaoludest ning juhindudes PkS § 94-95, § 96-102 ja § 102 lg. 2 ning TsMS § 164 lg. 1, § 434- 436, § 438-439, § 441-442, § 452-453, § 459 lg. 1 ja § 630-632 kohus otsustas. Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista V.P.ilt elatisraha summas 90 € (üheksakümmend) alates 01.05.2013 igas kuus kuni S.P. täisealiseks saamiseni xx xx xxxx S.P. kasuks.

Elatis kanda A.K. kontole x. Kohtukulude jaotus Menetluskulud jätta poolte kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamise kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused.

Kohtupraktikast tulenevalt ei tule hagejal tõendada lapse vajadusi, kui ta nõuab elatist selle riigis kehtestatud miinimummääras. Riigis kehtestatud elatise miinimummäär loetakse kohtupraktika kohaselt tõendatud lapse vajaduseks. Kohus, tutvunud hageja nõudega tegi kindlaks, et hageja nõuab kostjalt elatist selle miinimummääras. Hageja nõuab elatist küll miinimummääras, kuid näitab kulutusi lapsele 210 euro ulatuses, seega jääb mõlema vanema lapse ülalpidamiskohustuseks 105 eurot. Kostja on tõendanud, et tema püsiv töövõime on

2-13-23182

2 (2) haiguse tõttu 80 % ulatuses piiratud, kostja on tõendanud, et tema igakuuline sissetulek on sotsiaaltoetuste näol 268,13 eurot, kostja on tõendanud, et tema kulutused eluasemele moodustavad keskmiselt 80 eurot kuus. Kohus kohaldades PkS § 102 lg 2 loeb tuvastatuks, et olemas on mõjuv põhjus, mis annab kohtule alust elatisemäära vähendada 90 euroni. Seaduse järgi võib mõjuvaks põhjuseks olla muu hulgas vanema, käesoleval juhul kostja, töövõimetus, milline asjaolu on kohtus tõendamist leidnud. Lapse huvid ei saa kahjustatud, kuna kohtu poolt välja mõistetud elatis on ainult 15 eurot väiksem kui hagis nimetatud lapse vajadused, mis jäävad ühe lapsevanema kanda. Hagejal on alati võimalik taotleda elatise määra muutmist, kui kostja olukord muutub või lapse vajadused suurenevad.

Menetluskulude jaotus. Menetluskulud jätta seaduse järgi poolte kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik