Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-13-7455/19 AI generated

2-13-7455/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-13-7455/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Hagiavalduse kohaselt palub hagejal lahutada poolte abielu. Poolte vahel on abielusuhted ja kooselu lõppenud 2012.a detsembris. Abielusuhted on lõppenud pöördumatult, abielu jätkamist kostjaga peab hageja võimatuks. Kirjalikku vastust abielulahutuse nõudele kostja ei esitanud, kuigi hagiavalduse esitamisest oli teadlik.

Legislator headnote

AI generated

2-13-7455/19 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: Perekonnaseaduse (PerekS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

HARJU MAAKOHUS K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 2-13-7455 Otsuse kuupäev 15.august 2013.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi XXXhagi XXXvastu abielulahutuse nõudes Istungi toimumise kuupäev 09.08.2013.a Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX) Kostja: XXX(isikukood XXX)

Resolutsioon

Hagi rahuldada.

Lahutada XXXja XXXabielu, mis on sõlmitud XXX.a Ida- Viru Maavalitsuses.

Poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hagiavalduse kohaselt palub hagejal lahutada poolte abielu. Poolte vahel on abielusuhted ja kooselu lõppenud 2012.a detsembris. Abielusuhted on lõppenud pöördumatult, abielu jätkamist kostjaga peab hageja võimatuks.

KOSTJA SEISUKOHT

Kirjalikku vastust abielulahutuse nõudele kostja ei esitanud, kuigi hagiavalduse esitamisest oli teadlik.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS.

Asja materjalidele lisatud Eesti perekonnaseisuasutuses registreeritud abielu tõendi kohaselt on poolte abielu sõlmitud XXX.a.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.

Perekonnaseaduse (PerekS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et pooled elavad faktiliselt lahus. Arvestades asjaolu, et hageja on väljendanud soovi abielu lahutamiseks ning kostja ei ole hagile vastu vaielnud, leiab kohus, et poolte abielu on lõppenud, selle jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Hageja on jätkuvalt on väljendanud kindlameelset tahet poolte vahel sõlmitud abielu lahutamiseks, hageja on välistanud võimaluse abielusuhete taastumiseks. Seetõttu leiab kohus, et puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb abielulahutuse nõudes rahuldada.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik