1-12-826/24 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-12-826

M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON KarS § 76 lg 2 p 2 ja KarS § 76 lg 3, 4 alusel vabastada N.A 26.03.2012.a

Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-826 liitkaristuseks mõistetud 2 aasta 1 kuu 19 päeva vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt alates käesoleva määruse jõustumisest. Jõustunud määrus edastada määruse jõustumisest koheselt Tartu Vanglale.

Kinnipeetava isiklik toimik tagastada Tartu Vanglale määruse jõustumisest.

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18.september 2013.a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-12-826 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungisekretär Tõlk Berit Pool X 16.08.2013.a kohtusse saabunud Tartu Vangla 14.08.2013.a kiri

kohtule ühes kinnipeetava isikliku

toimikuga materjalide edastamise kohta süüdimõistetu N.A tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamiseks Prokurör

Margit Pärn

KrMS § 432 lg 33

alusel prokurör

17.09.2013.a kohtuistungil ei osalenud –

teatas 16.09.2013.a, et ei soovi istungil

osaleda ja edastas enda arvamuse

elektroonselt; enda arvamuses toetas

prokurör kinnipeetava vangistusest

tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist Süüdimõistetu N.A

Kaitsja kokkuleppel asukoht X, kannab karistust isikukood xxx

kriminaalkorras karistatud 3-l korral,

vanglas viibib esimest korda karistust kandmas

Niina Agarjova

2 2

Ärakandmata karistust (kui määrus jõustub 01.10.2013.a ja N.A vabaneb vangistusest 01.10.2013.a, siis 7 kuud 13 päeva vangistust) ei pöörata N.A suhtes täielikult täitmisele, kui ta 1 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane (ühe)

toime uut tahtlikku kuritegu ja nõuetekohaselt täidab elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all talle KarS § 75 lg 1 ja KarS § 75 lg 2 p 2,4,5,8 alusel katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi:

• elab kohtu määratud alalises elukohas -

X, X;

• ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

• allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

• saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• 1 kuu vältel vanglast karistuse kandmiselt vabanemisest arvates pöördub

vastava erialaspetsialisti (näiteks psühholoogi, psühhiaatri jmt) poole

alkoholi liigtarbimise probleemi esilekerkimise vältimiseks ja juhul kui erialaspetsialist peab vajalikuks ravi, siis allub talle määratavale ravile,

• osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalprogrammides või

sotsiaalprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb N.A-le osalemise kohustuslikuks;

• asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala vältel peale vanglast karistuse kandmiselt vabanemist või võtab ennast vanglast vabanemisest hiljemalt 2-e nädala vältel töötuna arvele Töötukassas ning esitab selle kohta andmed ja tõendid kriminaalhooldusametnikule. KarS § 76 lg 4 alusel on katseaja pikkuseks 1 aasta. KarS § 78 p 2 alusel (üks)

hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja N.A vangistusest vabanemisest.

Jõustunud määruse koopia saata täitmiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

Määruse koopia edastada vanglale, prokurörile, kaitsjale ja allkirja vastu vanglasse N.A-le.

EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 383 lg 1, KrMS § 384 lg 1 alusel on käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus. KrMS § 387 lg 1 alusel esitatakse määruskaebus Tartu Maakohtule 10

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

PÕHIOSA, ASJAOLUD

N.A on kriminaalkorras karistatud 3-l korral. Käesolevalt kannab N.A vangistuses karistust 26.03.2012.a Tartu Maakohtu kohtuotsuse alusel.

3 3 26.03.2012.a Tartu Maakohtu, Tartu kohtumaja kohtuotsusega kokkuleppemenetluses

tunnistati N.A süüdi KarS § 200 lg 1, KarS § 199 lg 2 p 7,9 järgi ja

liitkaristuseks KarS § 65 alusel mõisteti 2 aastat 1 kuu 19 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 26.03.2012.a.

Liitkaristusena vangistust I astme ja II astme kuritegude eest kannab N.A 25.05.2010.a, 21.06.2011.a ja 26.03.2012.a kohtuotsuste alusel.

N.A on karistusest ära kandnud enam kui 2/3 karistusajast.

KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo toimepanemises

süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on ära kandnud vähemalt 2/3 karistusajast.

18.09.2013.a kohtuistungil avaldas N.A soovi, vabaneda vangistusest tingimisi ennetähtaegselt.

