1-13-8195/4 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16.septembril 2013.a. Paide kohtumajas Kriminaalasja number 1-13-8195 (13251000103) Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Kohtuistungi sekretär Piia Roosileht Kriminaalasi I.K süüdistus KarS § 199 lg 2 p 9 -§ 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Merike Lugna Süüdistatav I.K, isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxx

xx xxxxx või xxxxxx xxx xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud 2 korral, viimane karistus 24.09.2012 Pärnu Maakohtu poolt KarS §199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistus 5 kuud

Kaitsja Matti Reinsalu RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada I.K KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõista vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg 14.-16.09.2013.a., s.o 3 päeva ja kanda jääb vangistus 5 kuud ja 27 päeva. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga, s.o. 354 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 (kuus) kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on I.K kohustatud Tallinna Vangla kriminaalhooldaja järelevalve all järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xx xxxxx; xxxxx xxx xxxx 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks; 6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtulahendi kuulutamisest.

Sisse nõuda I.K-lt riigituludesse menetluskuluna kaitsjatasu 43.20 eurot

(nelikümmend

kolm eurot ja 20 senti, sealhulgas käibemaks 7.20 eurot) ja sundraha 240 eurot (kakssada nelikümmend eurot) (Rahandusministeeriumi a/arve nr.10220034796011 AS SEB Pank või

221023778606 AS Swedbank või 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või 17001577198 №rdea Pank, viitenr.2800049696). Menetluskulude tasumisel tuleb lisaks lahendi numbrile märkida isik, kelle eest tasutakse ja nõude liik. Juhul, kui menetluskulusid nõuetekohaselt ei täideta, tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Edasikaebamise kord

Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või

kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus ette ei näe.

Apellatsiooni võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Menetluskulude osas võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtulahendist teada või pidi teada saama.

Süüdistus

I.K süüdistatakse selles, et ta 14.09.2013 kella 20.25 ajal varastas isikuna, kes on varem toime pannud pisivargused, Türil Tallinna tn 4 asuvas kaupluses Konsum 1 pudeli 2-liitrist coca-colat maksumusega 1.63 eurot ja möödus kassast kauba eest tasumata, ent peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Kaup tagastatud kauplusele.

I.K on väärteokorras varguste eest karistatud Lääne prefektuuri 09.04.2013 ja

02.08.2013 otsustega KarS § 218 lg 1 alusel, seega on tegemist isikuga, kes on toime pannud süstemaatiliselt vargusi.

Oma tegevusega I.K alustas vahetult vastavalt oma ettekujutusele süüteost võõra vallasasja äravõtmist selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja pani toime seega süstemaatilise varguskatse, mis on kuritegu KarS § 199 lg 2 p 9 ja § 25 lg 2 järgi.

Menetlus kohtus ja kohtu järeldused

Kriminaaltoimiku materjalide ja kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Seega tuleb I.K süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör I.K süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja tema karistamist vangistusega 6 kuud, mille hulka tuleb KarS § 68 lg 1 alusel arvata ka eelvangistuses viibimise aeg 14.-16.09.2013.a. KarS § 69 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 354 tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 6 kuud.

Üldkasuliku töö tegemise ajal on I.K kohustatud alluma käitumiskontrollile Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratava kriminaalhooldaja järelevalve all. Kui süüdimõistetu hoiab kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida kohustusi, võib pöörata karistuse täitmisele.

Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel nõuab kohus süüdimõistetult sisse menetluskulud, mille hulka käesoleval juhul kuuluvad KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9 kohaselt kaitsjatasu ja sundraha (1,5 miinimumpalka). KrMS § 2565 lg 2 alusel vähendab kohus sundraha suurust poole võrra.

Määratud korras kaitsja vandeadvokaat Matti Reinsalu on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks 20 euro ulatuses (1 pooltund). Taotlus õigusabitasu hüvitamiseks on „Korra“ p 18 alusel põhjendatud.

Matti Reinsalu õigusabitasu on kohtueelselt kinnitatud 40 euro ulatuses (2 pooltundi). Eelpoolnimetatud summadele lisandub käibemaks 20%. Kuna I.K ei tööta ega oma ka Maksuja Tolliameti teatise kohaselt mingit sissetulekut, peab kohus KrMS § 180 lg 3 kohaselt põhjendatuks jätta pool õigusabitasust riigi kanda.

Ingrid Niinemägi Kohtunik