Legislator Case Law & Legislation
1-09-19725/37 AI generated

1-09-19725/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-09-19725/37
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

läbivaatamise aeg 13.09.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON: - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaal hooldusosakonda registreerimisele;

Legislator headnote

AI generated

1-09-19725/37 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

Keywords

AI generated
one-year qualifying period goodwill indemnity claim for insurance benefits knee injury benefits changed financial circumstances pre-existing condition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 18.09.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-09-19725 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Enn Pustak Tõlk Tatjana Šibajeva Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.J-i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu K.J, isikukood XXX, kannab karistust Viru vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx karistusaja algus 31.07.2000, karistusaja lõpp 31.07.2014

Kohtuasja

läbivaatamise aeg 13.09.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387 RESOLUTSIOON:

Vabastada K.J tingimisi enne tähtaega temale mõistetud karistuse kandmisest katseajaga kuni määratud karistusaja lõpuni, s.o kuni 31.07.2014 ja määrata tema katseajaks Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada järgima KarS §

75 lg 1 p 1 -

5 sätestatud kontrollnõudeid:

1) ud alalises elukohas aadressil: xxxx; elama kohtu määrat

2) - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaal hooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks. Kohaldada K.J suhtes käitumiskontrolli ajaks KarS § 75 lg 2 p 2, 4 alusel järgmised kohustused: 1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume;

2) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele;

K.J vabastada tingimisi alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, prokurörile. K.J-ile ja

Asjaolud. 30.08.2013 saabusid Viru Maakohtule Tartu Vangla materjalid kinnipeetava K.J-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

K.J innakohtu 11.12.2002 otsusega

on süüdi tunnistatud Narva L kriminaalkoodeksi § 15 lg 2 . § 140 lg 2 p 1,2,3 ja § 101 p 2,5,7 järgi ning karistuseks mõisteti

13 aastat vangistust. KarS § 65 nõudeid kohaldades mõisteti K.J-i lõplikuks karistuseks 14 (neliteist) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 31.07.2000. Viru

Ringkonnakohtu 29.01.2003 kohtuotsusega otsustati jätta muutmata Narva Linnakohtu 11.12.2002 otsus ning K.J-i apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 30.01.2003. Vangla toetab K.J-i

ennetähtaegselt vabastamist.

Kohtuistung. Kohtuistungil taotles K.J Kinnipeetav avaldas, et enda ennetähtaegset vabastamist.

töötab hetkel kojamehena ning vabanemisel töökoha leidmisega probleeme ei teki. Tal on ühetoaline kõigi mugavustega korter. Kinnipeetav avaldas, et soovib elada jälle ühiskonnas ning töötada, luua perekond, saada lapsi. Kinnipeetav näeb oma elu edasipidi seotud kirikuga. Kinnipeetav avaldas soovi saada Eesti kodanikuks, praegu on ta Vene kodanik. Kinnipeetav kinnitas, et ta on vanglas viibimise aja jooksul palju mõelnud ja paljust aru saanud.

Prokurör nne tähtaega vabastamist. Prokurör leidis, et isikule toetas kinnipeetava tingimisi e tuleb anda võimalus tõestada, et suudab õiguskuulekalt käituda. Kui ta vabaneb 31.07.2013, puudub riigil igasugune alus tema tegevuse üle kontrolli teostada. Käitumiskontrolli ajal saaks kinnipeetav jätkuvalt maandada uute süütegude toimepanemise riski. Kinnipeetav tuleks vabanemisel allutada käitumiskontrolli nõuetele.

Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 2 kohaselt esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast.

KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

KarS § 76 lg 4 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Katseajaks allutatakse isik käesoleva seadustiku §

75 sätestatud -s käitumiskontrollile.

Kohus, kuulan ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud ud ära süüdimõistetu, prokuröri materjaliga, leiab, et K.J-i

saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega.

Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu el Kinnipeetav on vangistuses ada ja talle pandud kohustusi järgida.

läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Alates 30.01.2012 kannab kinnipeetav karistust Viru

Vangla avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on distsiplinaarkorras karistamata. Kinnipeetaval on vabanedes kindel elukoht ning toetavad suhted perekonnaga. Kinnipeetaval on maalerrestaureerija kvalifikatsioon. Riigikeele oskus vastab tasemele A2. Kindlat töökohta kinnipeetaval vabanedes ei ole, kuid kinnipeetava ema kinnitas, et Narvas on olemas töökohti, mis on seotud ettevõttega, kus kinnipeetav vanglas tööl käib ning ei peaks tekkima küsimust selle suhtes, et isik sinna ka tööle võiks saada. Raha andmetel võlanõuded on tasutud ning K-

vabanemisfondis on isikul 1000 eurot, mis on piisav sissetulek esialgseks toimetulekuks vabaduses. Viimastel aastatel on isik pühendunud usule, mis isiku sõnade kohaselt on muutnud tema elustiili ja suhtlusringkonda. Kinnipeetav on seadnud tuleviku eesmärkidest jätkuvalt usule pühendumise, vanemate abistamise ja pere loomise. Mitte vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 18% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 24%.

Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, K.J kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ning allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Anu Ammer

Viru Maakohtu kohtunik Anu Ammeri 24.09.2013 kohtumääruse RESOLUTSIOON:

Lugeda kohtumääruses läbivalt kinnipeetava õigeks nimeks K.J. Parandada kohtumääruse resolutiivosa esimene lõik järgnevalt:

„Vabastada K.J tingimisi enne tähtaega temale mõistetud karistuse kandmisest katseajaga üks aasta ja määrata tema katseajaks Viru Vangla

Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla …“.

Muus osas jätta kohtumäärus muutmata. Käesoleva määruse ärakiri saata asjasse puutuvatele menetlusosalistele. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer

kohtunik