3-13-1045/11 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number

3-13-1045

Otsuse kuupäev

15. august 2013

Kohtunik

Tanel Saar

Kohtuasi

OÜ Magnoolia kaebus Maksu- ja Tolliameti 29. augusti 2012

korralduse nr 13-11/16806 ja 16. aprilli 2013 vaideotsuse nr

6-1/1155-4 tühistamiseks

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Resolutsioon

Kaebuse esitaja OÜ Magnoolia

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

1. Jätta OÜ Magnoolia kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise

viimane päev on 14. september 2013. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus (MTA) tegi 10. mail 2012 maksuotsuse nr

12.2-3/2538-15, millega määrati Magnoolia OÜ-le tasumiseks käibemaksu summas 5 766,90 eurot

ja tulumaksu summas 352,54 eurot ning andis maksukorralduse seaduse § 46, § 128 lg 1 ja § 129 lg

1 ja lg 3 alusel OÜ Magnooliale 29. augustil 2012 korralduse nr 13-11/16806 maksuvõla, summas

4 320,31 eurot, tasumiseks ühes sundtäitmise hoiatusega.

OÜ Magnoolia esitas 14. novembril 2012 vaide, millega taotles 29. augusti 2012 korralduse nr 13-

11/16806 kehtetuks tunnistamist ja taotluse vaide esitamise tähtaja ennistamiseks. MTA jättis 19.

novembri 2012 otsusega nr 6-1/1155-2 vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata

ning tagastas vaide läbivaatamatult.

2. 19. detsembril 2012 esitas OÜ Magnoolia Tartu Halduskohtusse kaebuse MTA 19. novembri

2012 otsuse nr 6-1/1155-2 tühistamiseks. Kohus rahuldas 11. märtsi 2013 kohtuotsusega kaebaja

kaebuse ning tühistas MTA 19. novembri 2012 vaideotsuse nr 6-1/1155-2.

3. MTA tegi OÜ Magnoolia 14. novembril 2013 esitatud vaide kohta uue otsuse nr 6-1/1155-4 16.

aprillil 2013, millega jättis vaide rahuldamata.

4. 16. mail 2013 saabus Tartu Halduskohtusse OÜ Magnoolia kaebus MTA 29. augusti 2012

korralduse nr 13-11/16806 ja 16. aprilli 2013 vaideotsuse nr 6-1/1155-4 tühistamiseks. Tartu

Halduskohus võttis 6. juuni 2013 määrusega kaebuse menetlusse.

Kaebuse põhjendused

5. Täitmisele saab suunata kehtivat haldusakti. Kaebaja on seisukohal, et kuna ta sai korraldusest nr

13-11/16806 teada 1. novembril 2012, siis ei olnud Maksu- ja Tolliametil õigust esitada 22.

oktoobril 2012 kohtutäiturile täitmisavaldust nr 13-5/3180-2 MTA 29. augusti 2012 korralduse nr

13-11/16806 täitmisele pööramiseks summas 4 320,31 eurot. Äriühing ei olnud teadlik korralduse

täitmise kohustusest.

6. MTA 29. augusti 2012 korralduses kajastatud summad on ebaselged ega vasta reaalsusele.

Kaebaja märgib, et korralduses toodud andmed on võetud MTA infosüsteemist, mis on puudulik

ning selles andmebaasis kajastatud andmed muutuvad igapäevaselt. Seetõttu on kaebaja seisukohal,

et tegemist ei ole usaldusväärsete andmetega ning nende andmete põhjal ei ole võimalik koostada

maksukohustuslasele kohustavat korraldust.

Kaebaja ei nõustu MTA väitega, et andmebaasi muutused on tingitud maksukohustuslaste endi

esitatud ja muudetud deklaratsioonidest. MTA infosüsteemi andmed muutuvad ka siis, kui

maksukohustuslane ei ole deklaratsioone esitanudki.

