1-13-8287/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3)

Kriminaalasi nr 1-13-8287

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

18. september 2013. a kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-13-8287 (13260100569) Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kal

me Kriminaalasi Kokkuleppemenetluses KarS § 201 lg 1 järgi Prokurör Anneli Hinto Süüdistatav K.P

Elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx mk, :

isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, emakeel-eesti keel, töövõimetuspensionär 40%, kriminaalkorras karistatud 7 korral, viimati 02.12.2008. a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 9 § 25 lg 2 alusel 1 -

kuu 10 päeva vangistust KarS § 69 alusel asendatud 76 ÜKT tunniga, tähtaeg 5 kuud, väärteokorras karistatud 10 korral, tõkendit ei ole kohaldatud

Kaitsja Vandeadvokaat Ahto Sirendi RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K.P KarS § 201 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 2 (kaks) kuud vangistust.

KarS § 69 lg 1 alusel asendada K.P-le mõistetud

120 (ükssada vangistus

kakskümmend) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata

K.P-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 4 alusel on K.P sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1)

elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

2(3)

2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui päevaks;

5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Käitumiskontrolli teostamiseks mää üldkasuliku töö tegemise tähtajaks rata K.P

Tartu vangla

kriminaalhooldusosakonna Jõgeva talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla.

KrMS § nõuda K.P-lt menetluskuludena riigituludesse 240 (kakssada

180 lg 3 alusel

nelikümmend) eurot, mis mää ühe aasta rata tasumisele osade kaupa jooksul kohustades K.P tasuma igakuiselt hiljemalt 17-ndaks kuupäevaks menetluskulude katteks alates

2013.a oktoobrist kuus kuni kogu summa tasumiseni. vähemalt 20 (kakskümmend) eurot

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le (SEB 10220034796011,

Swedbank 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaal 333416110002), märkides viitenumbriks 2800049874.

Maksegraafiku ja suunatakse te mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsiooni ainult KrMS § 318 lg 4 sätestatud alustel.

Apellatsioonkaebus irjalikult otsuse teinud kohtu kaudu Tartu tuleb esitada 15 päeva jooksul k

Ringkonnakohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

K.P süüdistatakse selles, et tema 09.02.2013. a AS Sebe liinibussis leidis ja omastas enda kasuks pöörates bussiistmele foni Nokia C7 väärtusega xxxxxxxxxxx poolt unustatud mobiiltele

300 eurot. Seega pani K.P toime KarS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KarS § 201 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotles prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 120 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud, alates kohtuotsus jõustumisest igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud

ajagraafikule. KarS K.P § 69 lg4 alusel on kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu poolt määratud alal ises elukohas-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud

ajav ldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja ahemike järel kriminaalhoo kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires kauema ; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ks kui viieteistkümneks päevaks , töö

või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3(3)

Asja lahendamisel juhindub kohus KrMS § 239 lg 4, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Kohtuistungil jäid kõik menetlusosalised kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema vaba tahteavaldus. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. KrMS § 175, 179,

180 alusel tuleb süüdimõistetult nõuda menetluskulud, milleks käesolevas asjas riigituludesse sisse

on sundraha 480 eurot ja kaitsetasu kohtueelses menetluses ja kohtus K.P-le osutatud õigusabi eest 132,72 eurot. Kokku on menetluskulu suuruseks 612,72 eurot. Kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja ositi tasumisele määramist. Prokurör toetas esitatud taotlusi. Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud neis välja toodud asjaoludel. KrMS § 180 lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kulud hüvitatakse ositi.

Süüdimõistetu ütlustest nähtub, et tema regulaarsed sissetulekud on väikesed – selleks on invaliidsuspension 56 eurot kuu. Aeg-ajalt on võimalus teha ka juhutöid, kuid sellest saadav tasu ei ole suur. K.P ülalpidamisel on ka alaealine laps. Kogu menetluskulu sissenõudmine oleks süüdimõistetule ilmselt ülejõukäiv ja võiks seada põhjendamatult raskesse olukorda teised pereliikmed. Ka vähendatud menetluskulude ühe maksena tasumine ei oleks süüdimõistetule ilmselt jõukohane tema sissetulekute suurust arvestades. Kõike eelnevat arvestades leiab kohus, et on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamine – süüdimõistetult sissenõutavaid menetluskulusid tuleb vähendada ja nende tasumine määrata ositi ühe aasta jooksul.

Kohtunik