KarS § 76 lg 3 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi

ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega aristusest vabastamine.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kinnipeetava isikliku toimikuga ja kuulanud

17.09.2013.a kohtuistungil ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, ning olles tutvunud

prokuröri elektroonselt kohtule 16.09.2013.a esitatud arvamusega, on seisukohal, et

esineb KarS § 76 lg 2 punktis 2 märgitud eeldus süüdimõistetu N.A vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ja lähtudes KarS § 76 lõikes 3

sätestatust on põhjendatud anda suurema osa karistusest vanglas ära kandnud ning

esmakordselt vangistuses karistust kandvale N.A-le , kes on vangistuse ajal omandanud haridust X, õpib X) ja õppinud eesti keelt ning loobunud suitsetamisest ja osalenud taasühiskonnastavas programmis Õige Hetk, võimalus vangistusest tingimisi

ennetähtaegseks vabanemiseks. Käesoleval ajal, mil kandmata karistuse osa on

ärakantuga võrreldes väike, ning tegemist on N.A jaoks ka viimase

ennetähtaegselt vabanemise võimalusega, on olulisem toetada kriminaalhooldusega N.A motivatsiooni enda elu edasiselt seaduskuulekalt elamiseks.

Käesoleval ajal, mil vangistusest on suurem osa kantud, ei välista N.A

vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamist toimepandu raskus. 26.03.2012.a

kohtuotsusest nähtuvad N.A toimepandud kuritegude asjaolud ei ole sedavõrd

rasked, et välistaksid käesoleval ajal tema suhtes vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamise kohaldamise.

N.A ennetähtaegset vabastamist ei välista ka asjaolu, et tema

distsiplinaarkorras karistatus ei ole kustunud. N.A

viimased

distsiplinaarkaristused jäävad 2013.a veebruarikuusse ja on seotud vanglas kehtiva

suitsetamiskorra rikkumisega. Käesolevaks ajaks on N.A suitsetamisest

4 4

loobunud ja ka uusi distsiplinaarkaristusi pärast 2013.a veebruarikuud ei ole määratud.

Lähtudes asjaoludest, et vangistuse ajal on N.A tunnistanud kuritegude

toimepanemist ja nende toimepanemist kahetsenud ning avaldanud soovi enda elu

edasiselt seaduskuulekalt elamiseks, on vangistuse ajal lõpetanud X (tänukirjaga),

käesoleval ajal õpib X, on õppinud ja õpib eesti keelt ning osalenud taasühiskonnastavas sotsiaalprogrammis , on oluline toetada N.A Õige Hetk

püüdlusi seaduskuuleka eluviisi vabaduses järgmiseks 1 aasta pikkuse kriminaalhooldusega.

Vabaduses on N.A olemas garanteeritud elukoht lähedaste juures ja garanteeritud töökoht laadija-abitöölisena X (lk 13 garantiikiri kohtutoimikus). X ja X on avaldanud valmisolekut N.A vabaduses toetamiseks.

Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist ning on

kajastanud kinnipeetava iseloomustuses, et vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav

väljendanud kuritegelikke hoiakuid, kinnipeetav toimepandud kuritegu ei õigusta,

ametnikega suhtlemisel on kinnipeetav viisakas ning tasakaalukas, saab aru temaga

töötava personali kasulikust rollist; kinnipeetav avaldab soovi, teha vabanemisel kriminaalhooldajaga koostööd.

Neil eeltoodud asjaoludel kogumis on kohus seisukohal, et karistus on N.A suhtes käesolevaks ajaks enda eesmärgi täitnud ja 1 aasta pikkune katseaeg on N.A suhtes tõhusam ja vajalikum meede kui karistuse lõpuni vanglas ärakandmine – käitumiskontroll ja kohustuste järgimine aitaks paremini toetada ja kindlustada N.A motiveeritust oma elu seaduskuulekalt elamiseks.

17.09.2013.a kohtuistungil kinnitas N.A , et ta soovib teha

kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja täita KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ta on nõus võtma endale katseajaks järgmised kohustused:

• ei tarvita alkoholi ja narkootikume,

• pöördub 1 kuu jooksul vabanemisest arvates erialaspetsialisti poole alkoholi liigtarbimise probleemi ennetamiseks ja erialaspetsialisti määramisel allub ravile;

• osaleb kriminaalhooldusametniku määratavates sotsiaalabiprogrammides või sotsiaalabiprogrammis, kui kriminaalhooldusametnik peab seda vajalikuks ja teeb osalemise kohustuslikuks;

• asub ametlikult tööle hiljemalt 2-e nädala vältel peale vanglast karistuse

kandmiselt vabanemist või võtab ennast vanglast vabanemisest hiljemalt 2-e nädala vältel töötuna arvele Töötukassas.

Uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise

kinnistamiseks on põhjendatud panna N.A-le katseajaks eelmärgitud kohustused.

Heli Sillaots kohtunik