7. MTA 29. augusti 2012 korraldus nr 13-11/16806 sisaldab eelmiste perioodide võlgnevusi, mis on

juba eelnevalt pööratud täitmisele. Kaebaja hinnangul on tegemist topeltmaksustamisega. Äriühing

ei nõustu MTA väitega, et tegemist ei ole korduvate andmetega. MTA ei kustuta andmebaasist

maksuvõlgasid, kui nende kohta on mingil ajaperioodil koostatud korraldus võlgnevuse tasumise

kohta, vaid andmed säilivad ja kanduvad edasi kuust-kuusse. Kui MTA kustutaks andmebaasist

maksukohustuslase võlgnevused peale igakordse korralduse tegemist, siis ei oleks hilisemas

korralduses korduvaid andmeid.

8. 1. augustil 2013 saabunud OÜ Magnoolia täiendavate seisukohtade kohaselt vastustaja eksitab

kohut seoses sellega, millal kaebaja sai vaidlusaluse korralduse kätte. 2012 aasta novembrikuus sai

kaebaja kohtutäiturilt täitmisteate, millele ei olnud lisatud kõiki seadusega nõutud dokumente.

Kohtutäitur esitas kaebajale vaid tasunõuded. Seega ei vasta tõele MTA väide justkui oleks

maksukohustuslane reaalselt haldusaktid kätte saanud.

MTA väide, et kaebaja on pahatahtlikult jätnud reageerimata maksuotsusele peale kohtutäiturilt

dokumentide saamist, on vale. Kaebaja pöördus koheselt dokumentide saades teabenõuetega MTA

ja kohtutäituri poole.

9. Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus arvestada sisendkäibemaksuna 2012 aasta augusti kuu eest

summa 74,68 eurot ja septembri kuu eest summa 826,74 eurot, kokku 901,72 eurot, mis kajastus

ettemaksukontol ning vähendas maksuvõlga 901,72 euro võrra. Sellest tulenevalt on maksuhalduri

korraldus summas 4320,31 euro ulatuses esitatud alusetult kohtutäiturile täitmisele, kuivõrd

nimetatud summa oli vähenenud 901,72 euro võrra. Isegi kui kohtutäiturile esitatud avaldus oleks

seaduslik, siis oleks tulnud MTA-l vähendada korralduses märgitud nõudesummat 901,72 euro

võrra. Seega on maksuhaldur pahatahtlikult nõudnud maksukohustuslaselt summasid, mille

nõudmiseks tal alus puudus ning kuivõrd kohtutäituri tasud on sõltuvuses otseselt täitmisele

suunatud nõudesummast, on maksuhalduri poolt pahatahtlikult alusetu nõude esitamisega tekitatud

alusetut täiendavat kahju maksukohustuslasele maksuhalduri ebaseadusliku teo tulemusena.

Vastustaja vastuväited

10. Vastustaja ei pea esitatud kaebust põhjendatuks ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

Vaidlustatud korraldus ja vaideotsus on õiguspärased, põhjendatud ega riku kaebaja õigusi.

Tartu Halduskohus on haldusasja nr 3-12-2654 raames tuvastanud, et 29. augusti 2012 korralduses

nimetatud maksuvõla sissenõudmiseks sundtäitmise toimingute tegemine pärast 11. novembrit 2012

oli lubatud. Haldusakt oli kaebajale kätte toimetatud ja kehtiv. Seega on kaebaja väide, et ta ei

olnud teadlik korralduse täitmise kohustusest, asjakohatu ja väär.

11. Vaidlustatud korralduse andmine oli tingitud kaebaja MTA-le 2012 aasta juuni- ja juulikuu

kohta

esitatud

tulu-

ja

sotsiaalmaksu,

kohustusliku

kogumispensioni

makse

ja

töötuskindlustusmakse deklaratsioonist (TSD), mille alusel oli maksusumma a´ 60,50 eurot

tasumise tähtaeg vastavalt 10. juuli 2012 ja 10. august 2012. Lisaks nähtub korraldusest, et selle

andmine oli tingitud kaebaja MTA-le 2012 juulikuu kohta esitatud käibedeklaratsioonist (KMD),

mille alusel oli maksusumma 4199,31 eurot tasumise tähtaeg 21. augustil 2012.

Kaebajal tekkis enda esitatud TSD-de ja KMD andmete pinnalt maksukohustus, mida äriühing ei

täitnud, millest tulenevalt andis maksuhaldur kaebajale vaidlustatud korralduse. Korralduses

nimetatud maksuvõlg on seega tekkinud esitatud maksudeklaratsioonide tagajärjel, mitte MTA

poolsest tegevusest. Maksuhalduril on kohustus maksuvõla tasumise korralduse andmiseks, kui

maksuhaldur on maksuvõla olemasolu tuvastanud.

