2-13-13026/72-13-13026/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

2013-08-12

Source ↗ Markdown (.md)

Summary AI generated

Tsiviilasi nr 2-13-13026 K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12. augustil 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-13-13026 319,02 eurot Hagi ese OÜ Dominus Inkasso hagi A. K. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes Pooled ja nende esindajad Hageja OÜ Dominu...

Tsiviilasi nr 2-13-13026

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Heiki Kolk Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 12. augustil 2013 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Tsiviilasja number Tsiviilasja hind 2-13-13026 319,02 eurot Hagi ese OÜ Dominus Inkasso hagi A. K. vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes Pooled ja nende esindajad

Hageja OÜ Dominus Inkasso, registrikood 11449068, asukoht Narva mnt 11E, Tallinn, 10151 Harjumaa, e-post info@dominusinkasso.ee Kostja A. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxx- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx x

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ Dominus Inkasso hagi A. K. vastu osaliselt. 2. Tuvastada poolte vahel sõlmitud laenulepingu punkti 10.2.3 tühisus osas, milles A. K. (laenusaaja) kohustub hagi esitamisel tasuma 1500 krooni (95,87 eurot) ja jätta 95,87 euro nõudes hagi rahuldamata. 3. Välja mõista A. K. `ilt OÜ Dominus Inkasso kasuks 289,02 eurot (kakssada kaheksakümmend üheksa eurot kaks senti), millest 161,38 eurot moodustab tasumata põhisumma, 127,64 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. 4. Välja mõista A. K. `ilt OÜ Dominus Inkasso kasuks alates 21.03.2013 kuni põhinõude kohase tasumiseni, s.o 161,38 euro täieliku tasumiseni viivist 0,051% põhivõlgnevuselt päevas. Viivisenõue kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega ei tohi ületada tagastamata põhisummat, s.o 161, 38 eurot. 5. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 6. Jätta OÜ Dominus Inkasso menetluskuludest 75 % A. K. kanda.

(5) 7. Välja mõista A. K. OÜ Dominus Inkasso kasuks menetluskulu 45 eurot (nelikümmend viis eurot). 8. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord OÜ Dominus Inkasso Pank võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. K. võib esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS-s Swedbank (konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED 1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Dominus Inkasso hagi A. K. vastu 289,02 euro nõudes, millest 161,38 eurot on tasumata laenusumma ja seisuga 20.03.2013 sissenõutavaks muutunud viivis 127,64 eurot. Samuti on hageja esitanud nõude arvestades TsMS §-s 367 sätestatut, välja mõista kostjalt alates 21.03.2013 kuni põhinõude kohase tasumiseni, s.o 161,38 euro täieliku tasumiseni viivist 0,051 % põhivõlgnevuselt päevas. Hageja on lisaks taotlenud kohtult kostjalt välja mõista 10.10.2007 sõlmitud laenulepingu punkti 10.2.3 alusel tasumisele kuuluv summa.

Hageja nõue tuleneb poolte vahel 10.10.2007 sõlmitud laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.smskiirlaen.ee laenu summas 2 000 krooni, rikkumisest.

(5) Vastavalt sõlmitud lepingule, kohustus kostja tagastama laenusumma 2 000 krooni ja lepingu sõlmimise tasu 525 krooni hiljemalt 09.11.2007. Viivisemääraks oli 0,85 % iga viivitatud päeva eest. Vaatamata SMS Kiirlaen OÜ teavitustele, kostja võlgnevust ei tasunud. SMS Kiirlaen OÜ loovutas nõude lepinguga nr 4011/3 OÜ-le Dominus Inkasso 04.08.2010.

Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid on avaldatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 30.05.2013 (tl 36) ja loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes ilmumise päevast, s.o 01.07.2013. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud. Hageja on esitanud hagiavalduses taotluse arvestades TsMS § 407 lg 1, 2 võimalusi, lahendada tsiviilasi tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks (tl 5).

TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg-s 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel leiab kohus, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS § 407 lg-tes 1, 3, 5 ja 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud järgmised ärakirjad: kostja ja SMS Kiirlaen OÜ vahel sõlmitud laenuleping nr 2100144536 (tl 8-13), SMS Kiirlaen OÜ poolt kostjale 10.10.2007 esitatud arve nr 6137 (tl 15), maksekorraldus laenu väljastamise kohta 10.10.2007 (tl 16), võlanõuete üleandmise akt (tl 14).

Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1; 113 lg 1; 396 lg 1; 410 lg 1; 741 lg 1.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 397 lg-st 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.

VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust

(5) nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 415 lg-le 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt TsMS §-st 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

VÕS § 35 lg-e 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga (VÕS § 42 lg 1). Laenulepingu punktis 10.2.3 sisalduv 1 500 krooni (95,87 eurot) tasumise nõue hagejale, kui viimane esitab hagiavalduse kohtusse, on tüüptingimus, kuivõrd omab VÕS § 35 lg-s 1 loetletud tunnuseid. Ühtlasi on oma sisu poolest tegu leppetrahviga. Nimelt VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohtupraktika kohaselt ei saa tarbijalt lisaks viivisele nõuda leppetrahvi (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-120-08). Kuivõrd sama laenulepingu punktis 11.1 on nimetatud hageja õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ja hageja on hagiavalduses seda ka nõudnud, ei saa hageja nõuda kostjalt samaaegselt leppetrahvi ja laenulepingu punkt 10.2.3 on tühine tulenevalt VÕS § 42 lg-st 1.

Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega osaliselt rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 289,02 eurot ning arvestades TsMS §-s 367 sätestatut alates 21.03.2013 kuni tagastamata krediidisumma, s.o 161,38 euro täieliku tasumiseni viivist 0,051 % põhivõlgnevuselt päevas, kusjuures 20.03.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõuet, tagastamata laenusummat 161,38 eurot.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

MENETLUSKULUD 6. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

(5) rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus, rahuldades hagi osaliselt, jätab TsMS § 163 lg 1 alusel võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusele hageja menetluskuludest 75 % kostja kanda ja 25 % hageja kanda.

Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg-tes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras.

Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, mis moodustub hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust 60 eurot (tl 17). Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid.

TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõivu seaduse lisa 1 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagihinnalt kuni 350 eurot veebilehe www.e-toimik.ee kaudu 60 eurot. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduse esitamisel riigilõiv 60 eurot.

Neil asjaoludel ja juhindudes TsMS § 1741 lg 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista OÜ Dominus Inkasso kasuks hageja poolt kantud menetluskuludest riigilõivust hagiavalduse esitamisel 60 eurost 75 %, s.o 45 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk kohtunik