12. Vastustaja hinnangul on kaebaja väide, et MTA infosüsteemis olev info ei vasta tegelikkusele,

põhjendamatu. MTA infosüsteemis olev info võib küll igapäevaselt muutuda seoses

maksudeklaratsioonide esitamise või parandamisega või maksusummade tasumisega, millest aga ei

saa järeldada, et info oleks ebausaldusväärne ning maksuhaldur ei võiks sellele tugineda korralduse

andmisel maksuvõla tasumiseks.

MTA selgitab, et infosüsteemis olev informatsioon põhineb eelkõige maksukohustuslase enda poolt

teostatavatel toimingutel ning see on jooksvalt kättesaadav ka e-maksuametis. Vastavalt MKS § 88

lg-le 1 lasub kohustus maksudeklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma arvutamiseks

maksukohustuslasel, kes tulenevalt MKS § 85 lg-st 4 vastutab ka maksudeklaratsioonis esitatud

andmete õigsuse eest.

Vastustaja osutab, et kaebuses ei ole esitatud väidet, et maksudeklaratsioonidel kirjendatud andmed

on maksuhalduri arvestuses ebaõigesti kajastatud või et vaidlustatud korralduses nimetatud

maksuvõlga ei eksisteeri või et maksuvõla summa on erinev korralduses toodust.

13. MTA hinnangul on kaebaja väide, et vaidlustatud korraldus oleks seaduslik, kui maksuhaldur

oleks korralduse koostanud vahetult TSD või KMD esitamise järgselt, arvestades seejuures asjaolu,

mis summa oleks maksukohustuslane vastavalt kas 10. või 20. ndaks kuupäevaks maksma,

lahutades sellest maha ettemaksu, põhjendamatu. Deklareeritud maksusumma tasumise kohustuse

tekkimise eelduseks ei ole maksuhalduri poolt maksuseadusega sätestatud maksusumma tasumise

tähtajaks maksuvõla tasumise korralduse andmine. Deklareeritud maksusumma tasumise kohustus

tekib maksukohustuslasel maksuseaduses sätestatud tähtajal.

14. Väide, et OÜ Magnooliat on topeltmaksustatud on ebaõige ja põhjendamatu. Vaidlust ei ole

asjaolu üle, et maksuhaldur on esitanud kohtutäiturile äriühingu suhtes kaks täitmisavaldust,

avaldus nr 13-5/3180-1 MTA 10. mai 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2538-15 täitmisele pööramiseks

summas 5221,80 eurot ning avaldus nr 13-5/3180-2 MTA 29. augusti 2012 korralduse nr 13-

11/16806 täitmisele pööramiseks summas 4320,31 eurot. Viidatud maksuotsusega on määratud

kaebajale täiendavalt tasumisele kuuluvad maksusummad maksustamisperioodide 2009 – 2011

aastate eest. Samas 29. augusti 2012 korralduses märgitud maksuvõlg on tekkinud äriühingu

esitatud TSD-de ja KMD andmete pinnalt. Seega kajastavad maksuotsus ja vaidlustatud korraldus

maksuvõlgu, mis on tekkinud erinevatel perioodidel, ning tegemist ei ole topeltmaksustamisega.

15. Kaebaja ei ole välja toonud eraldi aluseid MTA 16. aprilli 2013 vaideotsuse nr 6-1/1155-4

tühistamiseks. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja peab vaideotsust õigusvastaseks üksnes

põhjusel, et selle esemeks olev korraldus on õigusvastane.

Kohtu seisukoht

16. OÜ Magnoolia hinnangul on MTA 29. augusti 2012 korraldus nr 13-11/16806 õigusvastane

seetõttu, et korralduses nimetatud maksuvõlg ei vasta tegelikkusele ning kaebajale on pandud

kohustus tasuda maksusumma, mida juba nõutakse sisse 10. mai 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/2538-

15 alusel.

Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

17. Kaevatava korraldusega on kaebajat kohustatud tasuma maksuvõlana 4 320.31 eurot (tl 8),

millest kinnipeetud tulumaksu 2012. aasta juuni eest 60,50 eurot ja 2012. juuli eest 60,50 eurot ning

käibemaksu 2012. aasta juuli eest 4 199,31 eurot. Korralduses on nimetatud maksukohustused, mis

kaebaja ise on deklareerinud tulumaksu ja käibemaksu kohustusena vastavalt 2012. aasta juulis ja

augustis. Seda kinnitavad maksuhalduri 2. juulil 2013 kohtule esitatud vastuse lisana esitatud

saldopäringud seisuga 10. juuli 2012, 10. august 2012 ja 29. august 2012, samuti 3. juulil 2013

kaebaja poolt kohtule esitatud käibedeklaratsiooni väljatrükk maksustamisperioodi 2012. aasta juuli

kohta.

Neist

nähtuvalt

on

kaebaja

deklareerinud

maksustamisperioodi

2012.

juuni

maksukohustusena tulumaksu 60,50 eurot ning maksustamisperioodi 2012. juuli maksukohustusena

tulumaksu 60,50 eurot ja käibemaksu 4 199,31 eurot, kokku 4 320,31 eurot.

18. 10. mai 2012 maksuotsusega nr 12.2.-3/2538-15 määras maksuhaldur kaebajale varasemate

maksustamisperioodide eest täiendavat tulumaksu 352,54 eurot ja käibemaksu 5 766,90 eurot,

kokku 6 119,44 eurot.

Seega puudutavad 10. mai 2012 maksuotsuses nimetatud maksukohustus ja 29. augusti 2012

korralduses nimetatud maksukohustus erinevaid maksustamisperioode. Seetõttu on alusetu kaebaja

väide nagu oleks kaevatava korraldusega kohustatud kaebajat tasuma sama maksuvõlga

teistkordselt.

19. Vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg-le 4 on maksukohustuslane kohustatud

esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama, samuti

arvutama deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma (MKS § 88 lg 1 ls 1). Eelduslikult

lähtub maksuhaldur maksuarvestuses maksukohustuslase poolt esitatud andmetest ning

maksusummast. Maksukohustuslasel tuleb tasuda deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluv

maksusumma seaduses sätestatud tähtpäevaks. Maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata

jäetud maksusumma on maksuvõlg (MKS § 32). MKS § 129 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus

anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise

päevast arvates.

Eelnevast tuleneb, et maksuhaldur oli õigustatud kaevatava korralduse andmiseks, kui kaebaja poolt

deklareeritud tulu- ja käibemaksu tasumise tähtpäev oli saabunud ning kaebaja ei olnud

maksusummat tasunud.

20. Asjas ei ole vaidlust selles, et korralduse andmise ajaks oli maksustamisperioodide 2012. aasta

juuni ja juuli eest tulumaksu ja käibemaksu tasumise tähtpäev saabunud. Seega oleks kaevatava

korralduse andmine õigusvastane juhul, kui korralduse andmise ajaks oleks kaebaja maksusumma

tasunud või see oleks tasaarvestatud tagastamisele kuuluva maksusummaga.

21. Vaidlustatud korralduse ja maksuotsusega kokku kohustati kaebajat seega tasuma erijuhtude

tulumaksu 352,54 eurot, kinnipeetud tulumaksu 121 eurot ja käibemaksu 9 966,21 eurot.

22. 29. augusti 2012 saldopäringust nähtuvalt oli kaebajal sel ajal tasumata erijuhtude tulumaksu

270,74 eurot, kinnipeetud tulumaksu 121,01 eurot ja käibemaksu 9 225,05 eurot. Saldopäringu

andmetest nähtuvalt oli kaebaja kaevatava korralduse andmise ajaks tasunud erijuhtude tulumaksu

81,80 (352,54 – 270,74) eurot ja käibemaksu 741,16 (9 966,21 – 9 225,05) eurot. MKS § 105 lg-s 6

sätestatud varasema maksuvõla esimuse põhimõttest tulenevalt vähenes vastavalt maksuotsusega

kaebajale määratud maksukohustus, s.t laekumiste ja tasaarvestuste alusel vähendati varem tekkinud

maksukohustust, mitte kaevatavas korralduses nimetatud maksukohustust.

20. juuni 2013 määrusega kohustas kohus kaebajat esitama tõendid, mis kinnitaksid väidet

maksuvõla osalise tasumise kohta. Kaebaja esitas käibedeklaratsioonid maksustamisperioodide

2012. aasta aprill kuni november kohta. Esitatud dokumentidest ei ilmne, et enne kaevatava

korralduse andmist oleks kaebaja deklareerinud sisendkäibemaksu rohkem, kui vähenes tema

maksukohustus maksuhalduri arvestuse kohaselt. Teisi tõendeid maksu tasumise kohta ega täpseid

andmeid tasumise kohta kaebaja ei esitanud. Samuti ei osutanud kaebaja selliste tõendite kogumise

võimalusele.

23. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja väited maksuhalduri poolt kasutatava infosüsteemi keerukuse

ja infosüsteemis kajastatud andmete muutumise asjaolude kohta, kuna need ei ole kaebuse

lahendamisel asjakohased. Kaebaja ei ole osutanud, kuidas tema poolt väidetud asjaolud võisid

mõjutada kaevatava korralduse õiguspärasust ning selline seos ei ole ka kohtule äratuntav.

Ka kaebaja väited selle kohta, et kaevatava korralduse alusel täitemenetluse alustamise ajaks oli

kaebaja maksukohustus taas vähenenud, ei mõjuta kaevatava korralduse õiguspärasust. Kuna

maksuhaldurile tehtud maksed ning deklareeritud sisendkäibemaks arvestatakse 10. mai 2012

maksuotsusega määratud maksuvõla katteks, siis võivad kaebaja väited maksuvõla osalise tasumise

kohta omada tähendust eelkõige maksuotsuse sundtäitmisel sissenõutava summa määramisel.

Seoses maksuotsusega osutab kohus veel sellele, et 2. juulil 2013 esitatud vastuses kohtunõudele on

maksuhaldur

ekslikult

märkinud

10. mai

2012

maksuotsusega

kaebajale

määratud

käibemaksukohustuse summaks 5 981,33 eurot. Maksuotsusest nähtuvalt on kaebajat kohustatud

tasuma täiendavat käibemaksu 5 766,90 eurot. Samas on maksuhalduri väitel käibemaksuvõlg

maksuotsuse ja kaevatava korralduse andmise vahelisel ajal vähenenud 955,59 euro võrra. Kohtule

esitatud dokumentidest nähtuvalt on samal perioodil maksuotsusega määratud käibemaksukohustus

vähenenud üksnes 741,16 euro võrra. Juhul, kui maksuhaldur on maksuarvestuses kajastanud

maksuotsusega määratud käibemaksusummat ekslikult suuremana ning vastavalt on kaebaja tegelik

maksukohustus väiksem, siis on kaebajal õigus taotleda maksuhaldurilt maksuarvestuse andmete

parandamist ja vastavalt maksuotsuse alusel maksuvõlana sissenõutava summa vähendamist.

24. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kaevatav korraldus on õiguspärane ning selle

tühistamiseks puudub alus. Maksuhaldur oli õigustatud kohustama OÜ-t Magnoolia tasuma tema

poolt deklareeritud ja tasumata jäetud maksusummat. Kuna maksuvõla tasumisel esmalt kustutakse

10. mai 2012 otsuses nimetatud maksuvõlg ning seejärel hiljem tekkinud maksuvõlad ja kaebaja

enda väitel ei ole maksuvõla osaline tasumine toimunud sellises ulatuses, mis ületaks maksuotsuses

nimetatud maksuvõlga, siis maksuvõla osaline tasumine ei saanud mõjutada kaevatavas korralduses

märgitud maksuvõlga.

Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks, et 16.

aprilli 2013 vaideotsus iseseisvalt, eraldi põhivaidlusest, kaebaja õigusi rikuks. Seetõttu HKMS §

45 lg 4 alusel jääb rahuldamata kaebaja nõue vaideotsuse tühistamiseks.

OÜ Magnoolia kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata.

25. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja

ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude

nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks

menetluskulusid välja ei mõisteta ja menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tanel Saar

kohtunik